Uudised

„Kaitseväe üksuste identiteedi määravad meie sõjaaja üksused, mis moodustuvad reservarmee baasil ja kes tagavad meie lahinguvalmiduse. Aga selleks on vaja meie sõjaaja üksuste ülemaid kui reservohvitsere treenida ning toetada läbi õlg-õla kõrval tegutsemise koos tegevväelastega.  Kasvatades nii tugevat sisemist sidet üksuste sees ning luues seeläbi ka paremad eelduseid sõjaaja ülesannete täitmiseks. Seda me seekordsel õppekogunemisel teemegi,“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla alanud õppekogunemist kommenteerides.

Hommikul alguse saanud plaanilisele õppekogunemisele olid kutsutud toetuse väejuhatuse logistikapataljoni reservohvitserid, kes läbisid ajateenistuse ning tulevad vajadusel sõjaajal allüksuste ülematena teenima pataljoni logistika-, tagala- ning staabikompanii koosseisudesse.

Reserviste kaasav õppekogunemine keskendub lisaks sõdurioskuste värskendamisele ka üksuste kaupa pataljoni ülesannete meelde tuletamisele, juhtimisoskuste arendamisele ja planeerimisele ning pea aasta tagasi toimunud lisaõppekogunemise OKAS 2018 õpituvastuste rakendamisele, et olla vajadusel kriisiolukordades tegutsemiseks veelgi paremini ettevalmistatud.

Logistikapataljon, mis asub Ämari lennubaasi territooriumil, on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine.

Fotod:

„Tagalaalane kutsemeisterlikkuse võistlus on ellu kutsutud, et arendada ja alal hoida logistika- ja lahinguteeninduse valdkonna spetsialistide omavahelist koostööd ning kasvatada meie ühtekuuluvustunnet,“ ütles võistluse lõputseremoonial logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla lisades, et tal on hea meel näha logistikavaldkonna üksuste järjekindlat kaasumist.

 „Oleme saanud kinnituse sellise ettevõtmise vajalikkusele, seega jätkab logistikapataljon uut iga-aastast traditsiooni ja ootab järgmisel aastal osalema ka kõiki neid struktuuriüksusi, kes sellel aastal võistlema ei jõudnud,“ ütles kolonelleitnant Argo Reidla.

Erinevatest kaitseväe struktuuriüksustest osalesid toetuse väejuhatuse logistikapataljoni poolt korraldatud võistlustel tagalaspetsialistid, kelle igapäevaste teenistusülesannete hulka kuulub tagalatoetuse tagamine oma üksustele.

Võistlusel lahendati lahingpaaride kaupa erinevatel võistlusaladel etteantud ülesandeid, mille hulka kuulusid erinevad tehnilisi teadmisi ja kogemust nõudvad manöövrid tõste- ja veotehnikaga, aga samuti ohutustehnilist ja ametialast pädevust käsitlevad harjutused.

Nii tõsteti näiteks täpsuse peale veoki kraanaga esemeid ning tehti maastikuvõimelise tõstukiga kiiruse peale läbi laskemoona vigurlaadimise rada, seati väljakutseks valmis meditsiinisõiduk ning käsitseti ja manööverdati veetsisterniga haagist.

Võistluse võitjaks tuli 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni esindanud võistkond, koosseisus nooremveebel Taavi Tõnisson ja veebel Maarek Gendrikson. Teise kohta võttis küberväejuhatuse võistkond, koosseisus veebel Ivan Korpan ja veebel Krister Paas. Kolmandaks jäi sel korral 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni võistkond, koosseisus vanemveebel Mait Parv ja veebel Kaido Kuus.

Iga-aastaseks traditsiooniks kujunev võistlus sai alguse aasta tagasi, mil tähistati toetuse väejuhatuse sajandat sünniaastat. Traditsioonile kohaselt on võistlussarjal oma temaatiline rändkarikas, milleks on kaitseväge pikalt ja hästi teeninud veokilt Magirus pärinev rool koos kohase tekstiplaadiga. Rändkarika andis võitjatele üle eelmisel aastal esimesele kohale tulnud toetuse väejuhatuse logistikakooli esindaja.

Logistikapataljon, mis asub Ämari lennubaasi territooriumil, on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine.

“Reservväelased on kaitseväe selgroog. Selleks, et erioperatsioonide väejuhatus saaks areneda, on meil tarvis ajateenijaid koolitada omamaks enda reservi. Sarnaselt mõtlevad ja tegutsevad ka teised Euroopa riigid,” ütles erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul viidates, et erioperatsioonide väejuhatus on alustamas oma reservväe loomist.

Reservkomponendi täiendamiseks hakatakse igal aastal võtma ajateenistusse kolmkümmend noormeest ning kuni kaht neiut, kelle väljaõpe on sarnane teiste kaitseväes teenivate ajateenijate väljaõppega. Suuremat rõhku pööratakse sealjuures aga erioperatsioonideks vajalike oskuste õppimisele ning praktiseerimisele.

Sobivate ajateenijate leidmiseks hakatakse tihedat koostööd tegema Kaitseressursside Ametiga (KRA), kellele on edastatud erioperatsioonide väejuhatusse pääsemiseks vajalikud kriteeriumid.

„Milleks on näiteks vähemalt kesk- või kutsehariduse olemasolu, vabatahtlik ajateenistusse tulek ning isiku enda soov läbida ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses,“ lisas erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonelleitnant Margus Kuul. „Vastavad kriteeriumid on välja töötatud lähtudes nende sõjaaja ülesannetest, mida me täpsemalt kommenteerida ei saa.“

Vastavus eelpool väljatoodud kriteeriumitele on eelduseks asuda edasi tegevteenistusse erioperatsioonide väejuhatuses. „Selleks, et teenistusse asuda, tuleb läbida valikkatsed. Nendest osavõtmise eeldusteks on aga omakorda kõrgendatud nõudmistega üldfüüsilise testi edukas läbimine, tervise vastamine tegevväelase tervisenõuetele, eesti keele valdamine väga heal tasemel ja inglise keele oskus vähemalt algtasemel. Lisaks peab kandidaat vastama riigisaladuse loa saamise nõuetele,“ ütles kolonelleitnant Margus Kuul.

Erioperatsioonide väejuhatus loodi 2012. aastal ning selle peamine ülesanne on Eesti riigikaitses arendada mittekonventsionaalse sõjapidamise võimet. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka eriluure- ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak. Struktuuriliselt allub otse kaitseväe juhatajale. 

„Oleme viimastel aastatel korduvalt harjutanud koos Läti Zemessardze 2. brigaadiga, sest meie vastutusalad on kõrvuti. Piiriülene koostöö on kriisiolukorras äärmiselt tähtis ning iga ühine õppus muudab seda sujuvamaks,“ ütles 2. jalaväebrigaadi staabiohvitser kapten Andrei Šlabovitš.

Kokku osaleb õppusel Zobens üle 30 tegevväelase ning ajateenija 2. jalaväebrigaadi staabist ja Kuperjanovi jalaväepataljonist. Nende peamine ülesanne on täita vastutegevusega seonduvaid ülesandeid ning sellega aidata treenida Zemessardze üksuste valmisolekut kriisiolukordadeks.

2. jalaväebrigaad on Lõuna-Eesti sõjalise kaitse eest vastutav kaitseväe struktuuriüksus. Üksuse rahuaegsesse koosseisu kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljon, tagalapataljon ja staabi-sidekompanii. Ülejäänud üksused formeeritakse sõjaolukorras regulaarselt täiendõpet saavate reservväelaste baasil.

 „Oli neid, kes küll peale õppust rääkisid, et harjutused olid lihtsad ning lained oleks võinud suuremad olla. Tegelikult õppisid nad rohkem, kui tavaharjutustel,“ ütles Eesti poolse õppuse eestvedaja vanemveebel Janek Tauram. „Sileda merega meremeest ei teki,“ lisas vanemveebel Tauram tõdemusel, et kokkuvõttes läks õppus igati edukalt.

Nimelt tuli õppusel osalejatel seista silmitsi kahe-kolme meetriste lainetega, mis tegid keeruliseks ka muidu lihtsana näivad protseduurid. Nii harjutasid õhusõidukite meeskonnaliikmed kuidas tegutseda lennuõnnetuse korral, kuidas pääseda õhusõidukist kui see on teinud hädamaandumise vette ning millised tegevused järgnevad peale seda nii vees kui kopteri päästmise ajal.

Lisaks harjutati 2-meetri sügavusel vee all õhusõiduki kabiini imiteerivast raudpuurist turvarihmadest vabanemist ja väljumist.

Õppusele olid kaasatud lennubaasi kiirpaadimeeskond, erioperatsioonide väejuhatus, Leedu mereväe miinijahtija Jotvingis N42 ning kopterid Eurocopter AS365 N3 Dauphin ja MI-17, mis aitasid õppusel osalejaid pinnalt päästa.

Baltic Bikini on kolme Balti riigi ühine õhuvägede merepäästeõppuste seeria, mis sai alguse 2004. aastal Taani kuningliku õhuväe eestvõtmisel. Lisaks kolme riigi õhuväelastele osalevad õppusel ka korraldava riigi mereväelased ning päästeteenistuste töötajad.

„Võistlus toimus sel aastal vastrenoveeritud staadionil. Tingimused on palju paremad kui eelmisel aastal, mille üle on väga hea meel," ütles võistluse korraldaja Indrek Kaseorg lisades, et võistkondlikud mõõduvõtmised on kaitseväele tähtsad. 

„Kuna tegemist on mänguga, kus mehed üksteist toetavad ja on ühe asja eest väljas, on see kaitseväele laiemalt väga oluline," lisas Kaseorg.

1. jalaväebrigaadi võistkonna kapteni, kapral Andre Rozenthali sõnul oli seekordne võit eriline kuna viimased viis aastat pole suudetud jalgpallis kaitseväe meistriks tulla.

„Kaks nädalat enne võistlust tegime iga õhtu umbes kaks tundi trenni. Tänu sellele saime kokkumängitavuse ideaalsele tasemele ja siit see võit tuligi," ütles kapral Andre Rozenthal märkides, et tegelikult olid kõik võistkonnad võrdsed. 

"Kohati oli isegi näha, et jääme vastastele natuke alla, aga õnn naeratas seekord meile," lisas kapral Rozenthal.

Kõige raskemaks pidas kapral Rozenthal kohtumist Kaitseväe Akadeemiaga kuna mängu alguses saadi neilt värav, mis meeskonna motivatsiooni alla tõmbas.

„Õnneks tegime tagasi ja mäng jõudis ka penaltiteni, kus viimase tõrjusin ja sealt saime edasi finaali," ütles kapral Rozenthal.

Teise koha saavutas 2. jalaväebrigaad ja kolmandaks tuli kaitseväe akadeemia. Turniiri parimaks mängijaks nimetati kaitseväe akadeemia mängija Mark Liivalaid, parim väravakütt oli Ervin Tamm Viru pataljonist ja parimaks väravavahiks tunnistati sõjaväepolitsei vahipataljoni väravavaht.

Kaitseväe eestvedamisel toimub aastas kümmekond meistrivõistlust, mille korraldamine kaitseväe spordiinstruktorite vahel ära jagatakse. Kaitseväe meistrivõistluseid jalgpallis peeti Tartus juba teist aastat järjest.

Kaitsejõudude meistrivõistlusi jalgpallis on korraldatud alates 1992. aastast. Võistlustulle astusid seekord üheksa võistkonda. 

Fotod: 

Lendude trajektoorid hõlmavad kogu Eestit ning toimuvad nii õhtustel kui öistel aegadel. Madallennud planeeritakse eelistatavalt asustatud piirkondadest eemal.

CV-22 Osprey on kaldrootoriga multifunktsionaalne õhuvahend, mis ühendab endas helikopteri vertikaalse õhkutõusu, lendamise ja maandumise võimekuse ning lennuki kiiruse, lennuulatuse ja kütusesäästlikkuse omadused. Osprey on eelkõige mõeldud erioperatsioonide sisse- ja väljaimbumiseks (vastase territooriumil) ning varustuse täiendamise missioonideks.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem andis Ühendkuningriigi õhuväelastele üle Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid Balti riikide õhuruumi turvamise eest. Samuti tervitas ta Tšehhi õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune teenistus Eestis.

Ämarisse saabunud Tšehhi kontingendi kodubaas asub Caslavis ning õhuturvet hakatakse tagama hävitajatega JAS-39 Gripen. Ämarisse saabunud hävitajad on lennubaasis valves ööpäevaringselt, sooritavad vajadusel tuvastuslende ja teevad regulaarseid treeninglende.

Tseremoonial osalenud kaitseminister Jüri Luik tervitas Tšehhi kontingenti nende esmakordsel missioonil Ämaris ning tänas Ühendkuningriigi õhuväelasi nende teenistuse eest.

„Eesti liitus NATO-ga kevadel 15 aastat tagasi. Alates hetkest, kui kolm Balti riiki olid ühinenud, sai alguse ka Balti õhuturbe missioon,“ ütles Luik.

Tšehhi kaitseminister Lubomir Metnar tänas kaitseväge suurepäraste tingimuste loomise eest Tšehhi õhuväe pilootidele ning soovis neile kordaminekuid eesootaval missioonil.

„Tšehhile on see juba kolmas õhuturbe missioon Baltikumis, kuid Eestist turvame õhuruumi esimest korda. Meile on see missioon väga olulise tähtsusega – tegemist pole mitte ainult NATO liikmelisusest tuleneva kohustusega, vaid ka sooviga panustada NATO idapiiri kaitsmisesse ning piiritaguste ohtudega silmitsi seimisesse,“ lisas Metnar.

Kuningliku õhuväe operatsioonide ülema asetäitja lennuväemarssal Gerry Mayhew tänas lennubaasi sujuva koostöö ning külalislahkuse eest ning lubas, et kuninglik õhuvägi tuleb kindlasti Ämarisse tagasi.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks.

NATO õhuturbe teine lennusalk baseerub Šiauliai lennubaasis Leedus, kus 3. septembril võtavad Ungari ja Hispaania õhuväelastelt valvekorra üle Belgia ja Taani õhuväed. Tšehhi on varem panustanud Balti õhuturbemissiooni kahel korral Šiauliai lennubaasist.

Fotod:
Video:

„Ma julgustan kõiki õppureid – te õpite heas koolis, kus antakse head haridust. Kaitseväe Akadeemias luuakse suurepärane keskkond õppimiseks. Väga tähtis on õpingute ajal mõelda, kas siis oma senistele kogemustele või ette kujutada, milliseks saab teenistus edaspidi, ja katsuda kogu siin pakutavat tarkust panna sellesse konteksti, siis läheb õppimine lihtsamalt,“ ütles kindralmajor Martin Herem soovides kadettidele edukat kooliaasta algust.

„Esimene september on väga oluline sümboolne kuupäev, mis esindab valikut tarkuseks,“ lisas Kaitseväe Akadeemia ülem kolonel Enno Mõts. „See on sillutis iseseisvusele, oma vastutusele, eneseteadlikkusele ja edasipüüdlikkusele,“ ütles kolonel Mõts.

Kaitseväe Akadeemia (KVA) pidulikul jalutuskäigul läbi Tartu linna osalesid Kaitseväe Akadeemia teenistujad, sealhulgas nii põhi- ja keskastme kursuse kui kutseõppe õppurid, keda saatis kaitseväe orkester ning kaks soomustransportööri. Pidulikule jalutuskäigule järgnes relvastuse ja tehnika näitus Kaitseväe Akadeemias, lisaks oli külastajatele avatud ka õppeasutuse muuseum.

Kaitseväe Akadeemia tänab kõiki, kes jalutuskäiku ning tehnika näitust uudistama tulid ning samuti tänab ka Tartu linna ja linnarahvast koostöö eest!

Kaitseväe Akadeemia on ainuke riigikaitseline kõrgkool Eestis, mis annab kutsehariduse, rakendusliku kõrghariduse ja magistrikraadi sõjalises juhtimises. Täiendõppe kursustel osalevad nii kaitseväelased, kaitseliitlased ja reservväelased nii Eestist kui ka välismaalt. Kaitseväe Akadeemia on ka Eesti sõjateaduse nurgakiviks, tehes koostööd Eesti kui ka välisriikide koolide, uurimisasutuste ja ettevõtetega.

Fotod:

Lennubaasi ülem kolonelleitnant Mark Trubok õnnitles reedesel pidulikul vastuvõtul Maarjamäe lossis, kus aastatel 1937–1940 asus Eesti Vabariigi sõjaväe lennukool, lennubaasi koosseisu ja reservväelasi, tänas külalisi ja koostööpartnereid toetuse eest ning andis silmapaistvamatele teenistujatele üle ergutused.

Kolonelleitnant Trubok meenutas, et 1997. aastal, mil alustati tänase Ämari lennubaasi ehitamist, kuulus selle koosseisu 15 inimest – tänaseks töötab aga lennubaasis igapäevaselt paarsada inimest. „Sada on aukartust äratav number, mida on raske saavutada. On oluline ära märkida, et maailma lennundus on samuti umbes saja-aastane. See tähendab, et meie lennubaas on pea sama vana kui enamik õhuväe üksuseid üle maailma," ütles kolonelleitnant Trubok.

1919. aastal alguse saanud ja lennubaasi funktsioone täitnud allüksus kandis esialgu erinevaid nimesid ning sai iseseisvaks üksuseks alles 1930. aastal. Kuna oli raske määratleda, millal täpselt lennubaas Lasnamäele tekkis, siis otsustati 1931. aastal kaitseministri käskkirjaga lennubaasi asutamise päevaks 1. september 1919.

Ämaris paikneva lennubaasi koosseisu kuuluvad baasi operatsioonide keskus, lennugrupp, lennuväljagrupp, õhuväe toetusgrupp, õhuväe väljaõppekeskus ning baasikaitse operatsioonide keskus.

Lennubaasi peamisteks ülesanneteks on võtta vastu liitlaste lennuvahendeid nii rahu-, kriisi- kui ka sõjaajal, toetada siin tegutsevat NATO õhuturbe lennusalka ning korraldada kogu Kaitseväe lennundustegevust. Nende ülesannete täitmiseks on lennubaasil olemas moodne tehnika ning väljaarendatud struktuur.

Fotod: