Uudised

Eesti õhuväe 100. aastapäeva ning Dannebrogi 800. aastapäeva tähistamiseks osaleb Taani Kuninglik Õhuvägi sel nädalavahetusel õhushow’l Ämaris spetsiaalse F-16 hävituslennukiga (E-191), mille Taani lipu värvides kujunduse on loonud Mads Bangsø.

E-191 on esimene Taani F-16, millele on tehtud kogu lennukit kattev värviline kujundus. Tavaliselt kaetakse eridisainiga ainult lennuki sabaosa. "Lendava Dannebrogi" projekt algas aasta tagasi, kui Taani Kuninglik Õhuvägi otsustas sellega osaleda Taani lipu 800. aastapäeva tähistamisel. Disainiprotsessi hoiti salajas, et esitleda lennukit üllatusena lipupäeva pidustuste ajal. Taani lipu päeval, 15. juunil 2019, lendas E-191 madalal kõrgusel üle Taani, näidates oma ilusat disaini esmakordselt avalikkusele.

Juba sada aastat tagasi alanud Taani ja Eesti julgeolekualane koostöö tõhustus 1990. aastate alguses tihedate sidemete kaudu mõlema maa kaitsejõudude vahel. Tänapäeval annab Taani kaitsevägi oma panuse Balti õhuruumi turvamisse ning osaleb NATO lahingugrupi rotatsioonides Eestis.

Seetõttu on Taani Kuninglikul Õhuväel eriline au osaleda oma värvides lennukiga E-191 Eesti õhuväe 100. aastapäeval ja lennata samas taevas, kust legendi järgi ilmus Dannebrog 800 aastat tagasi.

Ajakava:

Neljapäev, 11. juuli 2019, kell 13:40 - saabumine üle Tallinna (lendab üle Taani Kuninga aia ja Kuninganna roosiaia), kui ilm lubab. Edasi otse Ämari lennubaasi.

Laupäev, 13. juuli: Osalemine Eesti õhuväe 100. aastapäeva õhushow’l ()

„Liitlaste mured on ka meie mured, ja vastupidi. Selles seisnebki julgeoleku jagamatus,“ ütles Vabariigi President Kersti Kaljulaid. „Välismissioonidel osalemine aitas kaasa sellele, et meist said NATO ja Euroopa Liidu liikmed. Paljuski just tänu selliste meeste ja naiste panusele saab Eesti täna nautida väga tugevat positsiooni nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka liitlaste pealinnades,“ ütles riigipea oma kõnes, soovides ühtlasi ka missioonile minevate lähedastele nii kannatlikkust kui pikka meelt.

„Täname lähedasi, et nad on aktsepteerinud sõdurite missioonil osalemist. Teie pingutused kodus on sama tähelepanuväärsed, kui sõdurite töö Malis,“ ütles augustis Malisse suunduva missiooni kontingenti ESTPLA-32 ülem kapten Raido Jõgi oma sõnavatus kaitseväelaste lähedastele.

„Kui kodus on kõik korras, siis saab sõdur rahulikult keskenduda oma teenistusülesannetele. Teadke, et te ei jää siis üksinda – kaitseväes on olemas kamraadid, kelle poole saate alati pöörduda,“ lisas kapten Jõgi.

ESTPLA-32 on jalaväerühm, kes vahetab augustis välja Malis missioonil oleva ESPLA-30 jalaväerühma, kes alustas oma teenistust Gao sõjaväebaasis käesoleva aasta aprillis. Osaledes operatsioonil Barkhane, mis on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust. Eesti osaleb staabiohvitseride ja instruktoritega missiooni töös alates 2013. aastast.

Fotod: 

Kaitsevägi ja Kaitseliit viivad harjutusväljadel väljaõpet läbi aastaringselt, mis tähendab, et ka suvisel ajal, mil inimesed lähevad rohkem metsa nii seeni ja marju korjama kui ka matkama, võivad samal ajal kehtida harjutusväljadel liikumispiirangud. Kui väljaõpet ei toimu, ei takista kaitsevägi harjutusväljadel liikumist.

Et vältida inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele, on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triibuliste postidega. Igal postil on väike must nool, mis näitab kummale poole postist jääb harjutusvälja ala. Osadel postidel on ka märge, et tegemist on harjutusväljaga, millele on lisatud kontakttelefoni number. Eraldi võib näha ka hoiatusmärke üksuse treeningala kirjaga.

Laskmiste, lõhkamiste ja muu eluohtliku tegevuse ajaks heisatakse kaitseväe harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning vajadusel paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad, kelle korraldusi tuleb ohutuse tagamise eesmärgil täita.

Harjutusväljade sissesõiduteede juures olevatel infotahvlitel on lisaks kontakttelefoni numbrile kirjas millal harjutusväljal tegevus toimub ja kas see võib olla ohtlik. Samuti edastatakse harjutusväljadel toimuva väljaõppe kohta infot ka kohalikele omavalitsustele ning kogu oluline info on alati nähtav ka internetis aadressil harjutusvali.mil.ee.

Teiste hulgas teevad etteaste Poola õhuväe aerobaatika meeskond „Orlik“ ja Eesti vigurlendur Jüri Kaljundi biplaanil Pitts S-2A, Taani õhuväe hävitaja F-16, USA hävitaja F-15 ja transpordilennuk C-130. Maapealsel väljapanekul on vaatamiseks üle 25 ühiku lennutehnikat, sealhulgas ka NATO eelhoiatuse ja juhtimise lennuk AWACS.

Lennubaas on külastajatele avatud ajavahemikus 09.00-16.00. Õhuvägi palub kõikidel külastajatel kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument. Tugeva müra tõttu ei ole üritusele soovitatav kaasa võtta imikuid, lastele on rangelt soovituslik kaasa võtta mürasummutavad kõrvaklapid.

Kolonelleitnant Arno Kruusmanni sõnul polnud Viru jalaväepataljoni ülema kohalt lahkumine kerge. „Nelja aasta jooksul saime koos siinse tööka meeskonnaga palju asju korda. Pataljon on mehhaniseeritud ning tunnustatud lahinguvõimeliseks, õppus Okas näitas, et meie reservväelased on valmis kodumaa kaitsmiseks välja astuda väga lühikese ajaga, ka pataljoni taristu areng on olnud märkimisväärne. Aga ma lähen edasi kindlustundega, et pataljon on heades kätes. Ma olen kindel, et kolonelleitnant Luga on väga hea, kogenud ning tark ülem, kes hoiab saavutatut ning arendab pataljoni veelgi tugevamaks,“ ütles kolonelleitnant Kruusmann.

„Viru jalaväepataljon on olnud alati üks parimate jalaväelaste tootjaid. 4. rügemendi võitlejad olid Vabadussõjas ühed vapramad ning võitmatumad. Seda vaimu on Viru jalaväepataljon läbi aastate demonstreerinud ka rahuajal Kevadtormidel, Siilidel ning teistel õppustel. Võtke enda eelkäijate saavutused endale põhjanaelaks, mille järgi enda suuna seada. Jõudu ja jaksu!,“ ütles rivistusel 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.

Kolonelleitnant Tarvo Luga teenib kaitseväes 1994. aastast. Ta on läbinud ajateenistuse Kuperjanovi jalaväepataljonis ning teenis seal allohvitserina erinevatel ametikohtadel 1998. aastani. Pärast Kõrgema sõjakooli lõpetamist naasis ta koduväeossa, kus teenis nii kursuse- kui kompaniiülemana. Ta on olnud ka 1. jalaväebrigaadi operatiivsektsiooni ülem. Enne Viru jalaväepataljoni ülema ametikohale asumist teenis kolonelleitnant Luga kaitseväe peastaabis jalaväeinspektori ametikohal. Kolonelleitnant Luga on osalenud välismissioonil Afganistanis ning teda on autasustatud 1. jalaväebrigaadi rinnamärgiga, kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga, kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest ning kaitseväe pikaajalise teenistuse medaliga.

Kolonelleitnant Arno Kruusmann juhtis Viru jalaväepataljoni 2015. aasta juunist ja jätkab teenistust kaitseväe peastaabis jalaväeinspektorina.

Fotod:

„Laevastik on läbimas murdelist ajahetke, kus laevade võimeuuendusprogramm annab meile vaieldamatult moodsama tehnika ja loob suurepärased väljavaated tulevikuks. Peame edasi liikuma, suuremaks saama ja rohkem oma riigi kaitseks tegema,“ ütles kaptenleitnant Värk.

Alates 1992. aastast kaitseväes teeniv kaptenleitnant Ivo Värk on õppinud Ameerika Ühendriikide mereväe staabikolledžis ja Saksamaal Mürwiki mereakadeemias. Ta on teeninud komandörina mereväe sõjalaevadel, juhtinud mereväe operatsioonistaapi ning panustanud vanemstaabiohvitserina NATO mereväekomponendi Northwoodi staabi töösse. Lisaks on ta täitnud lektori kohustusi Balti kaitsekolledžis.

„Teenistus mereväes, NATO staabis ja Balti kaitsekolledžis on loonud uuele laevastiku ülemale suurepärased eeldused ametisse astumiseks,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

Varasemalt laevastiku ülemana teeninud kaptenleitnant Peeter Ivask jätkab välisteenistuses.

Mereväe laevastikus on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatav Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miini-infokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Fotod:

„Kuninglikul mereväel ja merejalaväelastel on Eesti kaitseväega pikaaegne ja tihe koostöö. Oleme partnerid ühendekspeditsiooniväes JEF ning liitlased NATO-s. Briti kaitseväelased on võidelnud üheskoos Eesti sõduritega operatsioonidel Iraagis ja Afganistanis,” ütles Briti mereväe sihtüksuse ülem kommodoor James Parkin. „Juba 100 aastat tagasi võitles Briti eskaader Eesti vabaduse eest. Tänane õppus annab kinnitust meie püsivale pühendumisele Eesti ning Läänemere regiooni julgeoleku tagamisel,“ lisas kommodoor Parkin.

Eesti poolelt tagasid liitlaste julgeoleku maabumisel ning selle järel Kaitseliit, merevägi ning politsei- ja piirivalveamet. Lisaks meritsi saabunud kaitseväelastele ja soomustehnikale toetasid dessanti helikopterid Wildcat, Apache, Merlin ning Balti riikide õhuruumi valvavad hävituslennukid Eurofighter.

„Eesti jaoks on sellel õppusel suur tähtsus, sest nii ekspeditsiooniväe kui ka selle õppuse eesmärk on riigikaitse ja julgeoleku tugevdamine. Kui meil peaks minema ohtlikuks, siis meil on liitlased, kes siia appi tulevad. Eesti elanikkond võiks tunda ennast turvalisena, teades, et me ei ole üksi ja meil on liitlased. Läbi harjutamiste saame aina paremaks.“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Eestisse saabunud liitlasüksused osalevad järgmiseks 5.-6. juulil kaitseväe keskpolügoonil toimuvatel lahinglaskmistel. 7. juulil harjutavad liitlased Saaremaa kaitsmist üheskoos Kaitseliidu Saaremaa ja Pärnu malevaga.

Eestis toimuvatest Baltic Protectori harjutustest võtavad merel osa Briti alused HMS Albion, HMS Kent, RFA Argus, RFA Lyme Bay, HMS Archer, HMS Exploit, HMS Charger, SD Victoria ja MV Hurst Point. Mereteede vabadena hoidmist harjutab Balti riikide miinitõrjeeskaader Baltron, kus opereerivad sõjalaevad LVNS Virsaitis, LVNS Imanta ja LNS Skalvis. Samuti panustavad Eesti staabi- ja toetuslaev Wambola ning politsei- ja piirivalveameti patrull-alused.

Maikuus alanud rahvusvaheline õppus Baltic Protector hõlmab liitlaste koostööharjutusi Taani, Saksamaa, Rootsi ja Balti riikide merealadel. Kõigi etappide peale kokku osaleb õppusel 44 merealust ja kuni 4000 liitlas- ja partnerriikide kaitseväelast.

Ühendkuningriigi juhitav mitmerahvuseline ekspeditsioonivägi (JEF) ühendab professionaalseid kaitseväelasi, keda on võimalik kiirelt ja efektiivselt lõimida NATO, ÜRO ja Euroopa Liidu operatsioonidega. Ühendekspeditsiooniväega on liitunud Eesti, Läti, Leedu, Holland, Norra, Taani, Rootsi, Soome ja Ühendkuningriik.

Fotod:
Video: 

Teiste hulgas teevad etteaste Poola õhuväe aerobaatika meeskond „Orlik“ ja hävitaja MIG-29, Taani õhuväe hävitaja F-16, USA hävitaja F-15 ja transpordilennuk C-130. Maapealsel väljapanekul on vaatamiseks üle 25 ühiku lennutehnikat, sealhulgas ka NATO eelhoiatuse ja juhtimise lennuk AWACS. Ürituse päevajuht on Kerli Dello.

Lennubaas on külastajatele avatud ajavahemikus 09.00-16.00. Õhuvägi palub kõikidel külastajatel kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument. Tugeva müra tõttu ei ole üritusele soovitatav kaasa võtta imikuid, lastele on rangelt soovituslik kaasa võtta mürasummutavad kõrvaklapid.

Ürituse koduleht:

Üritus Facebookis:

Kontingendile kasutada antud ruumid on kahest merekonteinerist ehitatud ja spetsiaalselt kontoriruumideks kohandatud hoones, kus eestlastele on kasutada antud teine korrus. Eesti maja avati pidulikult riigilipu heiskamisega maja fassaadile.

Kaasmaalastele oma tervituse edastanud kontingendi ülem kolonelleitnant Hardi Lämmergas ütles, et tegemist on ajaloolise hetkega, kus eestlastel on nüüdsest Kabulis oma kodu. „Minu jaoks tähendab see turvatunnet – kohta kuhu saab tulla ja saab alati toetust. Mul on hea meel, et saan järgnevad viis kuud seda kohta koos teiega jagada,“ ütles kolonelleitnant Lämmergas.

Oma kontoripinna omamine annab Afganistanis viibivale Eesti üksusele võimaluse koondada tööks vajalikud vahendid ja info ühte kohta. Enam ei pea üksus hoidma tööks vajaliku kontoritehnikat majutusruumides ning pidama koosolekuid ajutistel pindadel või õues. Eesti maja on kõikidele kontingendi liikmetele avatud ööpäev läbi ning seal saab ka aega veeta Eestist kaasa toodud ilu- ja ajakirjandust lugedes.

Hetkel teenib Kabulis jalaväerühm Estpla-31 ja rahvuslik toetuselement. Jalaväerühma sõdurid tagavad koos teiste koalitsiooniüksustega Afganistani sõjaväge ja valitsusasutusi juhendavate instruktorite julgeolekut. Eesti kaitseväelased on teeninud Afganistanis NATO operatsioonidel alates 2003. aastast. Operatsioonil Resolute Support teenivad Eesti kaitseväelased alates 2015. aasta algusest

Eile hilisõhtul Tapale jõudnud laulu- ja tantsupeo tuld tervitasid kohalikud taidlejad ning 1. jalaväebrigaadi koosseisus teeniva liitlaste lahingugrupi kaitseväelased, kes esitasid koos segakoor Leetariga Urve Tinnuri ja Tauno Aintsi koorilaulu „Üksi pole keegi“.

Major Garry Barrow Tapal paiknevast liitlaste lahingugrupist meenutas, et idee tervitada Tapal laulupeo tuld eestikeelse lauluga sündis paar kuud tagasi. „Keele kõla ning ka kirjapilt erinevad meie emakeelest väga, aga sõduritena võtame me igat väljakutset väga innukalt. Me harjutasime alguses kolm korda nädalas ning viimasel ajal paar korda päevas, et esineda võimalikult hästi,“ ütles major Barrow ja lisas, et publiku soe vastuvõtt ning kontserdil valitsenud õhkkond jäävad kindlasti tema sõduritele kaua meelde. „Olla osa sellest Eesti ajaloos ülimalt tähtsast kultuurilisest suursündmusest on meie jaoks suur au.“

Lisaks tule lauluga tervitamisele aitab korraldajaid peopaikade ettevalmistamisel 50 Briti kaitseväelast. Eesti kaitsevägi lubas peol osalejatest kutsealustele, kes pidid tuleva nädala alguses teenistust alustada, tulla ajateenistusse nädal hiljem.

Täna hommikul äratati Tapal pritsumaja tornis ööbinud tuli ning 1. jalaväebrigaadi staabi- ja sidekompanii viis tõrviku Järvamaale, et tuli saaks oma teekonda laulu- ja tantsupeole jätkata.