Uudised

„Tegemist on õppusega, mis toimub nii Poolas, Eestis kui Leedus ning selle raames maandusid varghävitajad F-35, hävitajad F-15 kui tankimisvõimekusega erioperatsioonide lennukid MC-130 Ämari lennuväljal. Tänase operatsiooni eripära on see, et lennukeid tangitakse töötavate mootoritega,“ ütles õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk.

Harjutuse käigus täiendasid lennukite MC-130 meeskonnad kiiresti maandunud hävitajate kütusevarusid, misjärel viimased uuesti õhku tõusid.

„Rapid Forge on õhuväe üksuste rakendamise harjutus, mis annab meile hea võimaluse katsetada üksuste valmidust koostööks meie NATO liitlastega, seda esimest korda selles piirkonnas,“ ütles Ameerika Ühendriikide õhuväe 352. erioperatsioonide lüli operatsiooni juht kapten Zachary Blasdel ning lisas, et õppuse käigus on Ameerika Ühendriikide ja Eesti õhuvägi teinud tihedat koostööd ning tugevdanud seeläbi üksteisemõistmist.

Ämaris maandunud varghävitaja F-35 näol on tegemist inimkonna ajaloo kõige kallima relvasüsteemiga, mis suudab täita nii hävitus-, luurelennuki kui taktikalise pommitaja ülesandeid. F-35 suudab lennata kiirusega enam kui 1900 km/h, lennuki põhirelvastusse kuulub GAU-22/A tüüpi 25mm-kaliibriga neljaraudne Gatling-tüüpi automaatkahur ning kaks õhk-õhk ja kaks õhk-maa tüüpi raketti. Täiendavalt saab tiiva alla kinnitada veel kaks raketti või pommi.

Hävitajat F-15 peetakse tänapäeva üheks kõige edukamaks hävitajaks. Lennuki lennukaugus ilma õhus tankimata 5600 kilomeetrit, maksimaalne kiirus ületab helikiiruse rohkem kui kahekordselt.

MC-130 on Lockheed C-130 transpordilennukil põhinev erioperatsioonideks kohaldatud lennuk, mis on võimeline täitma nii teiste lennukite tankimisülesannet kui täiendama hävitajate relvastust.

Video:

Fotod:

Rünnakus haavata saanud kaitseväelastele anti koheselt esmaabi, nende vigastused ei ole rasked.

Gao sõjaväebaasis teenivad jalaväerühma Estpla-30 ja rahvusliku toetuselemendi liikmed, kokku ligi viiskümmend kaitseväelast. Prantsuse armee juhitaval mässutõrjeoperatsioonil Barkhane on eestlaste ülesanne lisaks patrullimisele ka baasi julgeoleku tagamine ja kiirreageerimisülesannete täitmine.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopa-suunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

„Suurimaks väljakutseks saab kindlasti olema töö personaliga - nende motiveerimine ja igapäevane käigus hoidmine,“ ütles õhuväe ülema ametisse asunud kolonel Rauno Sirk lisades, et kõige tähtsam ülesanne saab olema jätkata õhuväe peamise eesmärgi täitmist - ööpäevaringset õhuruumi seiret. 

Kolonel Rauno Sirk alustas teenistust kaitseväes 1997. aastal. Ta on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia ja Ameerika Ühendriikide õhuväe sõjakolledži ning täiendanud end erinevatel õhuväe ja juhtimisalastel kursustel.

Enne õhuväe ülema ametkohale astumist oli kolonel Sirk Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor. Varem on ta olnud lennubaasi ülem, õhuväe staabiülem ja Eesti sõjalise esindaja asetäitja NATO Euroopa liitlasvägede peakorteris. 2014. aastal valiti kolonel Sirk aasta ohvitseriks.

Kolonel Sirki on autasustatud Kaitseministeeriumi kuld-rinnamärgiga, kaitseväe teenetemärgiga kaitsealaste teenete eest, kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga, Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga ning kaitseväe pikaajalise teenistuse medaliga.

Pidulikul tseremoonial kõne pidanud kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem tänas kolonel Valget õhuväe juhtimise eest. „Õhuturve, õhuseire, liitlaste vastuvõtmine, õppekogunemised ja reservväelased – need on tulemused, mida on õhuvägi viimaste aastate jooksul hoidnud ja paremaks muutnud. Ma tänan kolonel Valget ka selle eest, et ta on olnud aus ülem – ta on julgenud tulla ja rääkida probleemidest ausalt. Ma arvan, et see on väga oluline iseloomuomadus ja näitab vaprust,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Kolonel Riivo Valge jätkab oma teenistust Kaitseväe Akadeemia ülema administratsiooni ülemana.

Samuti toimus õhuväe veebli vahetus. Õhuväe esimene veebel, staabiveebel Janis Jallai, andis järje üle staabiveebel Andres Riisaarele.

Fotod: ideo: 

Kolonel Ühtegi tunnustas juhtimist üle andes temaga koos teeninud eriväelasi. „Meie ühine teenistus ongi otsa saanud. Õigemini on otsa saanud minu teenistus koos teiega. Seitsme koos teenitud aastaga oleme tõusnud väejuhatuse staatusesse, ehitanud omale kodu, osalenud välismissioonil Afganistanis ning treeninud teiste riikide eriväelasi Gruusias, Ukrainas, Senegalis,“ ütles kolonel Ühtegi oma sõnavõtus.

„Me oleme kindlustanud omale koha Eesti riigikaitsesüsteemis ja meid hinnatakse kõrgelt nii NATO-s kui ka mujal maailmas. Meie taktikalisi võimeid on võrreldud maailma parimate eriüksustega, meie tavatu sõjapidamise kontseptsioon on sedavõrd unikaalne, et seda käivad meilt õppimas palju vanemad ja väärikamad eriüksused teistest riikidest.“

Juhtimise üle võtnud kolonelleitnant Margus Kuul on viimased kolm aastat olnud kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülema asetäitja kolonel Riho Ühtegi kõrval, teeninud aastatel 2001-2002 mereväes rannakaitse kompaniis. Kolonelleitnant Kuul oli 2005 – 2006 Iraagis Eesti jalaväerühma ESTPLA-12 ülem ning teenis 2008 – 2012 erioperatsioonide grupi ülemana.

Ta on lõpetanud Ühendriikide merejalaväe ohvitseri baas- ja erialakursusse ning lõpetas USA mereväe kõrgkooli erioperatsioonide ja irregulaarse sõjapidamise erialal magistrikraadiga ning samuti õppinud Balti kaitsekolledžis. Lisaks on ta täiendanud end erinevate erialaste kursustega tavatu sõjapidamise, luure- ja erioperatsioonide valdkonnas.

Teda on tunnustatud ka mitmete teenetemärkidega nagu USA pronkstähe medal, kotkaristi V klassi teenetemärk mõõkadega, rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medal, nii kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist kui pikaajalise teenistuse medal, Kaitseliidu Jõgeva maleva teenetemärk, kaitseväe teenetemärk lahinguliste teenete eest, luurepataljoni ning erioperatsioonide väejuhatuse rinnamärk. Samuti on kolonelleitnant Kuul pälvinud Ühendriikide ratsaväe kuldsed kannused.

Kaitseliidu ülemana teenistust jätkav kolonel Riho Ühtegi on alates 2012. aasta lõpust juhtinud kaitseväe erioperatsioonide väejuhatust. Kaitseväes on ta teeninud alates 1993. aastast, enne seda oli ta teenistuses kaitseliidus ja politseiametis. Aastatel 2011-2012 oli kolonel Ühtegi Eesti kaitseatašee Gruusias ning aastatel 2008-2010 maaväe staabi luureosakonna ülem. 

Varasemalt on kolonel Ühtegi teeninud luurepataljoni ülemana, Kaitseväe ühendatud õppeasutuste taktikalektorina ning osalenud luuremeeskonna ja Eesti kontingendi ülemana sõjalisel välisoperatsioonil Afganistanis. Ta on lõpetanud Balti kaitsekolledži vanemohvitseride kursuse ning läbinud erinevaid kursuseid liitlaste- ja Eesti õppeasutustes.

Erioperatsioonide väejuhatus loodi 2012. aastal ning selle peamine ülesanne on Eesti riigikaitses arendada mittekonventsionaalse sõjapidamise võimet. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka eriluure- ja seire, sõjaline toetus ning otsene rünnak. Struktuuriliselt allub otse kaitseväe juhatajale. 

„Rühm on kokku töötanud juba vähemalt aasta ning võitlejatel on väga tugev ühtekuuluvustunne, meeskonnavaim ning sisemine side, mis meid ühtseks tervikuks seob,“ ütles jalaväerühma Estpla-32 rühmaülem leitnant Taavi Eesalu lisades, et väljaõppe vältel keskenduti just põhilistele ülesannetele ja olukordadele, millega rühm hakkab Malis kokku puutuma.

„Antud õppus oli kõige suurem osa meie väljaõppest, kuna õppust toetas Estpla-26, kes oli esimene rotatsioon antud piirkonnas,“ lisas leitnant Eesalu selgitades lõpuharjutuse erilisust. 

Väljaõpe kulmineerus jalaväerühma jaoks lõpuharjutusega „GLEIPNIR 6“ mille käigus täitis rühm kolme põhilist ülesannet: postide mehitamine, patrullimine ning kiirreageerimine. Harjutusteks loodud keskkonnad ja situatsioonid olid ligilähedased Mali omadele, andes sõduritele ettekujutuse seal toimuvast.

Estpla-32 on jalaväerühm, mis vahetab augustis välja hetkel Malis teeniva Estpla-30, mis alustas oma teenistust Gao sõjaväebaasis käesoleva aasta aprillis. 

Malis Nigeri jõe äärses Gao linnas paikneva Eesti kontingendi peamine tegutsemisala on just linnakeskkond. Eestlaste ülesanneteks Malis on väekaitse ning ühised patrullid Prantsuse kaitseväe üksustega, kelle baasis ning koosseisus Eesti kontingent tegutseb. 

Prantsusmaa mässutõrjeoperatsioon Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja anda seeläbi panus Euroopa-suunalise ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse tõkestamiseks. Lisaks Eestile toetab operatsiooni Suurbritannia transpordihelikopteritega ja Hispaania õhuväekomponendiga.

„Kaitseväelastena oskame me hinnata ning väärtustada erinevate paraadide, rivistuste ning tseremooniate tähtsust. Just siin, ühtses rivis seistes, saame demonstreerida ja tunda ühtekuuluvust, kamraadsust ja valmidust, mille lahutamatu osa on lugupidamine üksteise ning liitlasriikide ajaloo ja kultuuri vastu,“ ütles kaitseväejuhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel soovides Prantsusmaa kontingendile ilusat rahvuspüha.

Prantsuse rahvuspüha tähistab 1789. aasta 14. juulil toimunud Bastille' kindlusvangla vallutamist, mis oli Prantsuse revolutsiooni algusperioodi üheks olulisemaks sündmuseks, kuna Bastille' vangla oli revolutsionääride jaoks kuningavõimu repressioonide sümboliks. Kindlusvangla vallutamist loetaksegi enamasti Prantsuse revolutsiooni algusena.

„Paraad ning sellele järgnevad rahvapidustused, kontserdid ning ilutulestikud sümboliseerivad armee ning rahva ühtsust. Samuti meie tugevaid liitlassuhteid, sest ka Pariisis marsivad õlg õla kõrval nii meie kaitseväelased kui meie liitlassõdurid. Teiste hulgas ka Eesti ning Ühendkuningriigi vormikandjad,“ ütles prantsuse kontingendi leitnant Lionel.

Prantsuse kontingent, mis on moodustatud peamiselt Võõrleegioni sõduritest, teenib Eestis 2019. aasta kevadest, mil prantsuse sõdurid vahetasid välja seni lahingugrupi koosseisus olnud Belgia kaitseväelased. Tegemist on kolmanda prantslaste rotatsiooniga, eelnevad kaks teenisid Eestis 2017. aastal.  

Fotod:

„Teenistus on seni hästi kulgenud. Mul on väga toredad jaokaaslased, koormust on piisavalt ja iga päev õpime midagi uut,“ ütles reamees Kaur Küngas lisades, et tema hinnangul täitis esimene rännak ligi 15 kilogrammi kaaluvas lahingvarustuses koos kahepäevase välilaagriga oma eesmärki.

„Lisaks füüsise arendamisele saime metsas tegutsemise algteadmised - kuidas maskeerida ja jääda võimalikult nähtamatuks ning kuidas valida ööbimiskohta,“ lisas reamees Küngas.

Kaitsevägi koolitab alates juulikuu kutsest kõikides väeosades sõdureid uue programmi järgi, mille alusel ajateenijate algteadmiste omandamine muutus lühemaks, intensiivsemaks ning loogilisemaks. Kui varem kasutusel olnud 10nädalase sõduribaaskursuse esimestel nädalatel olid ülekaalus klassitunnid ning teoreetiliste teadmiste omandamine, siis nüüd on rõhuasetus praktilistel harjutustel kasarmust ja klassiruumidest väljaspool.

„Juba esimese teenistusnädala lõpuks said sõdurid selgeks, kuidas sõdurivarustust kasutada, mismoodi kanda rakmeid, seljakoti ning teenistusrelva, et neil endil oleks mugav ning raskus jaotuks parimal moel,“ ütles 1. jalaväebrigaadi väljaõppejaoskonna ohvitser major Tarmo Kompus lisades, et juba järgmisel nädalal on ajateenijaid ees ootamas pikemad välilaagrid ning laskmised, misjärel saavad nad üksikvõitleja edukaks tegutsemiseks vajalikke oskusi vilumiseni lihvida.

Uue programmi järgi kestab üksikvõitleja põhioskuste omandamine seitse nädalat, mille vältel õpivad sõdurid tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandavad esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest.

Kursus lõpeb teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva sõdurieksamiga, mille järel asub ajateenija omandama sõjaväelist eriala või koolitatakse temast nooremallohvitseride kursusel allüksuse juht.

Ajateenijaid võetakse teenistusse kolmel korral aastas. Juulis ja jaanuaris teenistusse saabunud teenivad kokku 11 kuud ning oktoobris teenistust alustanud 8 kuud.

Fotod:

Lennuk F-35 saab täita nii hävitus- ja luurelennuki kui taktikalise pommitaja ülesandeid. F-35 suudab lennata kiirusega enam kui 1900 km/h, lennuki põhirelvastusse kuulub GAU-22/A tüüpi 25mm-kaliibriga neljaraudne Gatling-tüüpi automaatkahur ning kaks õhk-õhk ja kaks õhk-maa tüüpi raketti. Täiendavalt saab tiiva alla kinnitada veel kaks raketti või pommi.

Õhushowl osaleb üle 30 Eesti ja liitlaste lennuvahendi. Teiste hulgas teevad etteaste Poola õhuväe aerobaatika meeskond „Orlik“ ja Eesti vigurlendur Jüri Kaljundi biplaanil Pitts S-2A. Lennutehnika näitusel on vaatamiseks 30 lennukit, millest ligi pooled pakuvad publikule ka esmaklassilist õhuaerobaatikat. Õhus annab efektse esinemise Taani kuningliku õhuväe hävitaja F-16, mis on Dannebrogi 800. aastapäevaks saanud Taani lipu värvides kujunduse.

„Ämari õhushow on eelkõige Eesti rahvale korraldatud üritus, kus näitame lennukeid, mille abil koos liitlastega õhuruumi kaitseme,“ ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge. Ta lisas, et tegemist on kogupereüritusega, kus tegevusi jagub nii suurtele kui väikestele lennundushuvilistele. „Tegu on viimase viie aasta suurima rahvaüritusega, mida õhuvägi korraldab.“

Maapealseks vaatamiseks pakub põnevust NATO eelhoiatuse ja juhtimislennuk AWACS, mida on kõigil võimalik ka seestpoolt uudistada. Teiste seas on vaatamiseks väljas ka Ühendkuningriigi ründekopter Apache.

Lennubaas on külastajatele avatud ajavahemikus 09.00-16.00. Õhuvägi palub kõikidel külastajatel kaasa võtta kehtiv isikut tõendav dokument. Tugeva müra tõttu ei ole üritusele soovitatav kaasa võtta imikuid, lastele on rangelt soovituslik kaasa võtta mürasummutavad kõrvaklapid.

„Tsiviilsektori ja kaitseväe koostöös ei ole mereväebaasi meditsiiniteenistus varem sellisel ühisharjutusel osalenud. Huvitav oli end proovile panna ja kasutada võimalust end teiste kiirabibrigaadidega võrdlemiseks,“ ütles mereväebaasi meditsiiniteenistuse parameedik-autojuht maat Martin Kalju.

„Kokku oli võistlusel kümme erinevat situatsiooni, mis puudutasid näiteks elustamist, traumahaige käsitlust nii lastel kui täiskasvanutel. Lisaks hingamisteede põletusega patsient, kuulihaavaga patsient ja ebola nakkushaige patsient,“ lisas maat Kalju loetledes mõningaid ülesandeid, mida tuli meeskondadel võistlusel lahendada piiratud aja jooksul, mis oli varieeruvalt 10-15 minutit.

„See aeg tähendas patsiendile antavat elupäästvat abi, stabiliseerimist ja autosse pakkimist - ehk valmisolekut haiglasse sõitmiseks. Sealhulgas oli muidugi vaja tegeleda ka mitmete paanikas lähedastega ja muude häirivate faktoritega,“ ütles maat Kalju lisades, et võistluselt võeti kaasa palju uusi teadmisi kui oskusi.

„Saime palju uusi kogemusi ja see on meile väga vajalik meie töös. Ise instruktorina ajateenijaid ja kaadrikaitseväelasi õpetades vajame vahel ka meie kriitilist hinnangut, et saada aru, kas see mida me teeme, on ikka adekvaatne.“ 

Viiendat korda toimuva Eesti Kiirabi Liidu simulatsiooniõppuse käigus peeti kontroll-harjutusi kuni kolmekümnes erinevas asupaigas, kus hinnati osalejate sooritusi meditsiiniliste tüüpjuhtumite korral.

Võistlustulle astunud võistkonnad moodustusid kolmest liikmest, kes ametilt arstid, residendid, õed, parameedikud, erakorralise meditsiini tehnikud või kiirabitehnikud. Õppuse vältel tuli osalistel võistluse erinevatel etappidel mängida läbi simuleeritud haavade sidumist, žguttide ja rõhksidemete kasutamist, lahastamist ja elustamist. Eesmärgiga populariseerida kiirabi ja erakorralise meditsiini eriala ning ühtlustada kiirabisüsteemis kasutusel olevaid tööstandarte.

Võistlustel esindas kaitseväge mereväebaasi meditsiiniteenistus, kuhu kuulusid nooremveebel Mart Toming, veebel Ergo Mets ning maat Martin Kalju.

Lisaks kaitseväe meeskonnale võtsid õppuselt osa Karelli, Tartu kiirabi, Tallinna kiirabi, Pärnu haigla, Narva haigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Läti kiirabi meedikud. Kokku 19 võistkonda ühes 57 võistlejaga.