Uudised

Päev algas palli- ja jõuvõistlustega, järgnes pidulik kontingendi rivistus, pärast mida seda koguneti ühisele grillõhtule. Kohapeal valmistatud grill liha ning eestipärane toit oli hea vahelduseks viimase kuu rutiinsele teenistusele.

Võidupüha auks korraldatud rivistusel anti üheksa aastat Kabulis töötanud ja selle aja jooksul korduvalt eestlasi aidanud Kerstile Kressale tänutäheks peastaabi seinatahvel. Baasis pikka aega töötanud ent peatselt töökohta vahetav Kersti Kressa oli Eesti sõduritele alati abiks ja oskas neid probleemide korral alati õigete inimeste poole juhatada ning tänu kellele oli sõduritel lihtsam ja kiirem kohaliku eluga kohaneda.

Samuti tänas kontingendi ülem välisoperatsioonil teenivaid sõdureid ning nende peresid ühise panuse eest Eesti julgeoleku tagamisel.

„Kuigi Vabadussõda lõppes 2. veebruaril 1920 Tartu Rahulepingu sõlmimisega, ei lõppenud sellega eksistentsiaalsed ohud meie iseolemisele. 1940. aasta juunis okupeeris meid Nõukogude Liit rohkem kui viiekümneks aastaks. See oli võimalik vaid tänu sellele, et Eesti riik oli üksi ning terve Euroopa oli kaoses. Täna, nagu ka Vabadussõja ajal, ei ole me enam üksi,“ ütles Eesti kaitseväe kontingendi ülem kolonelleitnant Hardi Lämmergas

„Meil on tugevad sõbrad, kellega me jagame samu väärtuseid. Samade väärtuste jagamine tähendab teineteise toetamist seal, kus seda kõige enam vajatakse. Seetõttu tähistavad Eesti kaitseväelased tänast Võidupüha Malis, Iraagis ja ka siin Afganistanis. Ma tänan teid kõiki selle hindamatu panuse eest meie riigi julgeoleku tagamisel! Ma tänan ka teie perekondi, kelle toetusel te seda missiooni täita saate. Tänu teile saavad meie perekonnad nii täna kui ka homme elada vabas ja turvalises Eestis.“

Ühisele grillõhtule kutsustud liitlaste esindajatel oli võimalus ühes Eesti sõduritega proovile panna oma teadmised võidupüha ajaloole ning kommetele keskendunud mälumängus. Lisaks mälumängule autasustati päeval toimunud võistluste võitjaid.

Hetkel teenib Kabulis jalaväerühm ESTPLA-31 ja rahvuslik toetuselement. Jalaväerühma sõdurid tagavad koos teiste koalitsiooniüksustega Afganistani sõjaväge ja valitsusasutusi juhendavate instruktorite julgeolekut. Eesti kaitseväelased teeninud Afganistanis NATO operatsioonidel alates 2003. aastast. Operatsioonil Resolute Support teenivad Eesti kaitseväelased alates 2015. aasta algusest.

Kriisikommunikatsiooni õppuse simulatsioon Sõjamäng sündis küberväejuhatuse ja ADM grupi koostöös K48 Defense Makeathonil selle aasta kevadel ning ilmestab innovatsiooni soosiva kaitseväe ja erasektori koostööd. Kaitsevägi peab oluliseks koostööd erasektoriga, et sünniksid mitmekülgsed lahendused, millest võidab küberväejuhatus, kui ka riigi kaitsevõime ja Eesti majandus üldisemalt.

Vastastiku koostöö raames saavad IT-spetsialistid vabatahtlikult panustada riigikaitsesse nii kordusõppustel, era- ja kaitseväe koostöö projektides kui ka julgustada oma kolleege ajateenistusse minnes küberväejuhatusse kandideerima.

ADM grupi juht ja reservohvitser Riho Pihelpuu ütles, et erasektori koostöö kaitseväega võiks olla veelgi suurem. „Julgustan ka teisi ettevõtete juhte aktiivselt riigikaitsesse panustama nii reservohvitseride kursustel osalemisega, koostööprojektide elluviimisel või oma ettevõtte väärtuste ja poliitikate suunamisel. Näiteks meie grupis aitame planeerida tööaega ja -mahtu nii, et kõik reservväelased saaksid osaleda õppustel, ega kaotaks samas töötasus. Lisaks motiveerime ja soodustame oma meeskonnaliikmete osalemist erinevatel kaitseväe häkatonidel,“ ütles Pihelpuu.

„Sõjamäng“ sai alguse kaitseväe otsesest vajadusest turvalise simulatsioonikeskkonna järele. Parimat võimalikku lahendust virtuaalse inforuumi loomiseks hakati otsima märtsis toimunud küberväejuhatuse ajateenijate korraldatud K48 Defence Makeathonil. 48 tundi aktiivset tööd ei olnud piisav lõpliku lahenduse loomiseks ning edasi jätkusid arendustööd ADMi igakuustel R&D päevadel ning sealt edasi eraldiseisva toote projektina. Lõpuks loodi turvaline, internetist eraldatud, kuid erinevate tööjaamadega ühendatud virtuaalne ruum, kus saab simuleerida nii väikseid ja lokaalseid kui ka kõige keerukamaid kriisisituatsioone.

„Teeme koostööd erinevate ettevõtetega Eesti kaitsetööstuse klastrist ja ka muude IT ettevõtetega. Et meie jaoks on oluline, et saaksime maksimaalselt rakendada kõrgelt kvalifitseeritud ja hinnatud Eesti IT spetsialiste just nende põhikompetentside lõikes, kuna küberkaitse ja turvalisus on praeguses keskkonnas väga oluline,“ ütles küberväejuhatuse ülem kolonel Andres Hairk. „Sellised koostööprojektid tõstavad teadlikust ja avavad uusi võimalusi nii kaitseväele, ettevõtetele, noorematele IT spetsialistidele ajateenistuses, kui ka juba kogenud ekspertidele kordusõppustel.“

Esimest korda pandi „Sõjamängu“ prototüüp proovile alles üsna hiljuti toimunud õppusel, kus enam kui 20 erinevat ametkonda alates kaitseväest ja politsei- ja piirivalveametist ning lõpetades riigikantseleiga lahendasid hüpoteetilist, tervet Eestit hõlmavat kriisi. Reaalses kriisiolukorras suhtlevad erinevad riiklikud institutsioonid omavahel kasutades erinevaid väga spetsiifilisi, kuid ka tavapäraseid kommunikatsioonivahendeid ja -kanaleid. Selleks, et sellist õppust saaks läbi viia ja hiljem toimunut analüüsida, oligi vaja luua simulatsioonikeskkond. Lahenduse abil on võimalik osalejatele ette mängida erinevaid situatsioone ja sündmusi, millele nad reageerima peavad.

Kogu tegevus ja osapoolte vaheline kommunikatsioon ning reaalmaailmas käivitunud tegevused seotakse kujul, mis võimaldab protsesside ja andmete masintöödeldavat analüüsi. Selliste õppuste ja simulatsioonide abil saab selgeks, milliseid omavahelise suhtluse ja käsuliini aspekte saaks veelgi paremaks muuta, kuidas muuta kriitilise tähtsusega kommunikatsioon selgemaks ja kõigi jaoks üheselt mõistetavaks, kust ja mil viisil vajadusel abi saada ning kuidas see kõik senisest efektiivsemaks muuta.

Järgmise sammuna analüüsitaksegi põhjalikult kõiki neid andmeid, sh nii kirjalikke sõnumeid kui masinloetavaks muudetud kõnesid, ja selle põhjal kaitseväe ja Eesti ülikoolide teadlased töötavad välja mudelid efektiivsemaks tegutsemiseks nii reaalses kriisisituatsioonis kui ka simulatsioonimängus.

Kui praegu valminud toote prototüüp on loodud eraldiseisva ja universaalsena kriisisituatsioonide kommunikatsiooni õppusteks, siis järgmises etapis arendatakse ka võimalused antud simulaatori juhtimiskeskust liidestada olemasolevate kommunikatsiooniplatvormidega. Lisaks kaardistatakse kasutusvõimalusi ka eraettevõtetes, kellel on kohustus kriisikommunikatsiooni õppusi läbi viia. Lisaks on esmast huvi üles näidanud ka Eesti NATO-partnerid.

22 aastat tagasi asutatud ADM Interactive’i ja nüüdseks paljudest ettevõtetest koosneva ADM grupi koostöö Eesti kaitsejõududega algas juba aastaid tagasi. Hoolimata kiirest kasvust ja sageli pitsitavast tööjõupuudusest on oma riigi kaitsmine olnud alati üks juhtkonna prioriteetidest. Seda näitab selgelt kasvõi see, et neli ADMi juhatuse liiget on riigikaitses aktiivselt tegevad, ettevõte on koostöös riigiga korraldanud nii häkathone, töötubasid, koolitusi kui ka seminare kaitsevõime tugevdamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks.

Küberväejuhatuse raames läbiviidav ajateenistus on andekatele tehnoloogiahuvilistele ajateenijatele pakutav võimalus panustada Eesti riigikaitsesse lisaks traditsiooniliste sõdurioskuste omandamisega ka küberoskuste õppega ning õpitud teadmiste rakendamisega kaitseväe kübervõimekuse tagamisel.

„2. jalaväebrigaad jätkab oma peamise ülesandena reservüksuste tootmisega ning üheks eesmärgiks on brigaadi koosseisu suurendada ühe jalaväepataljoni ning ühe suurtükiväepataljoni näol. Jätkub senine rahvusvaheline koostöö lätlaste ning ukrainlastega ning osalemine Põhja mitmerahvuselise diviisi koosseisus,“ ütles brigaadi juhtimise üle võtnud kolonel Metsa.

„Brigaad on kujunenud lahinguvõimeliseks ning väga tegusaks peamiselt tänu meie tegev- ning reservväelaste suurele panusele. 2. jalaväebrigaadi iseloomustab pea piiramatu soov areneda ning saavutada uusi eesmärke – see kõik on saavutatud suurepärase meeskonnatöö tulemusel. Sõbrad, tänan teid tehtu eest,“ ütles kolonel Rebo.

Kolonel Tarmo Metsa alustas teenistust kaitseväes 1993. aastal ajateenijana. Sõjaväelise hariduse on ta omandanud Kaitseväe Akadeemias ning täiendanud ennast Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Rootsis ning Saksamaal. Kolonel Metsa on teeninud Tartu üksik jalaväepataljonis, Kuperjanovi jalaväepataljonis, Kaitseväe peastaabis, Kirde kaitseringkonnas, Kaitseväe Akadeemias ning Poolas NATO Kirde korpuse staabis. Ta on osalenud välisoperatsioonil Kosovos ning Afganistani Islamivabariigis. Enne 2.jalaväebrigaadi suundumist teenis ta Kaitseväe Akadeemia taktika õppetooli ülema ametikohal.

2. jalaväebrigaad on Lõuna-Eestis paiknev kaitseväe struktuuriüksus, mille rahuaegsesse koosseisu kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljon, tagalapataljon ning staabi- ja sidekompanii. Ülejäänud brigaadi koosseisu kuuluvad üksused formeeritakse sõjaolukorras regulaarselt täiendõpet saavate reservväelaste baasil.

Video:

Fotod:

„Jaanipäev ja võidupüha on eestlastele väga olulised tähtpäevad – veelgi enam siis, kui ollakse kodust eemal välisoperatsioonil. Eesti kaitseväelased on Malis igati head tööd teinud, mille üle võivad olla uhked nii kontingendi juhtkond, liitlased kui ka meie lähedased,“ ütles Eesti kontingendi ülema ülesandeid täitev major Jaanus Tuulik.

Gao sõjaväebaasis teeniva jalaväerühma Estpla-30 ja rahvusliku toetuselemendi liikmed, kokku ligi viiskümmend kaitseväelast, tähistasid võidupüha ning jaanipäeva üheskoos einestades. Lisaks grill-lihale olid laual ka kodumaised suupisted ja alkoholivabad joogid, mille saatsid toetuseks Saku õlletehas, Viru õlu ja Rakvere lihakombinaat. Jaanipäevale kohaselt oli kõigil sõduritel võimalik leili võtta äsja Malis valminud saunas.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Fotod:

Pidulikul tseremoonial osalesid Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid, Läti vabariigi president Raimonds Vējonis, Eesti kaitseminister, kaitseväe juhataja ning mõlema riigi diplomaatiliste korpuste esindajad.

„See kivi on rohkem kui austusavaldus kõikidele Vabadussõjas vapralt võidelnud kalevlastele. See pretensioonitu, aga samas tugev ja vankumatu Eestist toodud rahn iseloomustab kõige paremini nii meie vapraid eelkäijaid kui ka tänaseid kalevlasi. Olgu ta meile, nende sammudes astujatele, teeviidaks ning suunanäitajaks, mille järgi joonduda,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem major Ain Tiidrus.

Skangali lahing oli kalevlaste jaoks üks Vabadussõja verisemaid ja tähtsuse poolest olulisemaid. Tänu võidule hoiti ära Landeswehri võimalus tungida Kuperjanovi partisanide ja soomusrongide selja taha ning kindlustada rindele tähtsat strateegilist punkti. Võiduka teo tunnustamiseks ja mäletamiseks on lahingu nimi kantud Kalevi jalaväepataljoni lipule. 

Idee autoriks, et püstitada kalevlaste kuulsaimale lahingupaigale mälestusmärk on Kalevi jalaväepataljoni endine ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp. Saades teada, et Skangali mõis on alles ning kuulub Rootsi päästearmeele, leidis ta, et just selles mõisas oleks paislik pataljoni seminari korraldada, ühtlasi ka kalevlastest kangelastele au anda ning kuulsat lahingupaika lähemalt uurida.

Eelkäijate kangelastegusid meenutades tekkis idee püstitada võiduka lahingu auks mõisa kõrvale mälestusmärk. Ka mälestusmärgiks sobilikku kivi ei pidanud kalevlased kaua otsima - Kalevi jalaväepataljoni territooriumil asunud suur rahn kõlbas ideaalselt.

Rahaliste vahenditega toetas projekti Eesti sõjamuuseum ja Kaur Vaabel firmast EREK, kes samuti andis  kivile õige vormi ning valmistas mälestustahvli, platsi aitas ette valmistada Läti relvavendade ühingu eestvedaja Ēvalds Krieviņš.

„Mul on hea meel tõdeda, et esimene mereväe ohvitser-spetsialistide kursus on edukalt lõpuni jõudnud. See tõstab meie tegevväelaste ja reservohvitseride kompetentsi meresõjalistes teadmistes ja võimaldab neil paremini sõjaaja ülesannete täitmisse panustada,“ ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.

Mereväe ohvitser-spetsialistide kursus koosneb viiest õppemoodulist, millest kolm viidi läbi internetikeskkonnas ning ülejäänud statsionaarses õppes. Õpingud hõlmasid riigikaitset ja lahingutegevust, meresõja aluseid, mereväeside algõpet, laevaehitust ning administreerimist mereväes. Kursus kulmineerus 15-päevase merepraktikaga, kus õppurid osalesid erinevate laevasektsioonide tööprotsessis. Õppetsükli kestvus on üks aasta.

„Minule kui tsiviillaeva kogemusega mehaanikule andis see kursus meresõidule hoopis teise vaate. Tsiviilmaailmaga kõrvutatuna ja kaitseväelist aspekti arvestades on väljaõpe olnud keerulisem ja põhjalikum, seega olen kursusega väga rahul,“ ütles kursuse lõpetamisega ohvitseriks pürginud nooremleitnant Kaido Koorits.

Esmakordselt toimunud kursusel osales ligi 20 tsiviilsektoris kõrghariduse omandanud tegevväelast ning kaitseliitlastest reservväelast, kes on rahu- või sõjaaja ametialastelt ülesannetelt seotud mereväe struktuuriga.

Mereväe ohvitser-spetsialistide kursust korraldanud mereväekool tegeleb uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

„Eestlastele on saunaskäik traditsioon ja meeleolu tõstev toiming, lisaks pakub see vaheldust pingelisele teenistusrutiinile. Kuigi kohapeal ehitusmaterjale napib, saime meeste leidlikkuse ja kõva tahtmisega sauna nädalaga valmis. Rühm toetas samuti ja juba ootab oma esimest saunatamist,“ ütles rahvusliku toetuselemendi ülem major Jaanus Tuulik.

Sauna leiliruumi mahub korraga kuni kaheksa inimest. Baasis kehtivatest tuleohutusnõuetest lähtuvalt on saunal elektrikeris, mille jalaväerühm endaga Eestist kaasa võttis.

„Gao Spa-ks“ ristitud saun asub rahvuslikule toetuselemendile eraldatud territooriumil, kus tehakse nii igapäevast tööd kui tähistatakse selleks kohandatud puhkealal koos liitlastega eestlastele olulisi tähtpäevi. Rahvusliku toetuselemendi ülesandeks on toetada operatsioonil Barkhane osalevat jalaväerühma logistika-, remondi- ja meditsiinivaldkondades.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Fotod:

Viru jalaväepataljoni veebli staabiveebel Helari Pilve sõnul on iga maja sarikapidu tähtis, kuid eile peetud kasarmu sümboolne sisseõnnistamine tähistab sadadele tulevastele ajateenijatele mugavamate elutingimuste loomist.

„See maja saab olema ajutiseks koduks pea kolmesajale sõdurile ning oleme väga uhked selle üle, et saame meie ajateenijatele lisaks tasemel väljaõppele pakkuda juba lähitulevikus ka modernseid elamistingimusi,“ ütles staabiveebel Pilve.

Hetkel on Jõhvi linnaku territooriumil kolm kasarmut, millest üks oli ehitatud 1980ndate alguses ning lammutatakse pärast uue kasarmu valmimist. „Elada seal saab, kuid et jalaväelaste väljaõpe on üks pingelisemaid ning kurnavamaid, soovime me meie sõduritele vastu pakkuda väärikat elamist linnakus. Pärast vana kasarmu lammutustööde lõppu on sinna planeeritud sõdurikodu ehitamine,“ ütles staabiveebel Pilve. 

Valmiva uue kolmekorruselise kasarmu esimesel korrusel asuvad laoruumid, kus saab vajadusel korraldada ka õppetunde. Teisel ja kolmandal korrusel asuvad magalad, tegevväelaste kabinetid, õppeklassid ning olmeruumid. Sama tüüpkasarmu projekti on kasutatud muuhulgas ka 1. jalaväebrigaadi Tapa linnaku kasarmute ehitamisel.

„Patrullid on meie jaoks seni möödunud rahulikult ja ilma vahejuhtumiteta. Linnas liikudes on hea meel näha kohalikke inimesi lehvitavamas ja naeratamas – see näitab, et meie kohalolekut hinnatakse,“ ütles Estpla-30 rühmaülem nooremleitnant Aigar Piirisild.

Jalaväerühma Estpla-30 liikmed teenivad Gao sõjaväebaasis alates aprilli algusest ning on selle aja jooksul käinud neljateistkümnes patrullis. Prantsuse armee juhitaval mässutõrjeoperatsioonil Barkhane on eestlaste ülesandeks lisaks patrullimisele ka baasi julgeoleku tagamine ja kiirreageerimisülesannete täitmine.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Fotod: