Uudised

„Täna toimusid Kaitseväe Akadeemias lõpuaktused. Eesti riik sai juurde uue põlvkonna noori ohvitsere. Kaks vastandlikku sündmust, lein ja pidu käsikäes, on sümboolseks aktiks elu jätkumisest, meie tugevusest,“ ütles oma kõnes Kaitseväe Akadeemia ülem kolonel Enno Mõts.

„Me mõistame hukka terrori ja vallutusagressiooni ja anname endast kõik Eesti maa ja rahva kaitseks,“ lisas kolonel Mõts ning tänas kõiki mälestustseremoonial osalejaid.

Lisaks Kaitseväe Akadeemia ülemale võttis sõna ka Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esindaja, mälestusmõtte lausus Kaitseliidu Võru maleva kaplan Mait Mölder.

Tseremoonia auvahtkonnas olid Kaitseväe Akadeemiakadetid ning peale tseremooniat asetati 1941. aastal nõukogude võimu poolt represseeritud Eesti ohvitseride mälestuskivi jalamile pärjad.

Nõukogude võim küüditas ja hukkas reservõppekogunemise nime all Petseri Kaitseliidu majja kutsutud 646 Eesti ohvitseri. Küüditatud ja hukatud ohvitseride auks peetud mälestustseremooniat on alates 2011. aastast korraldanud Eesti Vabadusvõitlejate Liit ja Eesti eruohvitseride kogu, alates 2017. aastast korraldab tseremooniat Kaitseväe Akadeemia. 1941. aasta juuniküüditamise käigus küüditati okupeeritud Eestist pea 10 000 inimest

Fotod: 

„Eestikeelne ohvitseriharidus tähistab tänavu oma 100. aastapäeva. Õigus on neil, kes ütlevad, et ilma emakeelse sõjalise hariduseta ei ole Eesti riiki. Selles mõttes on väga tähendusrikas, et Vabariigi Sõjakool alustas 100 aastat tagasi tegevust praktiliselt samal päeval, mil esmakordselt tuli kokku Eesti Asutav Kogu," ütles president Kersti Kaljulaid lõpetajatele peetud kõnes. 

„On muutunud Eesti kaitsevägi ning ka kaitseväe roll ühiskonnas. Kuid grammi võrragi pole muutunud ohvitseri peamine, või tegelikult ainus ülesanne – selleks on inimeste juhtimine lahingus," lisas president Kaljulaid.

Kolmeaastase õppe lõpetasid 31 maaväe, üheksa õhuväe ja kaks mereväe põhikursuse lõpetajat ning magistrikraadi sõjateaduses ja -tehnoloogias said pärast kaheaastast õpet 11 vanemohvitseri. Vanemallohvitseride põhikursuse lõpetasid 41 õppurit. 

Kaitseväe Akadeemia maaväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Tõnis Kask, kellele kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem andis üle ohvitseri mõõga.

Magistrantuuris tunnistati parimaks õppuriks major Lauri Teppo, kes lõpetas kursuse cum laude ning keda tänati hinnalise kingitusega.

Sel aastal andis Kaitseväe Akadeemia teist korda välja ka erukolonelleitnant Ülo Tamre ja proua Tamara Tamre loodud sihtfondi rahalise preemia põhikursuste parimate juhiomadustega lõpetajatele. Kaitseväe Akadeemia kõrgharidusastme põhikursuste õppuritest sai preemia nooremleitnant Robin Kinnunen ning kutseõppe tasemel tunnistati parimate juhiomadustega lõpetajaks nooremveebel Jens Johanson, kes tunnistati ka vanemallohvitseride põhikursuse parimaks lõpetajaks.

Aktusel tunnustati ka 2019. aasta parima lõputöö autorit, kelleks osutus nooremleitnant Merili Varter. Tema kirjutatud lõpuöö teemal „Suurtükiväepataljoni ajateenijate ettekujutuse võrdlus tegeliku eestvedamisstiiliga ja nende seos motivatsiooniga"" pälvis ka rakenduskõrgkoolide rektorite nõukogu stipendiumi „Parim rakenduskõrgkooli lõputöö 2019". Lõputöö juhendaja oli kolonelleitnant Antek Kasemaa.

Kaitseväe Akadeemia on ainuke riigikaitseline kõrgkool Eestis. Tänavu on huvilistel akadeemia maa-, mere- ja õhuväe põhikursustele võimalik sisseastumisdokumente esitada kuni 4. juulini.

Video:
Fotod: 

Soome kaitseväe Sõjakooli logistikaeriala kursuse kümme kadetti külastasid visiidi käigus veel toetuse väejuhatuse materjaliteenistust, mereväebaasi, Kaitseväe Akadeemiat ning 1. jalaväebrigaadi. Kaitsevägede vahelist koostööd arendavad õppe- ja tutvumisreise on korraldatud juba üle kümne aasta.

„Koostöö Soome kaitseväe logistikakooliga võimaldab meil vahetada omavahel erialaseid teadmisi ning seeläbi loomulikult panustada mõlema riigi kaitsevägede logistikaeriala arengusse,“ ütles kaitseväe logistikakooli ülem major Riho Juurik. Ta lisas, et vähetähtis pole ka vennasrahvaga kogemuste vahetamisel saavutatud kokkutöötamise efekt ning ühise keele leidmine, tänu millele on kahe riigi sõjaväelogistikute omavaheline side ja vastastikune toetus märkimisväärselt tugev.

Kaitseväe toetuse väejuhatuse logistikakooli põhiülesanne on logistika taseme-, funktsiooni-  ja täiendusõppe korraldamine ning kaitseväe logistikavaldkonna arendamine. Logistikakool loodi 2003. aastal tagalapataljoni koosseisu (praegune toetuse väejuhatuse logistikapataljon), eesmärgiga arendada Eestis sõjaväelogistikute koolitust. Logistikakool asub Ämari lennubaasi territooriumil.

„See õppus näitab veenvalt NATO ja selle liikmesriikide pühendumust toetada ja edendada stabiilsust ja rahu Balti regioonis omavahelise kaitsekoostöö kaudu,“ ütles NATO Põhjadiviisi ülem kindralmajor Flemming Mathiesen õppuse avarivistusel.

Juhtimispunkti õppuse Saber Knight eesmärgiks on arendada osalevate üksuste operatsioonilist võimekust ning koostööd, treenida ning integreerida NATO liitlasüksused Balti riikide kaitsesse.

„Eile alanud õppuse aktiivne faas testib meie sõjalist tarkust, vastupidavust ja oskust ette näha ning reageerida vastase käikudele. Samuti ka võimekust teha koostööd rahvusvahelise diviisi lipu all Balti riikide kaitseks välja astunud üksustega ning kohaliku elanikkonnaga,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus.

Ta lisas, et õppused annavad Balti riikide staapidele ainulaadse võimaluse harjutada ning testida oma võimekust suure diviisi koosseisus. „Ole sa kui tahes tark ja tugev, sõjalises olukorras on eduvõtmeks koostöö, kogemus ning õlg-õla tunne,“ ütles kolonel Karus.

Õppus Saber Knight 2019 on osa NATO Põhjadiviisi väljaõppetsüklist, kus vastavalt õppuse stsenaariumile harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja läbiviimist Balti riikide kaitseks. Õppusel osaleb pea 1000 kaitseväelast Eestist, Lätist, Leedust, Taanist, Suurbritanniast, Kanadast ning Slovakkiast.

„Maabumisharjutus Saaremaal andis osalenud riikidele hea võimaluse koordineerida ja ka läbi viia ühist taktikalist harjutust, mis oli võimalik läbi organiseerimise ja püüdluse Eesti kaitseväelastelt ja kaitseliitlastelt, kes näitasid üles professionaalsust. Ka osalenud poolakad, rumeenlased ja hispaanlased ilmestavad meie ühtsuse tugevust – üheskoos oleme tugevamad,“ ütles leitnant Cate Sheerin Ameerika Ühendriikide mereväest.

Tagalahe piirkonnas toimunud harjutusel oli tähtis roll kanda Ameerika Ühendriikide maabumislaeval USS Fort McHenry ning Poola mereväe miiniveeskaja-maabumislaeval ORP Gniezno, millelt maabusid koos tehnikaga USA, Poola, Rumeenia ja Hispaania kaitseväelased. Maabumisharjutuse õnnestumisse andsid panuse ka Kaitseliidu Saaremaa malev, Eesti kaitseväe staabi- ja toetuslaev Wambola ning politsei- ja piirivalveameti patrull-laev Valve.

„Täna harjutati maabumist, kus viie riigi koostööna Tagalahe juures üksused randa jõudsid. Saaremaal toimuv on tegelikult väike osa Läänemerel aset leidvast Baltops õppusest. Kuna tegemist on merelise keskkonnaga, siis saab nii potentsiaalne oht kui ka abi siia merelt tulla,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

Õppusel Baltops osaleb 2019. aastal ligi 8600 kaitseväelast 18-st riigist. Läänemerel toimuvatest harjutustest võtavad osa liitlas- ja partnerriikide allveelaevad, ligi 50 pealveelaeva ning 30 sõjalennukit.

Läänemerel 47. korda peetav Baltops ehk Baltic Operations on kaitsevägede koostööõppus, mis toimus esimest korda 1971. aastal. Õppuse eesmärk on edendada riikidevahelist üksteisemõistmist, usaldust ja kaitsevägede koostöövõimet. Läänemere piirkonnas harjutatakse ühiselt opereerimist nii merel, maal kui õhus.

Video:

Fotod:

„Kokkuvõttes olen võistlusega rahul, võita on alati tore," ütles kaitseväe kehakultuuri ja spordi arenduskeskuse instruktor vanemseersant Roman Hvalõnski. Tunnistades, et tehnilised alad vajavad veel siiski natukene stabiilsust. „Aga füüsiline vorm on praegu väga hea."

Ta lisas, et tegemist on kõrgetasemel rahvusvahelise turniiriga, kus tänavu olid kohal ka eelmise aasta

maailmameistrivõistlustel pronksmedali võitnud Saksamaa esindaja kui 2012. aasta maailmameister Lätist. 

„Nii et lihtne see polnud. Aga nüüd ootab mind kahe nädala pärast ees põhjamaade meistrivõistlused Soomes, kus tahan kindlasti kaitsta eelmise aasta põhjamaade meistri tiitlit," ütles vanemseersant Hvalõnski.

Rahvusvaheline sõjaväe viievõistluse võistlus toimus 03 - 07. juuni 2019 Tšehhis, Vyskovi linnas. Sellest võttis osa pea 40 meest ja naist, kes võtsid omavahel mõõtu laskmises, 500-meetri takistusriba jooksus, takistus ujumises, granaadiviskes ja 8 kilomeetri krossijooksus. 

Sõjaväe viievõistluse võistluse esimese koha saavutanud vanemseersant Roman Hvalõnski võitis tulemusega 5324,1 punkti, edestades sellega oma lähimaid konkurente Saksamaalt ning Ukrainast enam kui viiekümne punktiga.

Teenistust alustanud jalaväerühm ESTPLA-31 on moodustatud Scoutspataljoni baasil ning tagab koos teiste koalitsiooniüksustega Afganistani sõjaväge ja valitsusasutusi juhendavate instruktorite julgeolekut.

ESTPLA-31 on Kabulis viibitud kahe nädala jooksul keskkonnaga harjunud ning teenistust lõpetavalt jalaväerühmalt ESTPLA-29 vastutuse täielikult üle võtnud. ESTPLA-29 aitas uuel rühmal oma ülesannetega kohaneda ning koos sooritati viimased harjutused enne vastutuse täieliku üle andmist ja vastuvõtmist. Lisaks jalaväerühmale vahetus kolmeliikmeline rahvuslik toetuselement, kelle ülesanne on Eesti üksuste toetamine igapäevaste tööülesannete täitmisel.

Eesti kaitseväelased teeninud Afganistanis NATO operatsioonidel alates 2003. aastast. Operatsioonil Resolute Support teenivad Eesti kaitseväelased alates 2015. aasta algusest.

Video:

Kursuse ülem ja vaneminstruktor nooremleitnant Heini Kirs õnnitles kõiki kursuse läbinuid ning tunnustas parimaid lõpetajaid. „Loodan, et kõikidel kursuse lõpetanutel on edasises teenistuses võimalik kursusel omandatut ka rakendada, eesmärgiga kinnistada õpitut ja hoida enda väljaõppetaset,“ ütles nooremleitnant Kirs.

Nooremallohvitseride kursus algas kaks nädalat kestnud ühtlustamiskursusega, millega värskendati õppurite teadmisi ja oskusi ning jätkus kuus nädalat väldanud nooremallohvitseri baaskursuse ja samuti kuuenädalase objektikaitse erialakursusega.

Nädala algul pidid kursusel kursuslased läbima ka lõpurännaku, kus kahe ööpäeva jooksul pandi proovile nende jalaväe lahingutegevuse ja meeskonnatöö teadmised ja oskused. Rännaku pikkuseks kujunes ligi 80 kilomeetrit.

Õhuväe nooremallohvitseride kursuse peamine eesmärk on anda kursusel osalejatele baasteadmised ja –oskused, et täita jao- ja meeskonnaülemana jalaväe ja objektikaitse lahinguülesandeid. Kursuse lõpetamisel omistatakse õppuritele nooremseersandi auaste. Kursusel osalevad peamiselt õhuväe teenistujad, kuid ka teenistujad erinevatest kaitseväe ja Kaitseliidu üksustest.

Fotod: