Uudised

„Kindlasti jääb see kontsert elu lõpuni väga eredalt meelde, tegelikult üldse kogu see reis. Selle kõige teeb eriliseks just see käputäis eestlasi, kelle jaoks me siia eelkõige tulime. Nii eestlased kui teised rahvused laulsid kontserdil kõva häälega kaasa ning oli ülivägev elamus esineda siin, koos võrratult andekate elavate legendidega. See on olnud tõeliselt äge paar päeva ja vägev reis,“ ütles Nele-Liis Vaiksoo pärast kontserti.

Bassimängija Toivo Unt ütles, et kontserdi muutsid eriliseks nii keskkond kui eelkõige publik. „See emotsioon, mida me publiku tagasisidest saime – see oli kordumatu kontsert ning kindlasti minu pika karjääri üks meeldejäävamaid hetki,“ ütles Unt.

Operatsiooni Resolute Support peakorteris toimunud kontserdil mitmesajale Eesti- ja liitlassõdurile esinenud ja ennast „Vallatuteks kuulivestideks“ ristinud ansambli koosseisu kuulusid Nele-Liis Vaiksoo, Toivo Unt, Paul Daniel, Urmas Lattikas, Aivar Vassiljev, Ain Rebas ja Mihkel Nukka. Esitamisele tulid tuntud Eesti- ja välismaised lood.

Enne kontserti korraldasid Eesti kaitseväelased oma kodubaasis kaitseväe veteranide toetuseks sinilillejooksu, kus osalejad said testida oma võimekust kaitseväe üldfüüsilise testiga ning läbisid aja peale 3,2 kilomeetri pikkuse jooksudistantsi. Üritusega kogutud tulu annetatakse sinilillekampaaniat korraldavale Eesti vigastatud võitlejate ühingule.

Eesti kaitseväe kontingent Kabulis koosneb Scoutspataljoni baasil moodustatud jalaväerühmast Estpla-29, rahvusliku toetuselemendi liikmetest ning Resolute Support missiooni peakorteris teenivast staabiohvitserist, kes täidab ühtlasi kontingendi vanema ülesandeid.

Estpla-29 teenistus Kabulis algas eelmise aasta novembris, üksuse ülesandeks Afganistanis on Kabuli rohelises tsoonis valitsusasutuste nõunike ja instruktorite eskortimine ning julgeoleku tagamine töökohtumistel Afganistani ametnike ja sõjaväelastega.

Fotod:

„Siin viibides õpib järjest enam hindama seda kus ma ise elan, vabadust, vabalt liikumise vabadust ja otsustamise vabadust. Eestis võid sa vabalt liikuda kartmata, et oled kellegi sihikul. Kuigi ka siin sõjaväebaasis viibides on näiliselt kõik rahulik, siis samas ikkagi tead ja tajud, et nii ei ole,“ ütles Nele-Liis Vaiksoo.

Eesti kontingent korraldas eile Kabulis koos muusikutega veteranipäeva tähistamiseks ühise grillõhtu. Täna tutvustasid sõdurid külalistele Eestlaste tööpiirkonnaks olevat Kabuli rohelist tsooni (green zone), milles asub enamik kohalikke valitsusasutusi ning riikide saatkondi. Muusikute visiit kulimineerub 26. aprilli toimuva kontserdiga Eesti- ja liitlassõduritele.

Eesti kontingent Kabulis koosneb Scoutspataljoni baasil moodustatud jalaväerühmast Estpla-29, rahvusliku toetuselemendi liikmetest ning Resolute Support missiooni peakorteris teenivast staabiohvitserist, kes täidab ühtlasi kontingendi vanema ülesandeid.

Estpla-29 teenistus Kabulis algas eelmise aasta novembris, üksuse ülesandeks Afganistanis on Kabuli rohelises tsoonis valitsusasutuste nõunike ja instruktorite eskortimine ning julgeoleku tagamine töökohtumistel Afganistani ametnike ning sõjaväelastega.

Fotod:

​ „Hoolimata äärmiselt kõrgest tuleohust saime planeeritud protseduurid ja manöövrid läbi harjutada. Kahjuks saime sel korral oluliselt vähem lasta, kuid saame selle kompenseerida lähiajal Eestis ning sügisel uuesti Lätis,“ ütles Scoutspataljoni ülem kolonelleitnant Tarmo Kundla lisades, et sellest hoolimata saab öelda, et Scoutspataljoni kompaniide väljaõppetase on hea ning allüksused on valmis nii Kevadtormiks kui oma sõjaaja ülesannete täitmiseks.

„Eraldi sooviks tänada Adaži polügooni  meeskonda nende vastutulelikkuse ja toetuse eest – laskepäevadel kulus umbes kolmandik ajast tulekahjude kustutamisele,“ lisas kolonelleitnant Kundla kiites ka head koostööd Belgia lahingtoetusüksustega, millest saadi väärtuslikke kogemusi.

Õppuse aktiivne faas algas teisipäeval ning lõpeb täna. Nelja päeva jooksul harjutati soomusjalaväekompaniide kaitsvaid ja ründavaid tegevusi nii palju kui ilmastik ja looduslikud olud seda lubasid.

Soomusjalaväekompaniide tegevust toetasid õppusel lisaks Scoutspataljoni enda toetusüksustele veel Belgia lahingugrupi tankitõrje-, pioneeri- ning miinipildujaüksus, Viru jalaväepataljoni miinipildujarühm ja õhutõrjepataljoni kaitseväelased. Meditsiinilist toetust aitas tagada tagalapataljoni meditsiinirühm ning lahinglaskmiste korraldamist toetas toetuse väejuhatuse sihtmärgimeeskond.

Kaitseväe tehnikast oli õppusele kaasatud Scoutspataljoni lahingumasinad CV-9035,  soomustransportöörid Sisu ning pioneeritank ja sillatank. Belgia kontingent oli Adažis lahingumasinatega Piranha ning pioneeri- ja sillatankiga. Kokku võttis õppusest osa ligi 500 Eesti ja üle 100 Belgia kaitseväelase.

Õppusel osalevate üksuste kolonnid liiguvad tagasi Eestisse 27.aprillil marsruudil Kadaga –Ikla-Pärnu Paide-Mäo-Tapa.

Video: 
Fotod: 

Reservväelased harjutavad õppekogunemisel peamine lennubaasi kaitsmist halveneva julgeolekuolukorra tingimustes. Selleks harjutatavad õppusel osalejad peamiselt jalaväe taktikalisi tegevusi jao, rühma ja kompanii kooseisus.

Lennubaasi ülema kolonelleitnant Ülar Lõhmuse sõnul reservväelaste baasteadmised suuresti ühtsed, sest kõik nad on läbinud ajateenistuse. „Suur rõhk õppekogunemisel on reservväelaste oskuste, vilumuste ja teadmiste värskendamine ning kinnistamine läbi väljaõppe protsessi ning koostegevusharjutuste lennubaasi allüksustega,“ ütles kolonelleitnant Ülar Lõhmus.

Enamus baasikaitsega seotud harjutused toimuvad lennubaasi territooriumil ning kaitseväe Kikepera harjutusväljal Pärnumaal. Õppekogunemine kulmineerub lennubaasi õppusega „Baas lukku“, mille käigus 7.-9. maini harjutatakse  Padise, Vasalemma ja Keila valdade territooriumil erinevate taktikaliste ülesannete täitmist. Õppusel kasutatakse paukpadruneid ja muid imitatsioonivahendeid.

„See, mida ma rajal nägin, oli professionaalne – sõdurid liikusid rühmade koosseisus, lahendasid ülesandeid, kasutasid oskuslikult teineteise tugevusi ning kompenseerisid seeläbi nõrkusi. Taolised võistlused aitavad meeskonnavaimu tugevdada, õpetavad pingutama eesmärgi nimel ning arendavad ka sõdurite initsiatiivikust,“ ütles võistluse korraldaja kapten Egon Tangsoo leides, et militaar-sportlik rännak oli heaks vahelduseks sõdurite igapäeva teenistusele.

Pea 24-kilomeetri pikkuse rännaku jooksul pidid 8-20 liikmelised meeskonnad täitma mitmeid ülesannet, mis nõudsid sõduritelt nii häid juhtimis- kui tuvastamisoskusi. Näiteks tuli neil juhendada „pimedat“ üksust labürindis, tuvastada erinevad lennuvahendid, teisaldada veoauto „miiniväljalt“ jms.

Võistluse Kuldnool võitnud messkonnavanem nooremleitnant Kevin Helimets leidis, et nende võit tuli just tänu tugevale meeskonnavaimule ning vastupidavusele.

„Kõik rühmad olid väga tugevad ning võidule orienteeritud. Me nägime kõvasti vaeva, et esimeseks tulla. Viimasest punktist lõpuni me jooksime umbes kaks kilomeetrit ning ilmselt tänu sellele me võitsimegi,“ ütles nooremleitnant Kevin Helimets.

Võistluse eesmärgiks oli pakkuda üksustele võimalust võrrelda end võistlusmomendis teiste ajateenijatega nii füüsiliselt kui vaimselt, arendada meeskondlikku ühtekuuluvustunnet ja teadmist, et tulemus sõltub iga mehe panusest.

Fotod: 

„Terasdraakon oli sõjaväelogistikute ja 1. jalaväebrigaadi ühine õppus, mis näitas meile meie valmisolekut teostada taktikalist logistikat tänase isikkoosseisu ja tehniliste vahenditega ning see tõestas, et oleme Kevadtormiks valmis,“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla.

Õppuse käigus mängisid sõdurid läbi erinevad võimalusi, kuidas transportida lahingüksustele tarvilikke varusid ja vajadusel neid ka ette ladustada, kuidas luua julgestatud jaotuspunkte maastikul ning kuidas tagada seeläbi jätkusuutlik lahinguvõime kõikidele varustatavatele üksustele üle Eesti.

Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine. Logistikapataljon asub Ämari lennubaasi territooriumil.

„Väeosa väärtust ei hinnata mitte selle järgi, millal see loodud on, vaid selle järgi, mida see on korda saatnud ja millised on selle võimekused. Iga allüksus annab brigaadi väärtusele olulise panuse ning on hea näha, et ka allüksused on järjest rohkem hakanud pöörama tähelepanu ajaloo talletamisele ning möödunud tegude väärtustamisel,“ ütles brigaadiülem kolonel Vahur Karus.

Aastapäeva tähistamine sai alguse juba eile, mil brigaadiülem kolonel Vahur Karus asetas Riigikülas toimunud mälestustseremoonial pärja jalaväepolgu mälestusmärgile ning jätkus täna hommikul piduliku rivistusega, mille käigus anti üle aunimetused brigaadi aasta tegijatele.

1. jalaväebrigaadi aasta ohvitseri aunimetuse pälvis leitnant Reio Tammekand staabi- ja sidekompaniist, aasta allohvitseri tiitliga tunnustati vanemveebel Tanel Vichterpali 1. jalaväebrigaadi staabist ning aasta sõduriks nimetati kapral Mikk Tragon Scoutspataljonist.

Traditsiooniliselt anti ka aunimetused aasta reservväelasele, kelleks osutus kapten Margus Kalda ning aasta töötajaks sai proua Merje Noormaale. Lisaks tunnustati ka parimaid ning silmapaistvamaid ajateenistust läbivaid sõdureid, tegevväelasi, reservväelasi ja töötajaid.

Pidulikku rivistust olid vaatamas ka avatud uste päeva raames kohale tulnud riigikaitsekursuse õpilased, kellele avaldas avanenud vaatepilt igati muljet. „Oli uus kogemus näha nii võimsat rivistust, kus kõik on nii korrektne ja kõik teavad täpselt, mida tegema peavad,“ jagas oma muljeid Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi 11.klassi õpilane Jarko Liiva.

Lisaks oli õpilastel võimalus tutvuda nii Eesti kui liitlaste tehnika ja relvastusega, linnaku, kasarmute ja sõdurite igapäevaeluga.

Aastapäeva pidustused lõpevad brigaadiülema piduliku vastuvõtuga täna õhtul Paides. 1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuuluvad elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon ning ajateenijate ja reservväelaste baasil komplekteeritavad Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, staabi-ja sidekompanii, tankitõrjekompanii, luurekompanii, liitlaste praegu Ühendkuningriigi ja Belgia ja Prantsusmaa kaitseväelastest koosnev lahingugrupp ning Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna lahingugrupp.

Video: 

Fotod: 

„Kohtumise eesmärk, lisaks aktuaalsete teemade avameelsele arutelule, on aasta jooksul tehtud koostööprojektidele hinnangu andmine, nende heakskiitmine või neile suuna andmine,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, kelle hinnangul saab möödunu aasta jooksul toimunud koostööd hinnata heaks.

„Mitmetes küsimustes on väljatöötatud konkreetsed arengusuunad ja nagu ütles minu Läti kolleeg – võivad olla küll väikesed sammud, kuid kindlasti paremuse poole,“ ütles kindralmajor Herem.

Kohtumisest võtsid osa Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, Läti kaitseväe juhataja kindralleitnant Leonids Kalninš ja Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Jonas Vytautas Žukas, kes ühiselt arutasid sõjalise komitee formaadis regionaalset julgeolekuolukorda ja tegevuste koordineerimist olemasolevate rahvuslike ning regionaalsete mitmerahvuslike staapide vahel.

Ühiselt leidis ka kinnitamist, et nii kirdekorpuse, kirdediviisi kui äsja loodud põhjadiviisil on kasvav roll tegevuste planeerimisel. Samuti oldi ühisel meelel, et sõjaliste õppuste maht Balti riikides on kasvamas nii arvult, sisult kui mastaapsuselt. Nii leitigi, et Balti riikide ressursid nii rahaliselt kui harjutusalade osas on limiteeritud, mistõttu on väga oluline omavaheline koordineerimine, tihe koostöö nii rahvuslike kui rahvusvaheliste õppuste planeerimisel. Sääraselt saaksid kõik Balti riigid loodavaid väljaõppevõimalusi maksimaalselt ära kasutada.

Samuti pandi paika ka järgmine suurema arengusuund, milleks on merelise situatsiooniteadlikkuse parandamine ning ühiste merevägede arengusuundade kujundamine.

Aset leidnud kohtumise käigus said Balti kaitseväe juhatajad ka ülevaate olemasolevate ühisprojektide BALTBAT, BALTNET, BALTRON ja Balti Kaitsekolledži hetkeseisust, kus toonitati jätkuvat vajadust uute võimekuste leidmisel arendamaks ühiseid lahendusi.

Malis Barkhane operatsioonil teenivad Eesti kaitseväelased tähistasid eilset veteranipäeva grillides ja mälumängus võisteldes.

Prantslaste logistilise toetuselemendi ülem major Marc-Antoine ütles, et Eestisse jõudmine mööda raudteed võttis aega 10 päeva, mille jooksul laaditi ümber nii tehnikat kui varustusekonteinerid erinevatele platvormidele.

„Oleme siin selleks, et treenida koos oma sõprade ja kolleegidega Eestist, Ühendkuningriigist ning Belgiast arendamaks meie üksuse oskusi ja tugevdada Eesti julgeolekut,“ ütles major Marc-Antoine.

Ta lisas, et eelnevatel Prantsusmaa üksustel, mis teenisid NATO lahingugrupi koosseisus 2017. aasta märtsist detsembrini, on Eestist jäänud vaid head mälestused ning kasulikud kogemused. „Siinsed inimesed on väga sõbralikud ja külalislahked ning kaitseväelased väga professionaalsed,“ ütles major Marc-Antoine.

Tapale saabuv tehnika pärineb Prantsusmaa erinevatest üksustest ning koosneb umbes 80 erinevast tehnikaühikust nagu näiteks 5 tanki Leclerc, 16 jalaväe lahingumasinat VBCI, erinevad taktikalised sõidukid, veoautod jne.

Uus prantsuse kontingent jääb Eestisse kuni selle aasta lõpuni, mil nad vahetab välja Taani üksus.

Fotod: