Uudised

Ühest küljest kuulub see kaitseväelase ameti juurde. Ustavus ja vaprus on väärtused, mis on kaitseväe loomulikud osad. Kuid selle loomulikkuse tulemuseks on palju paremini kaitstud Eesti. Teie panus sõjalistes konfliktides on näidanud Eestit usaldusväärse liitlasena, kelle toetamist peetakse täna isenesest mõistetavaks. Teiega koos teeninud liitlaste sõdurid teavad hästi, et kuskil on Eesti ja seal on nende relvavennad, kellega nad on seotud läbi ühiste raskuste, võitude ja kaotuste. See kõik on loonud Eestist sõjaliselt ja poliitiliselt usaldusväärse liitlase kuvandi, mis annab meile paremad võimalused säilitada omariiklust, vabadust, kultuuri ja meile omast elukorraldust.

Kahtlemata on Teie tegevuse tulemusel positiivne mõju konfliktide lahendamisele ja piiramisele. Võib kindlalt väita, et Teie panuseta, oleks olukord paljudes konfliktipiirkondades hullem ja väga palju jubedusi on ära hoitud tänu Teile.

Nende saavutuste eest oleme maksnud väga kõrget hinda - langenud kaaslaste, tervise, lagunenud perede või lähedastele mõeldud aja kaotuse näol. See on hind mida me ei tohi unustada. Kuid Te ei tohi unustada ka oma saavutusi, kamraade ja hetki, mille üle peate te uhkust tundma. Neid ei saa Teilt keegi võtta ja nende eest teeb ühiskond kummarduse Teile.

Laiad kiidud Teie panuse eest! Soovin Teile jõudu ning tarkust kõigis ettevõtmistes.

Tänan ka veteranide perekondi ja lähedasi. Teie toetus ja olemasolu on äärmiselt tähtsad, sest just perekond ja lähedased annavad veteranide saavutustele mõtte ning väärtuse.

Kindralmajor Martin Herem

Kaitseväe juhataja, veteran

„Eesti ja oma NATO liitlaste toetamine on ülesanne, mis pakub suurepäraseid arenguvõimalusi kõikidele Eestis paiknevatele maaväe õhukorpuse eskadrilli ohvitseridele ja sõduritele,“ ütles maaväe õhukorpuse 663. eskadrilli ülem major David Lambert.

Kopterid lendavad üle Vabaduse väljaku umbes kell 20:45, suunaga loodest.

Helikopterite peamine ülesanne Eestis paiknedes on toetada ja tugevdada Tapal teenivat liitlaste lahingugruppi, mida juhib Ühendkuningriik ja mille põhituumiku moodustavad hetkel kaitseväelased kuninga husaaride rügemendist. Lisaks tehakse tihedat koostööd Eesti kaitseväelastega ning osaletakse suurõppusel Kevadtorm. Nii üle-eelmisel nädalavahetusel saabunud mitmeotstarbelised kopterid Wildcat kui ka eelmisel nädalavahetusel Eestisse jõudnud ründekopterid Apache tagavad Kevadtormil õhutuletoetuse maaväe üksustele.

Peaminister Jüri Ratas ütles mälestustseremoonial, et me ei unusta iial neid vapraid sõdureid, kes on langenud Eesti ja liitlaste turvalisuse nimel. „Eesti on väike ja iga meie inimene hindamatu väärtus. Mõtlen täna kurbusega neile operatsioonidel osalemisega katkenud 12 elule ja 12 loole leinaga toimetulemisest. Eesti ei unusta teid, teie lähedasi ja seda ülimat ohverdust, mida sõdur saab anda,“ ütles peaminister Ratas.

Koos langenud kaitseväelaste võitluskaaslaste poolt pandud pärjaga asetati mälestussambale pärg Vabariigi Presidendi nimel. Riigikogu nimel asetas pärja Riigikogu esimees Henn Põlluaas, valitsuse nimel peaminister Jüri Ratas, kaitseväe ja Kaitseliidu nimel kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ja Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Jaak Mee. Samuti asetati mälestusmärgile pärjad kaitseministeeriumi, diplomaatilise korpuse, Eesti reservohvitseride kogu, Tallinna linna ja teiste soovijate poolt.

Pärast tseremooniat mälestusmärgi juures süüdati Scoutspataljoni õppehoones küünlad Kurkse tragöödias hukkunud kaitseväelaste mälestuseks.

Välisoperatsioonidel langenute mälestusmärk valmis Camp Bastionis eestlaste laagris 2010. aasta oktoobri alguses ja selle avas 5. oktoobril president Toomas Hendrik Ilves. Mälestussammas seisis Camp Bastionis kuni 2013. aasta sügiseni kui 29. oktoobril võeti toonase kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase osalusel mälestusmärgilt maha rist ja plaat üheksa Afganistanis langenu nimega. Risti ja plaadi tõid Eestisse 2013. aasta maist novembrini Afganistanis teeninud kaitseväelased.

Fotod:

Erinevate sündmustega täidetud päev kulmineerub õhtul Tallinnas Vabaduse väljakul tasuta Veteranirocki kontserdiga, kus astuvad üles Tanel Padar, Elephants from Neptune, Pedigree, Pööriöö ja ajateenijate bänd Kitarripatarei.

Teisipäeval, 23. aprillil algavad veteranipäeva sündmused päikesetõusul Narvas riigilipu heiskamisega veteranide poolt. Kell 09:00 mälestatakse hukkunud kaitseväelasi Afganistanist Camp Bastionist äratoodud mälestusmärgi juures Paldiskis.

Kell 12:00 peetakse Toris Eesti sõjameeste mälestuskirikus Jüripäeva jumalateenistus, kus süüdatud ja õnnistatud mälestustuled lähetatakse langenud kaitseväelaste haudadele ja vabadusvõitlusega seotud mälestuspaikadele.

Naiskodukaitse korraldab veteranipäeval kell 13:00 algava Sinilillematka kogu perele Roosna-Allikul, kell 17:00 algava Jüriöö orienteerumise peredele Karksi-Nuias ja kell 18:00 algava Jüriöö matka Viru-Nigulas.

Veteranirockile eelneb kell 16:00 Tallinnas Vabaduse väljakul avatav militaarmess, kus osalevad Eesti kaitsetööstuse liidu ettevõtted, mittetulundusühingud, politsei- ja piirivalveamet ning Kaitseliidu, kaitseressursside ameti ja kaitseväe üksused.

Tänavu seitsmendat korda tähistatava veteranipäeva traditsioon sai alguse 2013. aastal ning on alates 2014. aastast ka ametlik lipupäev. Kaitsevägi kutsub kõiki inimesi üles heiskama 23. aprillil riigilipud, et näidata oma toetust kaitseväe ja Kaitseliidu veteranidele.

Alates 2014. aastast viiakse aprillikuus läbi ka Sinilillekampaaniat, mis kutsub üles kandma sinilille rinnamärki kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste tunnustuseks. Tänavu kuuendat korda toimuva kampaania kodulehe ja sündmused leiab veebiaadressilt .

Sinilille toodete müügist kogunevate annetuste abil toetakse veterane, nende lähedasi ning tervishoiu ja spordi valdkonda laiemalt. Tänavu aitavad annetused Lõuna-Eesti Haigla Sihtasutusel soetada taastusravi seadmeid, MTÜ Peaasjadel jätkata tegevust vaimse tervise edendamisel, Võru linnal rajada välijõusaali ning Eesti Invaspordi Liidul viia läbi istevõrkpalli treeninguid ning osaleda võistlustel.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub üle 3000 inimese. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Üle nädala kestva õppuse esimeses faasis liiguvad üksused koos tehnikaga homme ja ülehomme Eestist Lätti. Õppuse aktiivne faas algab 23. aprillil, kui nelja päeva jooksul harjutatakse lahinglaskmiste raamistikus soomusjalaväekompaniide kaitsvaid ning ründavaid tegevusi.

„Õppuse korraldamine on esitanud kaks peamist väljakutset. Soovime lõimida kõik üksused pataljoni raamistikus ühendrelvaliigi laskmiseks ning teisalt luua laskvale isikkoosseisule võimalikult realistlik situatsioon selliselt, et ülematel oleks piisavalt väljakutseid, kuid ohutustehnika ei kannataks,“ ütles Scoutspataljoni väljaõppeülem major Mattias Puusepp eesootava õppuse raskuspunkte kirjeldades. „Kuna õppusele on kaasatud tavapärasest rohkem lahingtoetusüksusi, siis ootan ennekõike seda, et jalaväekompaniide ülemad suudaksid need üksused oma lahingplaani lõimida selliselt, et nende manöövrid oleksid toetatud ja osalejad saaks hea koostöökogemuse ning oskuse lahingtoetusüksusi kasutada,“ lisas major Puusepp.

Soomusjalaväekompaniide tegevust toetavad õppusel Belgia lahingugrupi tankitõrje-, pioneeri- ning miinipildujaüksus, Viru jalaväepataljoni miinipildujarühm ja õhutõrjepataljoni kaitseväelased. Meditsiinilise toetuse tagab tagalapataljoni meditsiinirühm ning lahinglaskmiste korraldamist toetab ka toetuse väejuhatuse sihtmärgimeeskond.

Kaitseväe tehnikast on õppusele kaasatud Scoutspataljoni lahingumasinad CV-9035,  soomustransportöörid Sisu ning pioneeritank ja sillatank. Belgia kontingent viib Adažisse lahingumasinad Piranha ning pioneeri- ja sillatanki. Kokku võtab õppusest osa ligi 500 Eesti ja üle 100 Belgia kaitseväelase.

Õppusel osalevate üksuste kolonnid liiguvad Lätti 20. ja 21. aprillil marsruudil Tapa-Mäo-Paide-Pärnu-Ikla-Kadaga.

Eesti kontingendi vanema kapten Edgar Pau sõnul täitis üksus eeskujulikult neile püstitatud väekaitseülesandeid. „Rühm teenis oma rotatsiooni jooksul kahe erineva prantsuse kontingendi alluvuses ning koostöö mõlema üksusega sujus hästi,“ ütles kapten Pau.

Estpla-28 teenistus Malis mässutõrjeoperatsioonil Barkhane algas eelmise aasta novembris, kui üksus võttis vastutuse üle jalaväerühmalt Estpla-26, mis oli esimeseks Eesti üksuseks Prantsusmaa juhitaval operatsioonil. Teenistuse käigus avanes rühmal võimalus töötada koos nii Prantsuse-Saksa ühisbrigaadi kui ka 2. merejalaväe rügemendi võitlejatega, kellega jätkab Malis koostööd uus Eesti jalaväerühm Estpla-30.

Estpla-28 patrullis oma rotatsiooni  jooksul Gao linnas ja selle lähiümbruses 14 korda, Gao baasi kiirvalmidusüksust mehitati 42 korda ja baasi pääslaid ning valveposte mehitati 32 korda.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav operatsioon Saheli regioonis, mille eesmärk on toetada viie riigi (Mali, Mauritaania, Burkina Faso, Nigeri ja Tšaadi) valitsuse võitlust Euroopasuunalise ebaseadusliku immigratsiooni, inimkaubandusega ning takistada islamiäärmuslaste tegevust regioonis.

„Mehed ja naised saavad väga hästi hakkama, pealt vaadates on väga raske vahet teha, kes on alles riigikaitsmise oskusi õppimas ning kelle ajateenistusest on möödas juba aastaid. Reedab ehk vaid vanus ning soeng-habe. Reservväelaste motivatsioon on kõrge, nad on tegusad, teotahtelised ning vastupidavad,“ ütles suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Arbo Probal.

Tänavusel õppekogunemisel osalevad nii reservväelased, kelle ajateenistus lõppes alles eelmise aasta detsembris, kui ka need, kelle reservteenistus algas juba kuus aastat tagasi. „Ma väga ootasin seda kutset ning võimalust taas vanu kamraade näha ning relva lasta. Et asjad ei ununeks ning kui peaks reaalne vajadus tekkima, tulla kohale ning asuda võitlusesse Eesti eest. Siin on väga lahe, meie läbisaamine on hea, koostöö sujub ning lasud on pihtas,“ ütles juba pea kuus aastat reservteenistuses olev reamees Alder Maninen.

Suurtükiväepataljoni reservõppekogunemine on tinglikult jagatud kolmeks etapiks. Õppekogunemise esimesel päeval harjutati pataljoni formeerimist. Pärast seda liikus üksus kaitseväe keskpolügoonile, kus reservväelased said meelde tuletada ajateenistuses omandatud oskusi ning käsitulirelvade käsitsemist. Teisipäeval algasid 155mm haubitsa FH70 lahinglaskmised ning eile liikusid reservväelased edasi Ida-Virumaale, kus lihvivad erinevaid taktikalisi oskusi, tegutsemist brigaadiraamistikus ning koostööd teiste brigaadi üksustega. Reservõppekogunemine kestab 21. aprillini, kokku osaleb lahinglaskmistel üle 500 kaitseväelase.

Fotod: 

„Üksuse kui terviku valmisolek NATO juhitud rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Resolute Support siirdumiseks on hea. Meil on tugev ning üksteist mõistev allüksus, rühmas on pädevad jao- ja meeskonnaülemad,“ ütles Estpla-31 ülem leitnant Oliver Kelder.

Lõpuharjutuse käigus loodi üksusele võimalikult missioonipiirkonnale sarnane keskkond ning tegevused. Afganistanis ettetulevate tegevuste imiteerimisel lõid harjutuse korraldajad erinevaid ohusituatsioone, mis operatsioonipiirkonnas ette võivad tulla. Selliste situatsioonide hulka kuulusid eskorditavate ametnike kaitse, tänaval toimunud käsitulirelvarünnak ning sellest tekkinud ohuolukorrale reageerimine, eskorditavatele ametnike ründamne nii külm- kui tulirelvaga, kannatanutega tegelemine ja transport ning tegelemine erinevatest lõhkekehadest tekitatud ohusituatsioonidega.

Väljaõppe raames tehti koostööd varasemalt samal missioonil osalenud kaitseväelastega ning koolitajatega kaitseväe peastaabist, toetuse väejuhatusest ja sõjaväepolitseist.

Mai keskpaigas Afganistani suunduva kontingendi põhiline üksus on Scoutspataljoni sõduritest koosnev jalaväerühm Estpla-31, mis hakkab teenima Kabulis. Eesti üksuse põhiülesanneteks kuuekuulise rotatsiooni ajal on liitlaste instruktorite ja nõustajate ning kohalike nõunike kaitse ja eskort.

Fotod:

Video:

„Kursuse läbinud reservväelased on mereväe täiendav tulejõud osalemaks laevade kaitse- ja julgeolekuga seotud lahingülesannetes ja operatsioonides,“ ütles kursuse ülem kaptenmajor Rait Luks. „Väljaõppe läbinutena on nad valmis sadamas ja merel olles kaitsma mereväe sõjalaevu ja ka tsiviilaluseid.“

Alates 2016. aastast mereväes korraldatav laevakaitse baaskursus hõlmab merelaevade maalt ja merelt kaitsmiseks vajaliku relvastuse-, varustuse- ning väikeüksuste taktikate õpet. Harjutatakse laevade pardakontrollide läbiviimist, pardumise taktikaid, rünnakute tõrjumist, merevaatlust, meresidet ja navigatsiooni ning vahiteenistuse rutiini. Lisaks toimuvad käsivõitlustreeningud.

Mereväe tegevväelased on osalenud laevakaitsemeeskondadega kokku kuuel Vahemeres ja Aafrika rannikul toimunud missioonil.

Miinisadamas asuv mereväekool annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet ja meresõjalist väljaõpet. Koolitatakse nii mereväe ajateenijaid, tegevväelasi, reservväelasi kui kadette. Mereväekool tegeleb ka uurimus- ja arendustööga, koordineerib õppetegevust mereväes ning nõustab mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.

Kolm Eesti ohvitseri koos Soome ja Leedu ametivendadega inspekteerisid kontrolli raames Ukraina maaväe 92. üksik-mehhaniseeritud brigaadi, 93. üksik-mehhaniseeritud brigaadi, 25. üksik-õhudessant brigaadi ning 55. üksik-suurtükiväe brigaadi.

„Ukraina pool oli väga avatud ja aus, kõikidele küsimustele saime väga põhjalikke vastuseid, saime tutvuda üksustega, väeosadega ja harjutusväljadega, seega meie missioon sai edukalt täidetud,“ ütles inspektorite meeskonna ülem kolonelleitnant Peeter Kõiv.

Relvastuskontrollide eesmärgiks on usalduse ja julgeoleku kindlustamine OSCE liikmesriikide vahel. Vastavalt OSCE Viini dokumendi julgeoleku- ja usaldusmeetmetele võivad organisatsiooni liikmesriigid omavahel teha kuni 48-tunniseid inspekteerimisvisiite.

Eesti kaitseväe relvastuskontrolli inspektorid on käesoleval aastal jälginud Viini dokumendi raames Valgevene relvajõude õppuseid, samuti osalevad eestlased NATO riikide juhitud inspektsioonidest.

Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni liikmesriigid võimaldavad Viini dokumendi raames üksteisele ülevaate oma relvastusest ja isikkoosseisust ning lubavad tutvuda väeosade ja baasidega.  Samuti teavitavad liikmesriigid üksteist kindlaksmääratud korras sõjalistest õppustest, kus osaleb teatud arv lahingutehnikat või sõjaväelasi. Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsiooni (OSCE) kuulub 57 riiki Euroopast, Kesk-Aasiast ja Põhja-Ameerikast.