Uudised

23. aprillil tähistame viiendat korda Eestis veteranipäeva. Veteranipäevaga täname ja tunnustame neid mehi ja naisi, kes on sõjalistel operatsioonidel kodust kaugel tugevdanud Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist tõsiseltvõetavust, samuti nende perekondi ja lähedasi.

Üle-eelmisest aastast on veteranipäev ka ametlik lipupäev. Eestis on 15 lipupäeva ning lipupäevadeks on ka riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse toimumise päev. Lisaks võib Eesti lipu heisata isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel.

Veteranipäeva naelaks on õhtune heategevuslik kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul, kus esinevad Ziggy Wild, Ruslana, United States Army Europe Soldiers Chorus ja kaitseväe orkestri ajateenijate bänd.

Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide hulka kuulub 2800 inimest. Kaitseväelased on välisoperatsioonidel osalenud alates 1995. aastast ning teeninud Horvaatias, Bosnia ja Hertsegoviinas, Liibanonis, Makedoonias, Iisraelis ja Süürias, Iraagis, Kosovos, Afganistanis, Malis, Adeni lahel, Vahemerel ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Preemiad andis üle üle Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Preemiaid üle andes tunnustas kantsler Tea Varrak Eesti kasvatusteaduste ja õpetajakoolituse head taset, mis arvestab nii tänapäevaseid rahvusvahelisi arengusuundi kui ka haridussüsteemi hetkevajadusi.

Parima magistritöö kategoorias pälvis II preemia (800 eurot, I preemiat välja ei antud) kapten Allar Eesmaa magistritöö „Automaatrelva baasõppe ainekava väljatöötamine ja selle rakendamise tulemuslikkuse hindamine Kuperjanovi jalaväepataljoni näitel“. Scoutspataljoni staabiohvitseri kapten Eesmaa juhendajad olid Svetlana Ganina ja Rene Lepik.

Automaatrelva baasõppe alane töö juurutab ühelt poolt kaitseväes õppekava-arendust, teisalt aga tagab see ühtse heatasemelise automaatrelvade-väljaõppe mitmele tuhandele ajateenijale ja kaitseliitlasele.

Riiklik teadustööde preemia on tunnustus nii autorile kui ka Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele ning kõigile automaatrelva baasõppe ainekava väljatöötamises ja katsetamises osalenud kaitseväelastele.

KVÜÕA lõputööde konkursil ära märkimine on heaks eeskujuks praegustele ja tulevastele õppuritele ning näitab, et KVÜÕA-s on võimalik teha teadustööd, mis leiab praktikas rakendamist ning mida tunnustatakse ka väljaspool kaitseväge.

Refereeritud tekst:

Elina Borni sõnul mõistab ta rahuvalve vajalikkust Liibanonis ja hindab Eesti kaitseväelaste ning nende kaasvõitlejate teenistust missioonipiirkonnas. „Mõtlesin päris pikalt enne kui otsustasin kutse vastu võtta, sest tegemist on ikkagi keerulise piirkonnaga. Ma arvan, et tegu on ainulaadse võimalusega oma silmaringi laiendamiseks selles valdkonnas,“ lisas Elina, kes osales koos Eesti kaitseväelastega patrullis soomustatud Mercedes-Benz G-klassi maasturitega Liibanoni ja Iisraeli eraldava sinise joone ääres.

Liibanoni ja Iisraeli eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt. Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik, on läbi aastate osapoolte vahel siiski esinenud vahejuhtumeid. ÜRO rahuvalveüksuste ülesanne on sellistel puhkudel hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Elina Borni sõnul on Iiri-Soome pataljonis teenivad rahuvalvajad külalised vastu võtnud väga sõbralikult. „On näha, et tegu on ühtse meeskonnaga, mis hoiab kokku nagu pere ja kellega mina ja ka bänd tunneme ennast väga turvaliselt,“ lisas ta.

Lisaks kaitseväelaste teenistusega tutvumisele annab Elina ja teda saatvad muusikud Liibanonis veteranipäeval 23. aprillil kontserdi ning osaleb nädala jooksul Eesti sõdurite algatatud veteraninädala üritustel.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ligi 40 kaitseväelast. Eesti jalaväerühm on osa Iiri-Soome pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL Liibanonis.

Reedel, 21. aprillil astuvad koos eestlastega Tondiraba jäähalli väljakule neli kaitseväelast Ühendkuningriigist ning üks kaitseväelane Ameerika Ühendriikidest. Mängu toimub kell 12:30-13:50 ja on pealtvaatajatele tasuta.

„Sport on suurepärane viis kohanemiseks ja liitlassuhete tugevdamiseks. Meil on hea meel mängida koos Eesti ja USA sõduritega ning võtta sellega osa veteranipäeva tähistamisest,“ ütles homme veteranihokil osalev Ühendkuningriigi kaitseväelane leitnant Evan Taylor, kelle üksus paikneb alates aprillist Tapal. „Eestlaste külalislahkus on pannud meid tundma ennast väga teretulnutena ning meil on au koos nendega reedel mängida,“ lisas leitnant Taylor.  

Veteranihoki on üks osa Sinilillekampaania ja veteranipäeva üritustest, kus omavahel kohtuvad Põhja- ja Lõuna-Eestis teenivad veteranid ning millest tänavu võtavad esmakordselt osa ka liitlased. Veteranihoki sõprusmängude traditsioon sai alguse eelmisel aastal Tartus. 

Sinilillekampaania ja veteranikampaania ürituste raames mälestatakse reedel kell 13:00-14:00 hukkunud kaitseväelasi Afganistanist Camp Bastionist toodud mälestusmärgi juures Paldiskis. 

Laupäeval, 22. aprillil kell 11.00-13.00 toimub Tallinnas Russalka mälestussamba juures Pirita rannapromenaadil heategevuslik kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide sinilillejooks. Kell 11.00–15.00 tähistatakse Veteranipäeva Narvas.

Pühapäev, 23. aprill on veteranipäev, mis alates 2014. aastast on ka lipupäev. Kell 11.00 algab Sillamäe merepargi terviserajal jooks veteranide auks. Kell 11.00-16.00 tähistatakse veteranipäeva Eesti sõjamuuseumis Viimsis. Kell 19.30-22.00 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul Veteranirock. Kuni 30. aprillini on Tallinna sadama A-terminalis, Admiraliteedi basseini ääres ning Tallinna bussijaamas avatud näitus „Saabumine.“ Täpsem info ürituste kohta: annameau.ee. 

Tänavu 6.-30. aprillini kestev heategevuslik Sinilillekampaania “Anname au!” kutsub üles kandma sinilillerinnamärki kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste tunnustuseks. Kogutud annetuste abil toetatakse vigastatud veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevust. Käesolevaks nädalaks on annetustena kogutud üle 37 000 euro. 

Foto: 2016. aastal Tartus toimunud veteranihoki grupipilt. 

„Lisaks NATO julgeoleku tugevdamiseks Eestisse, Lätti ja Leetu paigutatavate lahingugruppide vastuvõtmisele ja integreerimisele, peame omavahelist kaitsekoostööd veelgi süvendama jätkates ühise jalaväepataljoni projektiga,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. „Oleme ühiseid pataljone välja õpetanud juba üle 20 aasta ja omal ajal oli sellel edukal koostööl suur roll meie NATO liikmeks saamisel. Nüüd on meil võimalus Balti pataljoniga omakorda panustada meie endi ja meie liitlaste julgeolekusse.“

Kohtumisel osalenud kindral Riho Terras, Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Jonas Vytautas Zukas ja Läti kaitseväe juhataja kindralmajor Leonids Kalnins arutasid omavahel lisaks Balti pataljoni projektiga jätkamise ja liitlaste suurendatud kohaloluga seotud küsimustele ka Balti kaitsekolledži hetkesisu ning õppeasutust eesootavaid reforme.

Kolme kaitseväe juhatajad otsustasid edasi arendada mereseirepildi jagamist kolme riigi vahel, et tõhustada Balti riikide olukorrateadlikust Läänemerel toimuvast.

Balti riikide kaitseväed teevad tihedat koostööd. Ühise õhuseiresüsteemi BALTNET raames mehitatakse koos Balti õhuruumi juhtimiskeskust Leedus Karmelavas. Eesti juhitud pataljoniga BALTBAT on osaletud NATO reageerimisjõududes. Tartus paiknev Balti Kaitsekolledž BALTDEFCOL on Balti riikide ühine sõjalise kõrghariduse kolmanda astme staabikolledž, mis koolitab vanemstaabiohvitsere.

„Õppuse eesmärk on brigaadi tasandi erinevate meditsiiniüksuste koostöö harjutamine,“ ütles harjutuse üldjuht major Indrek Olveti. „Õppus värskendab ja kinnistab seni omandatud teadmisi ja oskusi ning on peamine koostööharjutus enne suurõppust Kevadtorm.“

Nädala alguses alanud meditsiiniüksuste koostööharjutusel värskendatakse üksuse ülemate meditsiinitaktika alast ettevalmistust, harjutatakse erineva tasandi meditsiiniüksuste vahelist koostööd ning haavatute evakuatsiooni koordineerimist.

Homme lõppeval õppusel osaleb ligi 130 tegevväelast, reservväelast ja ajateenijat kaitseväe ühendatud õppeasutustest, Kuperjanovi jalaväepataljonist, logistikapataljonist, suurtükiväepataljonist, pioneeripataljonist ning tagalapataljonist. Lisaks osalevad õppusel ka kaks Rootsi kaitseväe meedikut.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

Soodushinnaga pileteid saab osta kuni 23.04.2017.

Müügiperiood: 18.04. – 23.04.2017

Lennuperiood: 15.05. – 31.10.2017

"Transportisime lennukipommid turvalisse lõhkamiskohta ja hävitasime mõlemad lõhkekehad korraga," ütles mereväe tuukrigrupi ülem vanemleitnant Priit Kaasikmäe. „Tänased ilmastikuolud olid operatsiooni läbiviimiseks ideaalsed. See tagas meile ka suurema kindlustunde.“

Operatsioonist võttis osa neli tegevväelast mereväe tuukrigrupist ning 28-liikmeline meeskond miinijahtijalt EML Sakala.

Nõukogude Liidu päritolu FAB-250 on kahemeetrine lennukipomm, mille massist poole moodustab lõhkeaine trinitrotolueen (tuntud ka kui trotüül või TNT). Tegemist on ühe 20. sajandil üldlevinuma lõhkekehaga, mida kasutati maismaasihtmärkide ning taristuelementide hävitamiseks.

Viimastel aastakümnetel on Eesti merealadel nii mereväe kui rahvusvaheliste koostöö tulemusena avastatud, identifitseeritud ja kahjutuks tehtud üle 1200 meremiini ja muu lõhkekeha.

Demineerimisoperatsioonidega vähendatakse ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid võimalikke riske, muutes sellega merealade kasutamise majanduslike- või rekreatsioonitegevuste tarbeks turvalisemaks.

Tallinna Miinisadama veealal läbiviidud lõpuharjutusest osavõtjad harjutasid läbi avariiolukorda sattunud laeva mahajätmise. Harjutuses tuli meeskondadega jõuda päästeparvedesse ja püüda päästjatega kontakti leida.

„Pärast 24 tunni möödumist päästeparves osutusid kõige paremateks just viimased minutid,“ ütles kursusel osalenud reamees Danil Demidov. „Teadmine, et lõpp on nagu käega katsutav, tõi kogu meeskonnale rõõmu.“

„Mereväelase baaskursusel saab mereväkke tulija põhiteadmised laevas toimetulekuks,“ ütles mereväelase baaskursuse ülem nooremleitnant Tauno Kuusik. „Kursusel valmistutakse laeval ettetulevateks ülesanneteks ja omandatakse praktiline kogemus tegutsemaks kriisiolukordades, näiteks tulekahjude, lekete või laeva hülgamise korral.“

Baaskursusel osalenud mereväe ajateenijad on oma senise teenistusega rahul, ootavad edaspidiselt rohket merel käimist ning pikemate merereisidega kaasnevaid liitlasriikide sadamate külastusi.

Neljanädalasel mereväe baaskursusel osales 2 tegevväelast ja 26 ajateenijat. Mereväekool, mis asub Tallinna Miinisadamas ja kuulub laevastiku koosseisu, annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet, meresidealast väljaõpet ning teostab täiendus- ja ümberõpet.