Uudised

„Tänasel juubeliaastal on rõõm tõdeda, et ajaga kaasas käiv struktuur ja tugeva ettevalmistusega meeskonnaliikmed suudavad esmapilgul võimatuna näivate ülesannetega hästi hakkama saada,“ ütles mereväebaasi ülem kaptenleitnant Indrek Hanson. „Toetame oma tegevustes lisaks mereväele ka sõjaväepolitsei ja vahipataljoni. Tagame liitlaslaevadele muretu vastuvõtu Miinisadamas ja teistes riigi sadamates.“

Sõjamuuseumis peetud mereväebaasi ülema vastuvõtul anti pikaajalise koostöö eest mereväebaasi teenetemärk Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni politseimajorile Toomas Kaarjärv. „Ühine riik – ühine julgeolek,“ ütles politseimajor Kaarjärv. „Teeme mereväebaasiga koostööd liitlaste riiki tulemisel ja nende lahkumisel. Usun, et tegus koostöö jätkub ka edaspidi.“

Tänaseks on Miinisadamas renoveeritud kaid, mis võimaldavad vastu võtta liitlaste laevu. Miinisadamas paiknevad hooned on aastate jooksul läbinud uuenduskuuri – 2016. aasta sügisel taasavati 20. sajandi alguses rajatud aku- ja torpeedokoda, kus praegu asub kaasaegne söökla. 2015. aastal renoveeriti ajalooline punastest tellistest kasarmuhoone, kus paikneb lisaks mereväe tuukritele ka sõjaväepolitsei ja vahipataljon.

Mereväebaasi eelkäijaks võib lugeda mereväe koosseisu ja tehnilise varustuse valitsust, mis loodi 1918. aastal. Sama aasta detsembrist läks Miinisadam üle merejõudude alla. Määrati uus sadama komandant ja miiniladude ja -töökodade valve. 2. veebruarist 1919 moodustati vastavalt sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidonerilt Johan Pitkale antud suulisele korraldusele merejõudude juhatajale alluva asutusena merejõudude tehnika ja varustuse amet, mille alla käisid merejõudude varustuslaod, sadamatehased, töökojad, kõik riigi laevaehituse- ja remondi ettevõtted.

Alates 13. maist 1925 nimetati miinisadam sõjalaevastiku baasiks. Sel aastal lõpetati sadama süvendustööd, mis võimaldas laevad üle tuua ning kõik mereväe laevad hakkasid baseeruma Miinisadamas. 1. aprillist 1927 kehtestati kaitseväe uued struktuurid ja merejõudude juhataja alluvusse moodustati iseseisva asutusena merejõudude baas ning iseseisva asutusena ka Sõjasadam.

Mereväebaas on 29. aprillil 1997 loodud mereväe väljaõppe- ja administratiivstruktuuri üksus. Väeüksuse ülesanneteks on tagada ujuvvahendite ohutu paiknemine sadamas, teenindada mereväe allüksusi ning varustada neid teenistuseks vajalike vahenditega. Mereväebaasi organiseerida on ka igakülgne toetus Eesti vetes korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele.

„Voldemar Tihane oli langemisel vaid 16-aastane, mis näitab, et isamaa eest võideldes ei ole vanusel tähtsust. On väga sümboolne, et noore patrioodi elukoht oli just Paldiski, kus 82 aastat hiljem taasasutati tema kunagine üksus – Scoutspataljon.  Ka tänaste skautide juured on peidus Vabadussõjas ning on oluline mäletada, mille eest meie vennad võitlesid ja ka oma elu andsid,“ ütles mälestustseremoonial peetud kõnes major Kaido Kivistik.

 Voldemar Tihane oli ainuke Orava lahingus langenud Scoutspataljoni võitleja. Ta jättis elu 29. märtsil 1919 olles kõigest 16-aastane. Põlvamaal langenud võitleja surnukeha tõid ta relvavennad kodulinna Paldiskisse, kus ta maeti austusavalduste saatel Paldiski kalmistule.

Koolipoisina Vabadussõjas langenud sangari surmakuupäev langeb kokku Scoutspataljoni taasasutamise päevaga ja nii on Scoutspataljoni võitlejatel Orava lahingu ja Voldemar Tihasega sügav ning tähenduslik side. Mälestustseremooniaga, millel osalesid liputoimkonnad ja allüksuste ülemad koos staabiga meenutavad tänased skaudid lisaks Voldemar Tihasele kõiki Eesti eest elu andnud kamraade.

Scoutspataljon loodi 21. detsembril 1918 Viljandis. Vabadussõja alguses sõdis üksus Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis, hiljem kirderindel Lääne-Virumaal ja Venemaal. 

„Riigikaitseõpetus on rohkem kui pelgalt riigi kaitsmise õpetus – me räägime siin nii ajaloost, matemaatikast, füüsikast kui ka loodus- ja ühiskonnateadusest. Õpetame noortele nii toimetulekut erinevates situatsioonides, teiste abistamist kui kodanikuks olemist,“ ütles riigikaitseõpetaja kolonelleitnant Meelis Peterson.

Riigikaitselaagris osalenud Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi, Pirita majandusgümnaasiumi, Lasnamäe üldgümnaasiumi ja Tallinna humanitaargümnaasiumi õpilased tutvusid nii 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus paiknevate Eesti ning liitlasüksuste kui ka politsei- ning päästeameti varustuse ja tehnikapargiga.

Lisaks esmaabi osutamisele õppisid noored muuhulgas ka automaatrelva käsitsemist,  katelokis toidu valmistamist ning pimedas metsas orienteerumist.  

Ühtekuuluvustunde tugevdamiseks ja meeskonnatöö parandamiseks võtsid 10-liikmelised meeskonnad mõõtu nii täpsuslaskmises, järveületamises, riigikaitse-teemalises viktoriinis kui 200-meetrise patrullraja läbimises.

Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi 10. klassi õpilase Katariina Kivi sõnul õpetas iga laagris veedetud päev talle midagi uut. „Pidime pimedas metsas märkamatult laagrisse jõudma – oleme küll õppinud, kui kaugele on hääli kuulda ning pimedas valgust näha, aga siin saime seda omal nahal kogeda,“ ütles Kivi.  

Riigikaitseõpetus on valikaine, mida kaitseväelased ja kaitseliitlased õpetavad enam kui 150 gümnaasiumis ja kutsekoolis üle Eesti. Riigikaitseõpetus paneb aluse Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning annab aimu ajateenistuses õpetatavatest oskustest.

Pildigalerii: 

„Me ei osanud sellist kogust oodata,“ ütles 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni demineerimiskeskuses teeniv veebel Andres Pajur, kelle sõnul jätkatakse endise laskemoonaloa asukoha ja selle ümbruse puhastamist ka tulevikus. „Meil on hea meel, et saime muuta tsiviilelanike elu turvalisemaks ning samas harjutasime ka koostööd kolleegidega päästeametist.“

Harjutusest võttis osa kuus tegevväelast ning kaks Lääne-Eesti pommigrupi spetsialisti.

Kaitseväelaste soov tulla Sõrve poolsaarele maa-ala lõhkemata lõhkekehadest puhastama tegi Torgu vallavanema Tiit Põllu sõnul kohalikule kogukonnale suure teene. „Päästeameti spetsialistid on rääkinud, et kusagil Eestis ei ole nii palju Teise maailmasõja aegseid lõhkekehi kui siin. Nüüd on neid palju vähem, jõustruktuuride demineerijad on teinud tublit tööd,“  ütles Põld.

Sõrve poolsaarel peeti lahinguid 1944. aasta sügisel, mil Punaarmee ründas poolsaarel asuvaid Saksa üksusi. Oktoobri alguses alanud lahingud lõppesid 1944. aasta 24. novembril, mil viimased Saksa üksused Saaremaalt lahkusid.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülesanne on lisaks ajateenijate ja reservväelaste väljaõppele koolitada rahvusvaheliste missioonide jaoks elukutselistest kaitseväelastest demineerijaid, kes teenivad pioneeripataljoni juurde kuuluva kaitseväe demineerimiskeskuse koosseisus.

„Jooks ei ole ainult kaitseväelastele või veteranidele, vaid kõigile soovijatele. Võib tulla sõpradega, perega, alustada nii-öelda maast madalast nii sportlike eluviiside kui Sinilillekampaanias osalemisega,“ ütles Sinilillejooksude peakorraldaja Kaia Kollo toetuse väejuhatuse teenusekeskusest. „See on tervis ja just seda me propageerimegi. Ka kogu annetuste tulu läheb ju vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks,“ lisas Kollo.

Interneti registreerumine Tartu jooksule on praeguseks lõppenud, kuid kohapeal saab ennast registreerida kuni 15 minutit enne jooksu alguseni. Jooksul osalemine eeldab vähemalt 2 euro suuruse annetuse tegemist, mille eest saab iga jooksja rinda veteranide toetussümboli – sinilille.

Saadud tulu annetatakse Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule, kes suunab annetused vigastatud veteranide ja nende lähedaste taastusravi, spordi- ja õppetegevuse toetamisele ning taastusravi valdkonna tugevdamisse kogu ühiskonnas.

Lisaks jooksule on võimalik igal soovijal end proovile panna tegevväelastele iga-aastasel kohustuslikul üldfüüsilisel testil. Selleks tuleb enne jooksu sooritada aja peale toenglamangus kätekõverdused ja selililamangust istesse tõusud. Kätekõverdusi ja istesse tõuse saab pühapäeval teha alates kella 11.00-st. Jooksu start on kell 12.00.

Järgmised Sinilillejooksud toimuvad 22. aprillil Tallinnas, 23. aprillil Brüsselis ning 27. aprillil Tapal. Jooksudele saab registreeruda Sinilillekampaania koduleheküljel aadressil www.annameau.ee.

Eilsest aprilli lõpuni kestva ning neljandat aastat peetava Sinilillekampaania eesmärk on kutsuda üles kandma sinilillerinnamärki Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide tunnustuseks. Kampaania raames toimub mitmeid erinevaid üritusi, mille täpse nimekirjaga saab tutvuda kampaania kodulehel annameau.ee.

„Mereväelase baaskursusel saab mereväkke tulija põhiteadmised laevas toimetulekuks,“ ütles mereväelase baaskursuse ülem nooremleitnant Tauno Kuusik. „Kursusel valmistutakse laeval ettetulevateks ülesanneteks ja omandatakse praktiline kogemus tegutsemaks kriisiolukordades, näiteks tulekahjude, lekete või laeva hülgamise korral.“

Mereväes teenimise vastu tunnevad tihti huvi ajateenijad, kellel on varasem merendusalane kogemus. Näidetena toob nooremleitnant Kuusik õppureid, kes on töötanud kommertslaevadel, omavad väikelaeva juhi paberid või on kogenud merepäästjad. On ka neid, kel on pooleli merekool või mereakadeemia. Kursuse ülem lisab, et huvi tunnevad ka mehaanika vallas pädevad ajateenijaid, kes on huvitatud laevade tehnikasektsioonis enda oskuste rakendamisest ja täiendamisest.

Mereväekoolis on käimas mereväelase baaskursus, mille peavad läbima kõik mereväe laevadele teenima asuvad kaitseväelased. Väljaõppe käigus omandavad kursuslased lisaks üld-merenduslikele teadmistele ka alusteadmised mereväe struktuurist ja ülesannetest, meresõja ajaloost ja laevaorganisatsioonist. Baaskursusele järgnevad erialaõpingud side, miinitõrje-relvastuse, koka, motorist-elektriku, tuukri erialal või mereväebaasi kaldateenistuses.

Kursuse raskeim osa on järgmise nädala algul toimuv ööpäevane harjutus merel ujuvas päästeparves, mis viib sellel osalejad mugavustsoonist välja. Harjutuse lõpus vintsitakse kursuslased ükshaaval parvelt kopterisse, mis märgib ühtlasi ka kursuse lõppu.

Neljanädalasel mereväe baaskursuse õppurite seas on kaks tegevväelast ja 26 ajateenijat. Mereväelase baaskursust viiakse mereväekoolis läbi kahel korral aastas – kevadel ja sügisel. Mereväekool, mis asub Tallinna Miinisadamas ja kuulub laevastiku koosseisu, annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet, meresidealast väljaõpet ning teostab täiendus- ja ümberõpet.

„Näituse fotode valik on tehtud rõõmsaimatest hetkedest, kui pered on peale pikka lahusolekut taas kokku saanud,“ ütles näituse eestvedaja Kaia Kollo toetuse väejuhatuse teenusekeskusest.

Näitused on avatud aprilli lõpuni Tallinna sadama A-terminalis, Admiraliteedi basseini ääres ning Tallinna bussijaamas. Fotode valik on kõigil näitustel suures osas kattuv. Näituste sünnile aitasid kaasa Alleron Trade OÜ, SK Meduus, Tallinna Sadam, Tallinna Bussijaam ning vabakutselised kunstnikud Karolin Kruuse ning Reine Väli.

Eilsest aprilli lõpuni kestva ning neljandat aastat peetava Sinilillekampaania eesmärk on kutsuda üles kandma sinilillerinnamärki Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide tunnustuseks. Kampaania raames toimub mitmeid erinevaid üritusi, mille täpse nimekirjaga saab tutvuda kampaania kodulehel annameau.ee.

Pataljoni ülema kolonelleitnant Toomas Tõniste sõnul on üheksa kuud tagasi teenistusse tulnud kutsealustest moodustunud löögijõuline reservüksus. „Aspirandid näitasid õppusel kiiduväärseid sooritusi allüksuste juhtimisel,“ lisas Tõniste, kelle sõnul jätkub rühmade ja ülemate areng läbi kompanii kursuse ja lahinglaskmiste kuni ajateenistuse lõpuni suurõppusel Kevadtorm.

Õppuse peamiseks eesmärgiks oli hinnata tulevasi reservrühmaülemaid, kes said harjutada rühmasisest koostööd ning seni õpitud teadmisi reaalsetes situatsioonides rakendada.

Rühmaülemate oskused pannakse taas proovile juba järgmisel nädalal Võru- ja Põlvamaal aset leidval õppusel Ummamuudu tapelõs, kus harjutatakse taktikalisi tegevusi kompanii koosseisus.

„Näitame, kuidas me oma Eestist hoolime. Oma inimestest hoolime. Oma veteranidest lugu peame. Oma riiki kaitsta tahame. Seda kõike saab teha vaid mõne õiega. Imelihtne - ja nii imeline. Iga sinililleõis loeb!,“ ütles Sinilillekampaania avakõnes president Kaljlaid.

Noorkotkaste, kodutütarde ja naiskodukaitsjate kaasabil moodustati Vabaduse väljakule sinilill ja Sinilillekampaania tunnuslause „Anname au!“. Avapäevast võtsid osa Eesti Kaitseväe Veteranide Ühingu ja Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu esindajad, kaitseväe orkester, kaitseliidu torupillimängijad ja rahvatantsurühm Uppsar.

Täna alanud ja neljandat aastat peetava heategevusliku Sinilillekampaaniaga kutsutakse üles Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide tunnustamiseks kandma sinilillemärki. Kampaaniat korraldavad MTÜ Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu koostöös Naiskodukaitsega.

Sinilillesümboolikaga kogutava tulu suunab Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing lisaks vigastatud veteranide toetamisele Haapsalu rannapromenaadile liikumispuudega inimestele välitrenažööride ala rajamiseks, soetab Ida-Viru Keskhaigla taastusravi osakonnale invalifti basseini pääsuks ja toetab MTÜ Peaasjad tegevust meeste vaimse tervise edendamisel. Iga sinilillemärk, mille on valmistanud SA Hea Hoog vahendusel vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimesed üle Eesti, on unikaalne käsitöö. Kõikjal Eestis aitavad sinilillesõnumit ja -märke levitada ning annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud.

Tänasest aprilli lõpuni on sinilillemärke ja -käepaelu võimalik osta kõigil veteranipäeva üritustel, Selveri ja Rahva Raamatu kauplustes, Apollo raamatu- ja meelelahutuskeskustes, T-pileti kassades Tallinnas ja Tartus, Olerexi teenindusjaamades, R-kioskites ja Tallinna lennujaamas, Nordica lendudelt ning koostöös Itella Smartpostiga ka annameau.ee kodulehelt. Kampaania üritustega saab tutvuda siit kodulehelt www.annameau.ee.

Kindral Kostarakose sõnul on Eesti olnud väga aktiivne Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel ning on oluline, et Euroopa Liit suudaks erinevates küsimustes jääda ühtseks. „Sain ülevaate julgeolekuolukorrast piirkonnas ja samuti suhetest Venemaaga. Tahan siin rõhutada meie solidaarsust ja lähedust Eestiga nendes küsimustes,“ ütles Kostarakos.

Kohtumisel kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega arutati lisaks regionaalse julgeoleku küsimustele Euro-Atlandi üleseid suhteid ning Euroopa Liidus terrorismist tulenevat olukorda.

Kindral Terrase sõnul pöörab Euroopa Liit täna oluliselt rohkem tähelepanu sõjalistele ja kaitseküsimustele kui kunagi varem. „Eriti olulised on meie jaoks valdkonnad, kus Euroopa Liit on tugev nagu küberkaitse, aga ka politsei ja sisejulgeoleku teemad, mille arendamist ka Eesti toetab,“ ütles Terras.

Visiidi raames kohtub Euroopa Liidu sõjaline juht veel Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi, kaitseminister Margus Tsahkna, kaitseministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi ja Eesti alalise esindajaga Euroopa Liidu juures suursaadik Matti Maasikasega. Samuti asetas kindral Kostarakos täna hommikul pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ning osaleb õhtul Vabaduse väljakul aset leidval Sinilille heategevuskampaania avaüritusel.

Homme viibib kindral Kostarakos Tartus, kus kohtub Balti Kaitsekolledži ülema Andis Dilansiga ja peab samas ka Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitseteemalise loengu. Pärastlõunal külastab ta Tapat, et tutvuda 1. jalaväebrigaadi väljaõppe ja tegevusega.

Euroopa Liidu sõjaline komitee on kõrgeim sõjaline juhtorgan Euroopa Liidus, kuhu kuuluvad kõigi liikmesriikide kaitseväe juhatajad. Komitee annab nõu poliitika- ja julgeolekukomiteele. Lisaks sellele annab kindral Kostarakos sõjalist nõu ka ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale Federica Mogherinile.

Eesti osaleb hetkel Euroopa Liidu missioonil EUTM Malis, kus eesmärgiks on Mali relvajõudude väljaõppe ja nõustamise korraldamine koos teiste Euroopa riikide kaitseväelastega.

Samuti panustab Eesti Euroopa Liidu missioonile EUNAVFOR Med/Sophia Vahemerel. Ebastabiilse olukorra tõttu Vahemere lõunakaldal on Liibüast kujunenud oluline illegaalse Euroopa-suunalise rände koridor. Missioonil osalemisega annab Eesti oma panuse rändekriisi leevendamisse.

Varem on Eesti kaitseväelased osalenud Euroopa Liidu operatsioonil Althea Bosnia Hertsegoviinas ning piraatlusevastasel operatsioonil Atalanta Punasel mere, samuti on panustatud Põhjala lahingugruppi.