Uudised

Scoutsrännaku korraldaja leitnant Allar Villa sõnul ühendab väeosa taasasutamise sümboliks olev rännak endas pidupäeva ja sportliku jõukatsumise. „Kui enamasti pakutakse aastapäevadel torti, siis meie eesmärk on anda osalejatele midagi kasulikku ehk siis füüsilise pingutuse,“ ütles leitnant Villa. 

Üldarvestuses võitis Scoutsrännaku eelmisel aastal teiseks jäänud reservväelane Armo Hiie, kes võistles ilma välivormi ja relvata, kandes siiski 15 kilo kaaluvat seljakotti. Tema võiduaeg oli kaks tundi ja 36 minutit.  

Vormi ja relva kandvate võistlejate arvestuses võitis Scoutsrännaku Kristjan Timmusk vanglaametist ajaga kolm tundi ja üheks minutit. „Olen Scoutsrännakul kokku kolmandat korda, kuid vormi ja relvaga arvestuses võistlen teist korda. Rada oli tänavu hea, päike paistis ja mõnus oli joosta,“ ütles Kristjan Timmusk head tulemust kommenteerides.

Pakri poolsaarel kulgenud ligi 30 kilomeetri pikkuse rännaku läbimiseks oli võistlejatel aega kaheksa tundi. Kaitseväelastel ja jõustruktuuri esindajatel kuulus varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kilogrammi raskune seljakott, samuti pidid nad läbima rännaku välivormis. Teised osalejad kandsid 15 kilogrammi raskust seljakotti. 

Kõiki võistlejaid, kes lõpetasid rännaku vähem kui nelja tunniga, autasustasid korraldajad medaliga. Lisaks said esimesed 100 vormi ja relvaga lõpetanud osalejat Scoutspataljoni embleemiga t-särgid.

1200 rännakul osalenud võistleja seas oli nii kaitseväelasi, liitlasi, kaitseliitlasi, politsei- ja piirivalveameti, vanglaameti ja teiste jõustruktuuride teenistujaid kui ka tsiviilisikuid. Tänasest alanud „Anname au!“ heategevuskampaania raames oli kõigil osalejatel võimalus soetada kaitseväe veteranide toetamiseks sinilillemärk.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.

Kaitseväelased, jõustruktuuride esindajad ja liitlased võistlesid Scoutsrännakul

Scoutspataljoni taasloomise kuueteistkümnendale aastapäevale ning kaitseväe veteranidele pühendatud traditsioonilisel Scoutsrännakul osales ligi 1200 võistlejat. Koos eestlastega võtsid rännakust osa ka liitlasriikide sõdurid.

Scoutsrännaku korraldaja leitnant Allar Villa sõnul ühendab väeosa taasasutamise sümboliks olev rännak endas pidupäeva ja sportliku jõukatsumise. „Kui enamasti pakutakse aastapäevadel torti, siis meie eesmärk on anda osalejatele midagi kasulikku ehk siis füüsilise pingutuse,“ ütles leitnant Villa.

Üldarvestuses võitis Scoutsrännaku eelmisel aastal teiseks jäänud reservväelane Armo Hiie, kes võistles ilma välivormi ja relvata, kandes siiski 15 kilo kaaluvat seljakotti. Tema võiduaeg oli kaks tundi ja 36 minutit. 

Vormi ja relva kandvate võistlejate arvestuses võitis Scoutsrännaku Kristjan Timmusk vanglaametist ajaga kolm tundi ja üheks minutit. „Olen Scoutsrännakul kokku kolmandat korda, kuid vormi ja relvaga arvestuses võistlen teist korda. Rada oli tänavu hea, päike paistis ja mõnus oli joosta,“ ütles Kristjan Timmusk head tulemust kommenteerides.

Pakri poolsaarel kulgenud ligi 30 kilomeetri pikkuse rännaku läbimiseks oli võistlejatel aega kaheksa tundi. Kaitseväelastel ja jõustruktuuri esindajatel kuulus varustuse hulka teenistusrelv ja 10 kilogrammi raskune seljakott, samuti pidid nad läbima rännaku välivormis. Teised osalejad kandsid 15 kilogrammi raskust seljakotti.

Kõiki võistlejaid, kes lõpetasid rännaku vähem kui nelja tunniga, autasustasid korraldajad medaliga. Lisaks said esimesed 100 vormi ja relvaga lõpetanud osalejat Scoutspataljoni embleemiga t-särgid.

1200 rännakul osalenud võistleja seas oli nii kaitseväelasi, liitlasi, kaitseliitlasi, politsei- ja piirivalveameti, vanglaameti ja teiste jõustruktuuride teenistujaid kui ka tsiviilisikuid. Tänasest alanud „Anname au!“ heategevuskampaania raames oli kõigil osalejatel võimalus soetada kaitseväe veteranide toetamiseks sinilillemärk.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus. Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.

„Kampaania eesmärk on sinilillemärki kandes näidata, et märkame ja väärtustame Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide panust,“ ütles Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu esimees staabiveebel Enn Adoson. „Kõigile, kes igapäevaselt meie kaitsevõime tagamise eest seisavad, on see suur tunnustus.“

Heategevuskampaania avatakse pidulikult täna kell 17.00 Tallinna Vabaduse väljakul, kus koostöös Sinilillekampaania meeskonna ja Naiskodukaitsega loovad meie noorimad riigikaitsesse panustajad - noorkotkad ja kodutütred ühiselt veteranide toetussümboli kujundi Sinilille.

Avapäevast võtavad osa vabariigi president Kersti Kaljulaid, Eesti Kaitseväe Veteranide Ühingu ja Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingu esindajad, Kaitseväe orkester, Kaitseliidu torupillimängijad ja rahvatantsurühm Uppsar.

Neljandat aastat peetava Sinilillekampaania eesmärk on kutsuda üles kandma sinilillerinnamärki Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ja nende lähedaste tunnustuseks. Sinilillesümboolikaga kogutava tulu suunab Eesti Vigastatud Võitlejate Ühing lisaks vigastatud veteranide toetamisele Haapsalu rannapromenaadile liikumispuudega inimestele välitrenažööride ala rajamiseks, soetab Ida-Viru Keskhaigla taastusravi osakonnale invalifti basseini pääsuks ja toetab MTÜ Peaasjad tegevust meeste vaimse tervise edendamisel.

Iga sinilillemärk, mille on valmistanud SA Hea Hoog vahendusel vaimsete ja psüühiliste erivajadustega inimesed üle Eesti, on unikaalne käsitöö. Kõikjal Eestis aitavad sinilillesõnumit ja -märke levitada ning annetusi koguda Naiskodukaitse vabatahtlikud.

6.-30.aprillini on sinilillemärke ja –käepaelu võimalik osta kõigil veteranipäeva üritustel, Selveri ja Rahva Raamatu kauplustes, Apollo raamatu- ja meelelahutuskeskustes, T-pileti kassades Tallinnas ja Tartus, Olerexi teenindusjaamades, R-kioskites ja Tallinna lennujaamas, Nordica lendudelt ning koostöös Itella Smartpostiga ka www.annameau.ee kodulehelt.

Kampaania vältel on võimalik osaleda erinevatel üritustel, Sinilillejooksudel Tallinnas, Tartus, Tapal ja Brüsselis ning tähistada 23. aprillil veteranipäeva, mis kulmineerub õhtul Vabaduse väljakul Veteranirocki kontserdiga. Veteranirocki tänavuseks peaesinejaks on Ukraina artist Ruslana.

Kolmel kevadel on kümned tuhanded inimesed teinud sinilillesümboolika ostuga Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingule annetusi kokku ligi 250 000 euro ulatuses. Ühing on kogutud annetused suunanud vigastatud veteranide ja nende lähedaste taastusravi-, spordi- ja õppetegevuse toetamiseks. Lisaks sellele on ühing ellu viinud ühiskondlikult olulisi projekte, mis on tugevdanud taastusravi valdkonna tugevdamist kogu ühiskonnas, kuna nii saavad paremat tuge ka meie vigastatud võitlejad.

2014. a soetati kõnniabiseade ja teisi taastusraviseadmeid Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinikule. 2015. a soetati kogu Euroopas uuenduslik mobiilne kõnnirobot Haapsalu neuroloogilisele rehabilitatsioonikeskusele. 2016. a toetati vaimse tervise edendamisega tegelevat MTÜ-d Peaasjad ja Eesti Füsioterapeutide Liitu amputatsioonijärgse füsioteraapia taastusravi spetsialistide koolitamist ning soetati Pärnu Haigla Taastusravi- ja heaolukeskusele lihasjõu treeningseade.

Oma panusega aitavad kampaania õnnestumisele kaasa Kaitseministeerium, Eesti Kaitsevägi, Välisministeerium, Milrem, Threod Systems ja Bae Systems. Rohkem infot kampaania kohta: www.annameau.ee

Mereväe tuukrigrupi ülema vanemleitnant Priit Kaasikmäe sõnul oli tänane ilm heitlik, kuid õhtupoolikul oli võimalik lõhkamine läbi viia. „Koostöös päästeametiga transportisime lõhkekehad valitud alasse ning teostasime ohututes tingimustes lõhkamise,“ ütles vanemleitnant Kaasikmäe.

Lennukipommid FAB-250 avastati Triigi sadama süvendustööde vältel teostatud kontrollide käigus. FAB-250 on Nõukogude Liidu päritolu kahemeetrine lennukipomm. Ligi pool selle massist moodustab lõhkeaine trinitrotolueen (tuntud ka kui trotüül või TNT). Tegemist on ühe 20. sajandil üldlevinuma lõhkekehaga, mida kasutati maismaasihtmärkide ning taristuelementide hävitamisel.

Sel nädalal Eestis toimuval miinitõrjeoperatsioonil osalevad kümme tegevväelast kahest mereväe tuukrigrupi meeskonnast. Viimastel aastakümnetel on Eesti merealadel nii mereväe operatsioonide kui rahvusvaheliste koostöö tulemusena avastatud, identifitseeritud ja kahjutuks tehtud üle 1200 meremiini ja muu lõhkekeha.

Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid võimalikke riske, muutes sellega merealade kasutamise majanduslike- või rekreatsioonitegevuste tarbeks turvalisemaks.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul on NATO kohalolu suurendamise esimene etapp siirmise näol edukalt lõppenud, kuid ees seisab veel üksteisega harjumine, koostöö lihvimine, erineva kultuuri- ja eluolu taustaga inimeste mõttemaailma ühtlustamine ning väljatöötatud käsuliinide reaaluses rakendamine.

„Meil on nii brittide, prantslaste kui ka taanlastega varasemast hea koostöökogemus, kuid alati tuleb arvestada, et igal ülesandel on oma eripärad, konkreetsete eesmärkide ja ülesannetega,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. „Olen täiesti kindel, et meie koostöö kulgeb üksteise mõistmise tähe all, kuna NATO liikmed mõistavad üheselt, miks Varssavi tippkohtumisel otsustati suurendada kogu allianssi julgeolekut liitlaste kohalolekuga Balti riikides ja Poolas.“

Tapal paiknevasse lahingugruppi kuulub kokku ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega ning erineva lahingutehnikaga, sealhulgas tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior, liikursuurtükkidega AS90 ja soomukitega. Prantsusmaa panustab Eestisse paigutatavasse üksusesse enam kui 300 kaitseväelasega ja erineva lahingutehnikaga, sealhulgas tankidega Leclerc, jalaväelahingumasinatega VBCI ja soomukitega VAB.

Prantslased teenivad Tapal järgnevad kaheksa kuud, andes seejärel vastutuse üle taanlastele, kes saadavad Eestisse paarsada kaitseväelast koos lahingutehnikaga. Enamuse Ühendkuningriigi kaitseväelaste koduväeosaks on Ühendkuningriigi maaväe laskurrügemendi viies pataljon ja põhiosa Prantsuse kaitseväelastest on pärit teisest merejalaväe rügemendist. 

Täna Paldiskisse saabunud tehnika liigub Tapale kuni laupäevani. Kolonnid tehnikaga liiguvad marsruudil Paldiski - Keila - Tallinna ringtee - Peterburi tee - Tapa-Loobu maantee - Tapa. Kokku on ühes kolonnis kuni 20 sõidukit, kolonni liikumiskiirus on mitte suurem kui 70km/h.

Eestit seovad brittide, taanlaste ja prantslastega pikaajalised kaitsealased sidemed ning relvavendlus ühisest osalemisest rahvusvahelisetel sõjalistel operatsioonidel. Koos Briti kaitseväelastega teenisid eestlased Afganistanis Helmandi provintsis. Eesti kaitseväelastel on prantslastega varasem koostöökogemus nii operatsioonilt Kesk-Aafrika Vabariigis kui ka piraatlusvastaselt operatsioonilt Atalanta. Taani kaitseväelastega on Eesti kaitseväelased teeninud koos nii Balkanil, Afganistanis kui ka teenivad hetkel Iraagis operatsioonil Inherent Resolve.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.

Fotod viimastest saabumistest – tehnika: inimesed:

Video:

Kohtumisel andis Rumeenia kaitseväe juhataja ülevaate julgeolekuolukorrast käsitledes muuhulgas olukorda Mustal merel ning tõdes, et pärast Venemaa agressiooni Krimmis 2014. aastal on julgeolekuolukord piirkonnas kardinaalselt muutunud.

“Ma näen antud olukorras paralleele sellega, mis toimub Läänemerel. Mistõttu leppisime kokku, et hakkame vahetama julgeolekupildi informatsiooni kaitsevägede tasemel,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. „Rumeenia kaitsejõud on läbi teinud arvestatava arengu ja nende näol on meil olemas tugev liitlane NATO lõunatiival, nende pühendumus kaitsta oma riiki ja panustada laiemalt liitlassuhetesse on muljetavaldav.”

Lisaks sai kaitseväe juhataja ülevaate NATO Varssavi tippkohtumise otsuste rakendamisest ja liitlaste kohalolekust Musta mere regioonis. Kindral Ciucă oli kindel, et visiit teeb olulise läbimurde Eesti ja Rumeenia kaitseväe suhetes. Kindral Terras andis ülevaate liitlaste kohalolekust Eestis ja kutsus rumeenia kolleege vaatlejatena õppusele Kevadtorm.

Rumeenia on jõuliselt suurendamas riigi kaitsekulutusi ning sel aastal on nende eelarve saavutanud 2% piiri majanduse koguproduktist. Muuhulgas viib riik hetkel läbi suurhankeid nii maaväe kui ka mereväe varustuse moderniseerimiseks. Rumeenia on samuti valmis ühinema NATO küberkaitse kompetentsikeskusega Tallinnas.

Kopterid saabusid Eestisse Läti õhuväe Lielvarde lennubaasist ja kuuluvad USA maaväe 10. lahinglennubrigaadi, mis asus hiljuti teenistusse Euroopasse NATO idaserva kindlustavale operatsioonile Atlantic Resolve.

Maaväe üldkopter (utility helicopter) Sikorsky UH-60 Black Hawk kuulub firma Sikorsky Aircraft Corporation poolt loodud helikopterite S-70 perekonda, kuhu kuuluvad keskmise suurusega kahe gaasturbiinmootoriga varustatud mitmeotstarbelised kopterid. Neid kasutatakse üksuste transportimiseks, vigastatute evakuatsiooniks, lahingujuhtimiseks ja muudeks ülesanneteks. Reaktiivmürskude, rakettide, pommide ja kuulipildujatega varustatuna on ta aga ka tõhus ründevahend.

Kõrgema sõjakooli traditsiooniline patrullvõistlus algab kell 9.30 Raekoja platsilt ning lõpeb orienteeruvalt kell 17 kaitseväe ühendatud õppeasutuste juures. Võistkonnad liiguvad Tartu linnaruumis Kesklinna, Tähtvere, Supilinna, Ülejõe, Raadi, Karlova ja Annelinna linnaosades.

Patrullvõistlusel osalevad kaheksa kuueliikmelist kõrgema sõjakooli, välisdelegatsioonide ja sisekaitseakadeemia kadettidest moodustatud segavõistkonda. Kõik võistlejad kannavad riigi ja üksuse eraldusmärkidega välivormi ning lahingrelvi. Võistkonnad liiguvad Tartu linnas jalgsi ning lahendavad kümnes erinevas kontrollpunktis ette antud ülesandeid.

Patrullvõistlusele eelneb pidulik jalutuskäik, mis algab reede hommikul kell 9 kaitseväe ühendatud õppeasutuste eest. Rongkäik liigub mööda Riia maanteed ja Ülikooli tänavat Raekoja platsile, kus KVÜÕA ülema ülesannetes kolonelleitnant Avo Veske tervitab aastapäeval osalejaid ning annab ühisstardi patrullvõistlusele.

Aastapäeva pidustustele paneb punkti laupäeval, 8. aprillil õppeasutuste peahoones peetav traditsiooniline kadetiball.

Aastapäeva tähistamisest võtavad lisaks kõrgema sõjakooli koosseisule osa välisdelegatsioonid Soome, Rootsi, Taani, Poola, Läti ja Leedu riigikaitseakadeemiatest ning sisekaitseakadeemia kadettide esindus.

KVÜÕA kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Kõrgema sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab kõrgemasse sõjakooli esitada tänavu 19. juunist 3. juulini.

Õppusel osaleb pea 900 ajateenijat ja tegevväelast Kuperjanovi pataljoni staabist, jalaväe-, tagala- ja staabikompaniidest ning miinipildujapatareist. Lisaks tavapärasele pataljoni koosseisule osalevad õppusel luure, tankitõrje ja pioneeride erialarühmad 1. jalaväebrigaadist.

„Aspirandid on meie reservväe selgroog. Nende sooritused otsustavad selle, kuidas viiakse ellu kõrgema ülema plaan lahinguväljal. Rühmade hindamisõppusel Raba 2017 saame pildi reservrühmaülemate valmisolekust ise üksusi juhtida,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Õppuse peamiseks eesmärgiks on hinnata rühmade ja rühmaülemate tegevust erinevates taktikalistes olukordades nagu rännak, kaitselahing ja rünnak. Aspirantidest tulevased reservrühmaülemad saavad õpitud teadmisi reaalsetes situatsioonides rakendada.

Lisaks jalaväelastele ja erialarühmadele harjutavad õppusel ka jalaväepataljoni toetusüksused, kes peavad olema valmis toetama kogu tegevust nii toitlustamise, meditsiin, relvastuse kui ka varustuse täiendamise osas.

Õppusel kasutatakse imitatsioonivahendeid ja tegutsetakse peamiselt kaitseväe harjutusaladel, kuid osaliselt ka Võru linna lähiümbruse era- ja riigimaadel. Õppusel Raba saadud kogemusi saavad üksused rakendada mais toimuval suurõppusel Kevadtorm 2017.

Operatsioonil osaleb kümme tegevväelast kahest tuukrigrupi meeskonnast. Soosivate ilmaolude korral tehakse lokaliseeritud ja identifitseeritud lõhkekehad ka kahjutuks.

Miinituukrite mittemagnetiline ja madalakustiline varustus võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele, olenevalt sügavusest on võimalik vee all püsida kuni neli tundi. Veealuste objektide avastamist hõlbustavad mereväe tuukrite kasutuses olevad käsisonarid ning mehitamata sensorkandjate süsteemid REMUS 100.

Viimastel aastakümnetel on Eesti merealadel nii mereväe kui rahvusvaheliste koostöö tulemusena avastatud, identifitseeritud ja kahjutuks tehtud üle 1200 meremiini ja muu lõhkekeha.

Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid võimalikke riske, muutes sellega merealade kasutamise majanduslike- või rekreatsioonitegevuste tarbeks turvalisemaks.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

 NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.