Uudised

Jaopunkrite rajamiseks kasutasid pioneerid esmakordselt palkide asemel Eesti Kaitsetööstusliitu kuuluvate ettevõtete väljatöötatud mooduleid.

Kindlustustöödele oli kaasatud ligi 170 ajateenijat, 40 liitlassõdurit ning kümme ühikut rasketehnikat. Ligi viiekümnemeetrilist kaevikuliini saab kasutada nii jalaväelaste taktikaliste oskuste kinnistamiseks kui ka motoriseeritud jao lahinglaskmiste läbiviimiseks.

Kaevikuliini hakkab kasutama motoriseeritud jao erinevate drillide harjutamiseks Kalevi jalaväepataljon. Pataljoni väljaõppesektsiooni ülema kapten Ivo Peetsi sõnul muudab vastvalminud rajatis tulevaste ajateenijate väljaõppe kvaliteetsemaks. „Meie jaoks on see suur edasiminek,“ ütles kapten Peets, kelle sõnade kohaselt sai kaevikuliinis tegutsemist varasemalt õppida vaid keskpolügoonil. „Tänu pioneeridele on meil nüüd olemas ideaalsed tingimused ka väeosa lähedal.“

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonis õpetatakse ajateenijaid demineerima, lõhkama ja miine käsitsema. Samuti õpivad pioneerid välikindlustamist, pioneeritehnika kasutamist ning tõkete ja sildade rajamist.

„Kindral Einseln oli erakordse elusaatusega inimene. Kuidas teistmoodi olekski võimalik kirjeldada sõjameest, kes on noore poisina näinud oma isamaa langemist võõrvõimu kätte, põgenikuna alustanud uut elu vabas maailmas ning seisnud oma uue kodumaa eest relv käes Korea sõjas ning kahel korral Vietnami sõjas. Mõlemal puhul astus ta vastu sellele samale kurjuse ideoloogiale, mis oli lämmatanud tema oma enda riigi iseseisvuse,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras oma järelhüüdes.

„Kindral Einseln pani aluse meie kaitseväelaste osalemisele välismissioonidel, sest ta tabas väga selgesti, et väärtused, mida me soovime jagada oma sõprade ja liitlastega on mõõdetavad ka konkreetse panusega. Eesti sõdur on olnud üks kõige parem riigi saadik ja huvide eest seisja, sest tänu missioonidel osalemisele oleme usaldusväärsed ning meie sõna maksab. Selle eest tahan ma Aleksandrit ka täna, enne tema viimast teekonda, tänada,“ ütles kindral Terras.

Kindral Einselni saatsid koos lähedastega ära Vabariigi President Kersti Kaljulaid, president Arnold Rüütel, Riigikogu esimees Eiki Nestor, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso, kaitseminister Margus Tsahkna, kaitseväe juhataja kindral Riho Terras, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ja kaitseväe juhtkond. Jaani kiriku ette rivistus Vahipataljon täies koosseisus.

Pärast tseremooniat Jaani kirikus viidi mälestustseremoonia läbi ka kaitseväe kalmistul, kuhu oli üles rivistatud kaitseväe ja selle allüksuste ning Kaitseliidu liputoimkonnad. Kindral Einseln maetakse Arlingtoni sõjaväekalmistule Virginia osariigis Ameerika Ühendriikides, kus puhkavad tema Korea ja Vietnami sõja võitluskaaslased.

Kindral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1950-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini. Kindral Aleksander Einseln suri 16. märtsil 2017.

Kuid pidagem silmas, et kindral Einseln oli ainulaadne mees. Tema elukogemus ning tugev selgroog tõid Eesti riigikaitsesse väga palju uut. Ta tõi värskust ning nagu me täna võime tõdeda, siis tema mõtteist, arusaamadest ja tegudest paljud seisavad vundamendina kõigele sellele, mida kujutab endast tänapäevane Eesti kaitsevägi ning riigikaitse laiemalt.

Kindral Einseln oli erakordse elusaatusega inimene. Kuidas teistmoodi olekski võimalik kirjeldada sõjameest, kes on noore poisina näinud oma isamaa langemist võõrvõimu kätte, põgenikuna alustanud uut elu vabas maailmas ning seisnud oma uue kodumaa eest relv käes Korea sõjas ning kahel korral Vietnami sõjas. Mõlemal puhul astus ta vastu sellele samale kurjuse ideoloogiale, mis oli lämmatanud tema oma enda riigi iseseisvuse.

Tema teenistus Ameerika Ühendriikide relvajõududes oli põnev ja täis erinevaid väljakutseid. Langevarjur, eriväelane, väljaõppe eest vastutav ohvitser ning hiljem staabitöö NATO suunal ning enne erruminekut peainspektori asetäitja amet Vaikse ookeani väejuhatuse juures.

Juba aastaid hiljem, erus olles, võttis ta vastu Eesti kutse, tulla koju ning panna alus läänelikult mõtlevale ning kaasaegsele kaitseväele. Ning see kutse oli nõnda tugev, et kindral Einseln siduski oma järgneva elu Eestiga.

Tänagi on juba kõlanud need valdkonnad ja teemad, kus kindral Einselni algatusel ja juhtimisel tehti olulised sammud Eesti riigikaitse edasiviimisel.

Alati ja igaveseks jääb Einselni nimega seotuks legendaarne käskkiri nr 1, sest see kannab endas Eesti julgeoleku paleust. See kohustab meid mitte iialgi kordama oma eelkäijate vigu ning mitte laskma käest võimalust oma riiki kaitsta kõigi vahenditega, sealhulgas relv käes.

See käskkiri oli kindral Einselni jaoks ka väga isiklik eneseväljendus, sest ta oli pealt näinud ja ise läbi elanud selle, mille vastu hiljem ta oma allkirjaga kaitseväge, Kaitseliitu ja teisi sõjaliselt korraldatud üksusi seisma kutsus ja kohustas.

Kuid on selge, et kindral Einselni ei saa jääda meenutama vaid selle ühe, küll väga olulise episoodi pärast, sest ta jõudis oma ametisoleku  jooksul panna liikuma mitmed väga olulised protsessid, mis on kujundanud Eesti riigikaitse olemust ja mõttemaailma.

Ta pidas väga oluliseks korralikku haridust, sest oli oma teenistuse jooksul ise saanud nii hea tsiviilhariduse kui korraliku sõjalise väljaõppe. Ta pidas seda kohati nii oluliseks, et ei jätnud meile, toona noortele ohvitseridele suurt võimalust järele mõelda või arutada, sest minna tuli kohe. Minna tuli kodust kaugele ning tihtipeale päris pikaks ajaks.

Ka minu nagu paljude teiste noorte ohvitseride karjääri jaoks oli määrava tähtsusega kiire otsus, mille kindral tegi, saates mind aastateks välismaale haridust omandama. 1993. aasta viimastel päevadel tehtud ettepanek viis mind 1. jaanuarist 1994. õppima Saksamaale. See muutis mu elu põhjalikult ja selle ettevaatava otsuse eest olen talle igavesti tänulik. Sarnaselt minule läksid kümned toonased noored ohvitserid erinevate riikide sõjakoolidesse. Neile ohvitseridele toetub paljuski tänase kaitseväe juhtimine.

Lisaks pani kindral Einseln aluse meie kaitseväelaste osalemisele välismissioonidel, sest ta tabas väga selgesti, et väärtused, mida me soovime jagada oma sõprade ja liitlastega on mõõdetavad ka konkreetse panusega. Eesti sõdur on olnud üks kõige parem riigi saadik ja huvide eest seisja, sest tänu missioonidel osalemisele oleme usaldusväärsed ning meie sõna maksab. Selle eest tahan ma Aleksandrit ka täna, enne tema viimast teekonda, tänada.

Aleksander, sa jäid elu viimaste hetkedeni kindlaks oma aadetele ja väärtustele. Meie omavahelistes aruteludes viimastel aastatel oli minu jaoks palju väärtuslikku. Sa aitasid ja toetasid mind oma sõnaga, sa ei kritiseerinud vaid andsid nõu ja võimaluse selgitada. Meie arutelud aitasid teha Eesti riigikaitset tugevamaks. Viimase vabariigi aastapäeva kaitseväeparaadi järgsel kohtumisel olid sa endiselt väärtuseid hindav, rahulik ja toetav. 

Kindral Einseln oli tugev juht, sirge seljaga põhimõttekindel inimene, kes pidas oma missiooni Eesti teenimisel kõrgemaks muudest hüvedest ja huvidest. Ta ei sattunud juhtima Eesti kaitseväge mitte seetõttu, et ta oli õigel ajal õiges kohas. Ei. Ta tuli juhtima kaitseväge, sest oli selleks ette valmistunud ning teeninud pika karjääri sõjaväelasena. Ta teadis ja oskas meist rohkem, sest oli õppinud ja kogenud vaba maailma. Seda, kuhu kuulub Eesti täna. Aitäh selle eest, Aleksander ja head teed!

Viimsele teekonnale saadetakse kindral Einseln täna Tallinnas Jaani kirikus.

Kindral Einselni saadavad koos lähedastega ära Vabariigi President, kaitseminister ja kaitseväe juhataja. Jaani kiriku ette rivistub Vahipataljon täies koosseisus. Matusetseremoonia algab kell 13.00 ja kiriku uksed avatakse pool tundi varem.

Pärast tseremooniat Jaani kirikus asetatakse kindral Einselni sark suurtükilafetile ja viiakse tseremooniaks kaitseväe kalmistule, kuhu on üles rivistatud kaitseväe ja selle allüksuste ning Kaitseliidu liputoimkonnad.

Matusekolonn hakkab Vabaduse väljakult liikuma kell 13.55 ja liigub marsruudil Kaarli puiestee – Tõnismägi – Liivalaia tänav – Juhkentali tänav – Filtri tee – kaitseväe kalmistu. Kindral Einselni sark asetatakse kalmistul Vabadussõjas langenute mälestusehisele. Kaitseväe kalmistul algab tseremoonia kell 14.30.

Kindral Einselni ärasaatmisel lastakse aupauke haubitsatest ja vintpüssidest kella 14.37 paiku. Haubitsad paiknevad kaitseväe peastaabi territooriumil ja käsirelvadest lastakse aupauke kaitseväe kalmistul.

Kindral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1950-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini. Kindral Aleksander Einseln suri 16. märtsil 2017.

Ameerika Ühendriikide Arlingtoni sõjaväekalmistu asub Virginia osariigis Arlingtonis. Kalmistu asutati 1864. aastal ning sinna on maetud muuhulgas nii Ameerika Ühendriikide kodusõjas,Teises maailmasõjas kui Korea ja Vietnami sõjas langenud. Arlingtoni kalmistule on sängitatud ka Ameerika Ühendriikide 35. president  John F. Kennedy.

Kindral Einselni saadavad koos lähedastega ära Vabariigi President, kaitseminister ja kaitseväe juhataja. Jaani kiriku ette rivistub Vahipataljon täies koosseisus. Matusetseremoonia algab kell 13.00 ja kiriku uksed avatakse pool tundi varem.

Pärast tseremooniat Jaani kirikus asetatakse kindral Einselni sark suurtükilafetile ja viiakse kaitseväe kalmistule, kuhu on tseromooniaks üles rivistatud kaitseväe ja selle allüksuste ning Kaitseliidu liputoimkonnad. Kindral Einselt maetakse Ameerika Ühendriikide Arlingtoni kalmistule.

Matusekolonn hakkab Vabaduse väljakult liikuma kell 13.55 ja liigub marsruudil Kaarli puiestee – Tõnismägi – Liivalaia tänav – Juhkentali tänav – Filtri tee – kaitseväe kalmistu. Kindral Einselni sark asetatakse kalmistul Vabadussõjas langenute mälestusehisele. Kaitseväe kalmistul algab tseremoonia kell 14.30.

Kindral Einselni ärasaatmisel lastakse aupauke haubitsatest ja vintpüssidest kella 14.37 paiku. Haubitsad paiknevad kaitseväe peastaabi territooriumil ja käsirelvadest lastakse aupauke kaitseväe kalmistul.

Kindral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1950-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini. Kindral Aleksander Einseln suri 16. märtsil 2017.

“Kohtumine andis meile hea võimaluse lihvida NATO lahingugrupiga seotud teemasid,” ütles kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel, kelle sõnul edeneb Eestisse saabuvate Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa kaitseväelaste ning nende tehnika siirmine plaanide kohaselt. “Mitmerahvuselise lahingugrupi integreerimine võtab küll veidikene aega, kuid nende saabumine tugevdab kindlasti nii meie kaitsevõimet kui alliansi koostöövõimet tervikuna.”

Kohtumisel osalesid 14 riigi esindajad nii NATO lahingugruppidesse panustavatest kui neid vastuvõtvatest riikidest, samuti võtsid aruteludest osa NATO staabielementide (NFIU) kaitseväelased.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola.

Eestisse saadetavasse lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani. Kokku kuulub Eestisse saabuvasse lahingugruppi ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega, kelle käsutuses on muuhulgas tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior ning liikursuurtükid AS90. Prantsusmaa panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Prantslased teenivad Tapal järgnevad kaheksa kuud, andes seejärel vastutuse üle taanlastele.

Prantsusmaa panustab Eestisse paigutatavasse NATO lahingugruppi 300 kaitseväelase ja erineva lahingutehnikaga. Lisaks tankidele on Prantsuse kaitseväelased varustatud jalaväelahingumasinatega VBCI ja soomukitega VAB. Hetkel viibib Eestis 50 Prantsuse kaitseväelast, ülejäänud isikkooseis saabub aprilli esimeses pooles. Prantslased teenivad Tapal järgnevad kaheksa kuud, andes seejärel vastutuse üle taanlastele.

Eesti kaitseväelastel on prantslastega varasem koostöökogemus nii operatsioonilt Kesk-Aafrika Vabariigis kui ka piraatlusvastaselt operatsioonilt Atalanta. 

Lahingugruppi kuulub kokku ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega ja tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior, liikursuurtükkidega AS90 ja soomukitega.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.

Pildigalerii: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58022

France is contributing 300 servicemen and various types of combat equipment to the NATO combat group being stationed in Estonia.  In addition to the tanks, the French servicemen are equipped with VBCI infantry combat vehicles and VAB armoured vehicles.  At present there are 50 French servicemen in Estonia, the remainder will arrive in the first half of April. The French will be serving at Tapa for the next eight months, after which they will hand over responsibility to the Danes.

The Estonian Defence Forces have prior experience working with the French in the operation in the Central African Republic as well as the anti-piracy operation Atalanta.

The combat group is comprised of nearly 1200 allied soldiers. The United Kingdom is contributing more than 800 servicemen, along with Challenger 2 tanks, Warrior infantry fighting vehicles, as well as AS90 self-propelled guns, and armoured vehicles.

Last June, at the Warsaw Summit, the leaders of NATO’s 28 member countries decided, as a result of the changed security situation, to station alliance combat groups in Estonia, Latvia, Lithuania and Poland.  The United Kingdom is the lead country for the allied battle group to be stationed in Estonia, with France and Denmark also contributing.

Photo gallery:

France is contributing 300 servicemen and various types of combat equipment to the NATO combat group being stationed in Estonia.  In addition to the tanks, the French servicemen are equipped with VBCI infantry combat vehicles and VAB armoured vehicles.  At present there are 50 French servicemen in Estonia, the remainder will arrive in the first half of April. The French will be serving at Tapa for the next eight months, after which they will hand over responsibility to the Danes.

The Estonian Defence Forces have prior experience working with the French in the operation in the Central African Republic as well as the anti-piracy operation Atalanta.

The combat group is comprised of nearly 1200 allied soldiers. The United Kingdom is contributing more than 800 servicemen, along with Challenger 2 tanks, Warrior infantry fighting vehicles, as well as AS90 self-propelled guns, and armoured vehicles.

Last June, at the Warsaw Summit, the leaders of NATO’s 28 member countries decided, as a result of the changed security situation, to station alliance combat groups in Estonia, Latvia, Lithuania and Poland.  The United Kingdom is the lead country for the allied battle group to be stationed in Estonia, with France and Denmark also contributing.

Photo gallery:

Kindral Einselni saadavad koos lähedastega ära Vabariigi President, kaitseminister ja kaitseväe juhataja. Jaani kiriku ette rivistub Vahipataljon täies koosseisus. Matusetseremoonia algab kell 13.00 ja kiriku uksed avatakse pool tundi varem.

Pärast tseremooniat Jaani kirikus asetatakse kindral Einselni sark suurtükilafetile ja viiakse kaitseväe kalmistule, kuhu on üles rivistatud kaitseväe ja selle allüksuste ning Kaitseliidu liputoimkonnad.

Matusekolonn hakkab Vabaduse väljakult liikuma kell 13.55 ja liigub marsruudil Kaarli puiestee – Tõnismägi – Liivalaia tänav – Juhkentali tänav – Filtri tee – kaitseväe kalmistu. Kindral Einselni sark asetatakse kalmistul Vabadussõjas langenute mälestusehisele. Kaitseväe kalmistul algab tseremoonia kell 14.30.

Kindral Einselni ärasaatmisel lastakse aupauke haubitsatest ja vintpüssidest kella 14.37 paiku. Haubitsad paiknevad kaitseväe peastaabi territooriumil ja käsirelvadest lastakse aupauke kaitseväe kalmistul.

Kaastundeavalduste raamat on Okupatsioonide muuseumis avatud neljapäevani. Muuseum asub Tallinnas aadressil Toompea 8 ja on avatud teisipäevast pühapäevani kell 11.00-18.00. Reedel, 31. märtsil kell 12.30-14.00 on kaastundeavalduste raamat avatud Tallinna Jaani kirikus.

Kindral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1950-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini. Kindral Aleksander Einseln suri 16. märtsil 2017.