Uudised

Prantsusmaa panustab Eestisse paigutatavasse NATO lahingugruppi 300 kaitseväelasega ja erineva lahingutehnikaga, sealhulgas tankidega Leclerc, mis saabuvad Eestisse ülehomme. Lisaks tankidele on Prantsuse kaitseväelased varustatud jalaväelahingumasinatega VBCI ja soomukitega VAB. Prantslased teenivad Tapal järgnevad kaheksa kuud, andes seejärel vastutuse üle taanlastele.

Eesti kaitseväelastel on prantslastega varasem koostöökogemus nii operatsioonilt Kesk-Aafrika Vabariigis kui ka piraatlusvastaselt operatsioonilt Atalanta.  

Lahingugruppi kuulub kokku ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik panustab rohkem kui 800 kaitseväelasega ja tankidega Challenger 2, jalaväe lahingumasinatega Warrior, liikursuurtükkidega AS90 ja soomukitega.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.

„Laagritel on riigikaitseõpetuses oluline osa, sest annab noortele võimaluse koolipingis õpitud teooriale praktilised oskused lisada," ütles laagri läbiviija staabi- ja sidepataljoni operatiiv- ja väljaõppesektsiooni ülem kapten Veiko Raaper. „See on ka hea võimalus tekitada huvi ajateenistuse vastu ja saada vastused võimalikele küsimustele, samuti saada kasulikke kogemusi sõduri oskustest ja kaitseväe tegemistest.“

Neli päeva kestnud laagris staabi- ja sidepataljonis ning Männiku harjutusalal said õpilased esmase ettekujutuse kaitseväeteenistusest ning kogesid nii elu kasarmus kui metsalaagris. Lisaks riigikaitseliste teadmiste omandamisele õppisid koolinoored instruktorite juhendamisel rivis marssima, esmaabi andma, metsa varjualust püstitama, orienteeruma ning automaadist laskma. Samuti muid välioskusi nagu erineval viisil lõkke tegemist, toidu valmistamist välitingimustes ja erinevate sõlmede tegemist.

Rocca al Mare kooli õpilane Sten-Erik Matt osales riigikaitselaagris juba teist korda. Eelmise aasta laagrist meeldis talle enim kümne kilomeetri pikkune rännak, kus sai meeskonnana erinevaid ülesandeid lahendada.

„Riigikaitselaagris õpid kasulikke asju riigikaitse kohta. Eesti eest peab väljas olema, mina tahan Eesti eest väljas olla. Laagris oli muidu ka lõbus ja see oli koolitundidele vahelduseks väga hea,“ ütles Matt.

Laagris osales üle kolmekümne Rocca al Mare kooli gümnasisti. Staabi- ja sidepataljon viib riigikaitselaagrit Rocca al Mare kooli õpilastele läbi igal aastal.

Riigikaitseõpetus on valikaine, mida kaitseväelased ja kaitseliitlased õpetavad enam kui 150 gümnaasiumis ja kutsekoolis üle Eesti. Riigikaitseõpetus paneb aluse Eesti riigikaitse põhimõtete mõistmisele ning annab aimu ajateenistuses õpetatavatest oskustest.

 Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

Meeskondlikult saavutasid eestlased Belgia kaitseväe esindusmeeskonna järel teise koha, edestades kolmanda tulemuse saavutanud Hispaania Guardia Civil meeskonda. Meeskonna teised liikmed - 1.  jalaväebrigaadis teeniv nooremleitnant Jaak-Joseph Rumvolt, veebel Andres Boklan staabi-ja sidepataljonist ning kapten Tarvo Planken lahingukoolist saavutasid individuaalarvestuses vastavalt 12., 14. ja 23. koha.

„Hea meel on selle üle, et kaitseväelaste relvakäsitsemise ja laskeoskus on aasta aastalt läinud paremaks ning seetõttu läheb ka sisemine konkurents järjest tihedamaks,“ ütles meeskonna kapten kapral Meelis Unt.

Võistlusel osales kokku 135 laskurit viiest riigist, lisaks belglastele ja eestlastele oli  kahe meeskonnaga esindatud Hollandi õhu- ja maavägi, samuti panid meeskonnad välja Hispaania Guardia Civil ja Luksemburgi politsei.

Võistlus koosnes viiest taktikalisest laskeharjutusest, millest kaks tuli läbida püstoliga, kaks automaadiga ja üks mõlema relvaga. Laskeharjutustel oli kohustuslik kanda lahingvarustust kogukaaluga 8kg. Sihtmärkide kaugusel ulatusid 5m kuni 150m, sealjuures tuli tabada ka 150m kaugusel olevaid 20x20cm läbimõõduga metallsihtmärke.

Eesti ja Belgia relvajõudude laskespordialane koostöö sai alguse 2011. aastal, mil kaitsejõudude spordiklubi meeskond osales esmakordselt taktikalise laskmise võistlusel Belgias. Eelmisel sügisel võõrustasid eestlased belglasi ja hollandlasi Nursipalu harjutusväljal korraldatud taktikalise laskmise meistrivõistlustel

Kaastundeavalduste raamat on Okupatsioonide muuseumis homsest neljapäevani. Muuseum asub Tallinnas aadressil Toompea 8 ja on avatud teisipäevast pühapäevani kell 11.00-18.00. Reedel, 31. märtsil kell 12.30-14.00 on kaastundeavalduste raamat avatud Tallinna Jaani kirikus.

Kindral Einseln saadetakse viimsele teekonnale kaitseväeliste austusavaldustega reedel, 31. märtsil. Matusetalitus ja mälestustseremoonia viiakse läbi Tallinnas Jaani kirikus kell 12.30-13.45 ja Kaitseväe kalmistul kell 14.30-14.45. Mälestustseremoonia käigus lastakse aupauke haubitsatest ja vintpüssidest, mida on kuulda kalmistu ja kaitseväe peastaabi ümbruses. Aupaukude laskmiseks kasutatakse paukmoona.

Kindral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1951-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini.

„Mereväe vastutusala käsitlevas töögrupis osalemine aitab meil olla kursis valdkonnas toimuvate protsesside, arenduste ning uute suundadega,“ ütles mereväekooli ülem kaptenmajor Janek Naur. NATO miinitõrje- ja miinisõjavõimele keskenduva koostöökohtumise TTEP (Tools and Tactics Evaluation Panel) korraldamine oli Eesti mereväele esmakordne ning selle läbi tugevdati sidemeid oma liitlastega.

TTEP töögrupi kohtumisel fikseeriti liitlaste ettepanekud valdkonnas toimuvatel õppustel ja operatsioonidel rakendatava metoodika, taktika ning toetavate protseduuride parendamise osas. Lisaks mereväelastele Eestist võtsid töökohtumisest osa 16 liitlast Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Prantsusmaalt, Rootsist, Türgist, Itaaliast, Kreekast, Saksamaalt, Hollandist ning Ühendkuningriigist.

Eesti mereväe peamine kompetents on miinitõrje. Merevägi on osalenud NATO miinitõrjegrupis üle kümne aasta, panustades iga poolaasta vältel üksuse koosseisu ühe alusega. Eestlaste järjekestev osalus miinitõrjeoperatsioonidel ning nende planeerimisel on liitlaste seas kõrgelt hinnatud. Möödunud aastast on NATO 1. alalist miinitõrjegruppi juhtimas Eesti mereväeohvitser.

„Laskeharjutused läksid paremini kui ootasime, mis näitab, et meeskondade väljaõpe on olnud täiesti piisav,“ ütles Scoutspataljoni A-kompanii ülem kapten Madis Koosa.

Kuute jalaväe lahingumasinat CV9035 kasutanud soomukimeeskonnad lasid sihtmärkide pihta nii 35-millimeetrise kiirlaskekahuri kui 7,62-millimeetrise pardakuulipildujaga. Võimalikult reaalse sihtimis- ja laskekogemuse saamiseks lasti nii päevavalges kui õhtupimeduses mitmeid erineval kaugusel asuvaid sihtmärke, kasutades selleks kas päevasihikut või termokaamerat.

Esmaspäevast tänaseni kestnud laskelaagriga lõpeb selle aasta alguses 1. jalaväebrigaadi soomuskoolis alanud masinameeskonna kursus, mille eesmärk on õpetada lahingumasina CV9035 kasutamist ning anda kursuslastele oskus tõhusalt lahingumasina relvastust kasutada.

CV9035 on Scoutspataljoni relvastuses olev Rootsi päritolu jalaväe lahingumasin, mille 35-millimeetrise Bushmaster III kiirlaskekahuri efektiivne laskekaugus on kuni 2 kilomeetrit. Kokku hankis Eesti Hollandilt 44 lahingumasinat, millest kaksteist on kohal. Ülejäänud jalaväe lahingumasinad jõuavad Eestisse järgmise aasta lõpuks.

Video:  

Pildigalerii:

Meeskonnad võistlesid alagruppides, millele järgnesid väljalangemisringid. Esimese koha saavutas Tartu Annelinna gümnaasiumi esimene võistkond, edestades Tartu Jaan Poska gümnaasiumi ja Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi võistkondi.

Esimest korda taktikalisest sõjamängust osa võtnud Annelinna gümnaasiumi õpilase Anton Haraku sõnul nägi virtuaalne lahinguvälu realistlik välja ning mängu oli kerge sisse elada. „Ühes mängus viskas vastane suitsugranaadi sinna majja, kus minu juhitud tegelane oli. Mõni hetk hiljem kuulitabamust saades oligi mäng läbi,“ ütles Harak.

Võistlusel osales kaheksa viieliikmelist võistkonda Tartu Jaan Poska gümnaasiumist, Miina Härma gümnaasiumist, Tartu Herbert Masingu koolist, Tartu Annelinna gümnaasiumist, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumist ja Hugo Treffneri gümnaasiumist.

Eestis viibib juba üle 200 Ühendkuningriigi ja 50 Prantsuse kaitseväelast, ülejäänud lahingugruppi kuuluvad kaitseväelased ja nende tehnika saabub Eestisse lähinädalate jooksul.

Lahingugruppi kuulub kokku ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on rohkem kui 800 kaitseväelasega soomusüksus, mille relvastuses on tankid Challenger 2, jalaväe lahingumasinad Warrior, liikursuurtükid AS90 ja soomukid. Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB.

Saabunud tehnika transporditakse Paldiskist edasi 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakusse. Kokku on ühes tehnikakonvois kuni 20 sõidukit, konvoi liikumiskiirus on mitte suurem kui 70km/h. Konvoid liiguvad peamiselt marsruudil Paldiski-Keila-Tallinna ringtee-Peterburi maantee ja Tapa-Loobu maantee.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada NATO pataljonide lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paiknema hakkava NATO lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.

Eestit seovad brittide, taanlaste ja prantslastega pikaajalised kaitsealased sidemed ning relvavendlus ühisest osalemisest rahvusvahelisetel sõjalistel operatsioonidel.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/58013

Kokku on ühes tehnikakonvois kuni 20 sõidukit, konvoi liikumiskiirus on mitte suurem kui 70km/h. Konvoid liiguvad peamiselt marsruudil Paldiski-Keila-Tallinna ringtee- Peterburi maantee ja Tapa-Loobu maantee. 

Eestis viibib juba üle 200 Ühendkuningriigi ja 50 Prantsuse kaitseväelast, ülejäänud lahingugruppi kuuluvad kaitseväelased ja nende tehnika saabub Eestisse lähinädalate jooksul.

Lahingugruppi kuulub kokku ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on enam kui 800 kaitseväelasega soomusüksus, mille relvastuses on tankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid ja soomukid. Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid, jalaväe lahingumasinad ja soomukid.