Uudised

Each convoy consists of up to 20 vehicles, with the convoy travelling at a speed not in excess of 70km/h. The convoys will be moving primarily along the route Paldiski-Keila-Tallinn Ring Road-Peterburi Highway and the Tapa-Loobu Highway.

More than 200 soldiers from the United Kingdom and 50 from France are already present in Estonia, with the combat group’s remaining servicemen and their equipment set to arrive in Estonia in the coming weeks.

The combat group is comprised of nearly 1200 allied soldiers. The United Kingdom has announced that its contribution to the combat group will be an armoured unit of more than 800 servicemen, which will be armed with tanks, infantry fighting vehicles, mobile artillery, and armoured vehicles. France has announced that it will be contributing a unit of 300 servicemen to the combat group, which will be equipped with tanks, infantry fighting vehicles and armoured vehicles.

„Me oleme siin näitamaks, et Prantsusmaa panustab NATO liitlaste omavahelisse koostööse ja et teenida koos oma liitlastega Eestist ja Ühendkuningriigist,“ ütles Prantsuse kontingendi ülem kolonel Michel de Mesmay ja lisas, et Prantsuse sõduritel on varasemast hea koostöökogemus eestlastega nii Kesk-Aafrika Vabariigist kui ka piraatlusvastaselt operatsioonilt Adeni lahel.

Täna saabusid Eestisse esimesed 50 lahingugruppi kuuluvat Prantsuse kaitseväelast. Kokku panustab Prantsusmaa Tapal paiknema hakkavasse lahingugruppi 300 kaitseväelasega. Prantslased panustavad NATO lahingugruppi järgneva kaheksa kuu vältel, andes seejärel vastutuse üle taanlastele.

Lahingugruppi kuulub ligi 1200 liitlassõdurit. Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc ja jalaväe lahingumasinad VBCI, aga ka soomukid VAB. Ühendkuningriik on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 800 kaitseväelasega soomusüksus, mille relvastuses on muuhulgas tankid Challenger 2 ja jalaväe lahingumasinad Warrior, aga liikursuurtükid AS90 ja soomukid.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada NATO pataljonide lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paiknema hakkava NATO lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.

Eestit  seovad brittide, taanlaste ja prantslastega pikaajalised kaitsealased sidemed ning relvavendlus ühisest osalemisest rahvusvahelisetel sõjalistel operatsioonidel.

„Meie eesmärk on anda ajateenijatele ja ka liitlastele kogemus ning õppetunnid seoses kindlustatud positsiooni rajamise, kaitsmise ja ründamisega,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni rühmaülem nooremleitnant Kristjan Muuli.

Õppusel rajatakse koostöös pioneeride rasketehnikarühmaga suuremahulised kindlustatud kaitsepositsioonid, mida jalaväelased kaitsma hakkavad.

„Nii põhjalikult rajatud kindlustatud kaitsepositsioonidel ei saa jalaväekompanii ajateenijad kuigi sageli harjutada ning selline õppus annab neile väga hea kogemuse, kuidas kaevikutes lahingut pidada,“ ütles nooremleitnant Muuli.

Lisaks maapealsetele tegevustele toetatakse õppust ka õhust. Kaks Ameerika Ühendriikide maaväe 10. lahinglennubrigaadi kuuluvat kopterit UH-60 Black Hawk imiteerivad õhurünnakuid, samuti harjutatakse nende abil kaitseväelaste evakueerimist sõjapiirkonnast ning üksuse ja varustuse transporti kopteritel.

Õppusel osalevad Kuperjanovi jalaväepataljoni jalaväekompaniide ja miinipildujapatarei ajateenijad, pioneerid, luurajad ja tankitõrjujad. Lisaks neile ka Scoutspataljoni ja Kalevi jalaväepataljoni võitlejad. Liitlastest toetavad õppust Bradley üksus koos lahingtankidega Abrams ning kaks kopterit Black Hawk.

Kopterid saabusid Eestisse Läti õhuväe Lielvarde lennubaasist ja kuuluvad USA maaväe 10. lahinglennubrigaadi, mis asus hiljuti teenistusse Euroopasse NATO idaserva kindlustavale operatsioonile Atlantic Resolve.

„Tänapäeval on õhukomponent maaväe lahingutegevuse lahutamatu osa. Kopterid on siin asendamatud koostööpartnerid tankidele ja lahingumasinatele,“ ütles õhuväe lennubaasi ülem kolonelleitnat Ülar Lõhmus. „USA maaväel on olemas oma lennuüksused, mille ülesandeks on nii rünnata vastast kui toetada maaväge ka muul viisil, näiteks vägede transpordiga või meditsiinievakuatsiooniga.“

Maaväe üldkopter (utility helicopter) Sikorsky UH-60 Black Hawk kuulub firma Sikorsky Aircraft Corporation poolt loodud helikopterite S-70 perekonda, kuhu kuuluvad keskmise suurusega kahe gaasturbiinmootoriga varustatud mitmeotstarbelised kopterid. Neid kasutatakse üksuste transportimiseks, vigastatute evakuatsiooniks, lahingujuhtimiseks ja muudeks ülesanneteks. Reaktiivmürskude, rakettide, pommide ja kuulipildujatega varustatuna on ta aga ka tõhus ründevahend.

​Eesti jalaväerühm Estpla-22 alustas sinisel joonel asuvas baasis teenistust 15. jaanuaril. Kahe kuu jooksul tegid kaitseväelased regulaarselt nii jalgsi- kui ka motoriseeritud patrulle oma vastutusalas, jälgisid pidevalt konflikti osapooli eraldavat sinist joont, tagasid baasi julgeolekut ja hoidsid ühte jalaväejagu reageerimisvalmiduses. Eestlastelt võttis järgnevaks kaheks kuuks vastutuse välibaasis üle soome jalaväerühm.

„Kõik rühma liikmed jäid 6-50-s viibitud ajaga rahule, samas oodatakse juba viimase paari kuu rutiini vahetumist, kuna olime seal omaette ja baasi ülalhoidmine nõudis rohkem igaühe panust,“ ütles Estpla-22 ülem leitnant Virko Luide. „Kui seal olles tegutsesime rohkem operatiivselt ja ülesandepõhiselt ning  omaette, siis nüüd peame uuesti harjuma suurema partneritega arvestamisega ja koostööga."

Uuest nädalast jätkavad Eesti rahuvalvajad nii päevaste kui öiste patrullidega Iiri-Soome ühispataljoni põhibaasist 2-45. Väiksemate välibaaside mehitamine on osa rahuvalvajate regulaarsest teenistusest. Näiteks mehitavad Iiri rahuvalvajad soomlastele ja eestlastele sarnaselt roteeruvalt positsiooni 6-52.

Möödunud aasta novembri lõpus Liibanoni saabunud Eesti kontingent teenib ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Lõuna-Liibanonis Iiri-Soome pataljoni koosseisus. Lisaks teenib üks Eesti staabiohvitser UNIFIL peakorteris Naqouras.

Eesti rahuvalvajate ülesanne on teha oma vastutusalas jalgsi- ja motoriseeritud patrulle nii öösel kui päeval, mehitada vaatlusposte ning täita teisi rahuvalvealaseid ülesandeid. Muu hulgas teostab Eesti üksus patrulle ka vahetult Iisraeli ja Liibanoni eraldaval nii-öelda sinisel joonel (Blue Line).

Iisraeli ja Liibanoni eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata üldiselt rahulikule olukorrale sinisel joonel on aastate jooksul osapoolte vahel esinenud ka konflikte. UNIFIL üksuste ülesanne sellistel juhtudel on hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ligi 40 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab jalaväerühm ESTPLA-22, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii baasil. Eesti kontingent on osa Iiri-Soome pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon UNIFILis. Kokku panustab UNIFILi hetkel 40 riiki. Praegune üksus on järjekorras viies eestlaste kontingent Liibanonis.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

„Tahan tänada kõiki inimesi, kes meile Võru tänavail jalutuskäigu ajal kaasa elasid ning meil on hea meel kõigi külaliste üle, kes lahtiste uste päeva meiega jagasid – iseäranis värvitud nägudega rõõmsatest lastest, kelle käes pärast näidislahingut iga oksarisu automaadiks muutus,“ ütles pataljoniülem kolonelleitnant Toomas Tõniste. „Eriti rõõmustav oli kohata paljusid reservis olevaid kuperjanovlasi, kes leidsid taas võimaluse tulla Taara linnakusse.“

Kaitseväelisel jalutuskäigul läbi Võru linna sai linnarahvas näha Kuperjanovi jalaväepataljon ajateenijaid, tegevväelasi, tehnikat ja relvastust ning jalutuskäigu muutis meeleolukamaks politsei- ja piirivalve orkester.

Pataljonis said külastajad tutvuda sõdurite teenistus- ja olmetingimustega, varustuse ja relvastusega, lasta õhkrelvast, harjutada paintballi, proovida raskekuulipilduja ja tankitõrjerelva laskesimulaatorit ning maitsta sõdurisuppi. Pealtvaatajad said kaasa elada ajateenijate näidislahingule. Pataljoni väisas üle 800 külastaja, nende hulgas leidis tee kodupataljoni palju reservteenistuses olevaid kuperjanovlasi.

Kuperjanovi jalaväepataljonis teenib aega ligi 800 sõdurit ja pataljon on üks suurimaid väljaõppeüksusi Eestis. Pataljon taasloodi 1992. aasta 18. märtsil. Taasloodud pataljoni esimene ülem oli kindralleitnant Johannes Kert (toona kapteni auastmes).

„Ühendkuningriigi, Prantsuse ja Taani kaitseväelaste osalemine on selgeks märgiks, et alliansi riigid seisavad ühiselt rahu ja vabaduse kaitsel. Siin Eestis kaitsete te kogu NATOt, mitte ainult Eestit,“ ütles kaitseminister Margus Tsahkna Ämarisse saabunud brittidele.

Sõdureid oli tervitama tulnud ka Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Theresa Bubbear ja 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm.

Eelnevalt on Eestis teenistusse asunud 80 Ühendkuningriigi kaitseväelast, kes valmistavad koostöös eestlastega ette NATO lahingugrupi isikkoosseisu ja tehnika saabumist.

20. märtsil saabuvad Eestisse ka esimesed lahingugruppi kuuluvad viiskümmend Prantsuse kaitseväelast. Prantslased panustavad NATO lahingugruppi järgneva kaheksa kuu vältel, andes seejärel vastutuse üle taanlastele. Ülejäänud NATO lahingugrupi isikkoosseis ja nende varustus saabub siia lähinädalatel.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada NATO pataljonide lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paiknema hakkava NATO lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.

Lahingugruppi kuulub ligi 1200 liitlassõdurit. Ühendkuningriik on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 800 kaitseväelasega soomusüksus, mille relvastuses on tankid, jalaväe lahingumasinad, liikursuurtükid ja soomukid. Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid, jalaväe lahingumasinad ja soomukid.

Eestit  seovad brittide, taanlaste ja prantslastega pikaajalised kaitsealased sidemed ning relvavendlus ühisest osalemisest rahvusvahelisetel sõjalistel operatsioonidel.

„Teadmised, mida te sõduri baaskursuse ajal pidite omandama, tulid nagu paduvihm räästa all seisvale inimesele. Vihma oli ehk liiga palju, aga iga piisk on sõdurile hakkamasaamiseks vajalik. Hoidke seda vett, jagage teine teisega, et suvel suudaksite tekitada infoküllast paduvihma ka oma tulevastele alluvatele,“ ütles pidulikul tseremoonial Viru jalaväepataljoni tagalasektsiooni ülem kapten Veiko Park.

Järgmise nädala veedavad tulevased nooremallohvitserid ja autojuhid väljateenitud puhkusel, seejärel algavad neil erialakursused.

Pärast erialakursuste lõppu aitavad nooremallohvitserid tegevväelastel koolitada juulis ning oktoobris teenistusse tulevaid ajateenijaid.

Sõdurivande andmisega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist. Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp – sõduri baaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.

„On oluline, et noored saavad tulla sõjakooliga tutvuma ja kadettide käest uurida, kuidas meie igapäevaelu välja näeb ning millised on siinsed õppimisvõimalused,“ ütles tänase lahtiste uste päeva vastutaja õhuväe põhikursuse 2. õppeaasta kadett Gert Tasang.

Lahtiste uste päeva külastaja Tamsalu gümnaasiumi 11. klassi õpilane Riho Valtok jäi tänase külastusega rahule. „Kõige rohkem meeldis mulle relvanäitus ja see, et sain kadettidelt sisseastumiskatsete kohta küsimusi küsida, kuna plaanin pärast gümnaasiumi lõpetamist sõjakooli katsetele tulla,“ ütles Valtok.

Lahtiste uste päeva ringkäigu raames tutvustasid kadetid külastajatele sõjakooli õppimis- ja olmetingimusi ning kaitseväes kasutatavat relvastust ja varustust. Lisaks said külastajad tutvuda kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõjamuuseumiga ning infot sõjakooli sisseastumistingimuste ja õppesuundade kohta.

Kokku külastas täna sõjakooli gruppide ja üksikkülastajatena üle 300 noore, kelle hulgas oli külastajaid nii lasteaiast, põhi- ja keskkoolidest kui ka vahipataljonist, suurtükiväepataljonist ja Kuperjanovi jalaväepataljonist.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalast kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Rohkem infot sõjakooli õppimisvõimaluste ja sisseastumistingimuste kohta leiad kodulehelt www.sojakool.ee.