Uudised

„Soovime tuua meie halli kevadesse esimesi erksaid värve läbi muusikaliste kontrastide ja meeleolude,“  ütles kaitseväe orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.

Solistina astub üles orkestri ajateenija tromboonivirtuoos nooremseersant Teno Kongi. Kaasa teeb ka ajateenijate kammermeeskoor.

Hea traditsioonina on kõik kaitseväe orkestri kontserdid prii sissepääsuga kõigile huvilistele.

Traditsiooniliselt annab kaitseväe orkester tasuta kevadkontserti Estonia kontserdisaalis. Kontsert algab kell 15.00, dirigendiks on kaitseväe peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan.

Pataljoni allüksused koos politsei- ja piirivalveorkestriga asuvad jalutuskäigule läbi Võru linna kell 10:00, et demonstreerida linnarahvale rivioskusi kui kaitseväelise korra ja organiseerituse alust. Sellel järgneb kella 14:00 kuni 17:00 toimuv lahtiste uste päev Taara linnakus.

„Kuperjanovi jalaväepataljoni taasloomisest möödub 25 tegusat aastat, mil pataljon on tublisti panustanud Eesti riigikaitsesse. Pataljoni ridadest on sirgunud ohvitsere, kes teeninud kaitseväe juhataja, peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ja teistel kõrgetel ametikohtadel,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste. „Mis veelgi olulisem – pataljon on kasvulavaks uutele kuperjanovlastele, ohvitseridele, allohvitseridele ning sõduritele, kes on valmis relv käes oma riiki ja vabadust kaitsma.“

Lahtiste uste päeval saavad huvilised tutvuda ajateenijate olmetingimustega, varustuse ja relvastusega, lasta õhkrelvast, harjutada paintballi, proovida raskekuulipilduja ja tankitõrjerelva laskesimulaatorit ning maitsta sõdurisuppi. Kõige väiksemate külaliste jaoks on lastenurk, kus saab joonistada ja muud huvitavat teha. Värbamiskeskus tutvustab kaitseväe tegevust ja ametikohti, erioperatsioonide väejuhatus demonstreerib oma varustust, kell 16:00 algava näidislahinguga demonstreerivad kaitseväelased oma oskusi.

Kuperjanovi jalaväepataljoni on hetkel suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib pea 800 ajateenijat. Pataljon taasloodi 18. märtsil 1992 vabariigi valitsuse otsusega nr 18. Taasloodud pataljoni esimene ülem oli tol ajal veel kapteni auastmes kindralleitnant Johannes Kert, kes oli ka samas läbi viidud allohvitseride kursuse ülemaks. Alates 2014. aasta augustist kuulub Kuperjanovi jalaväepataljon 2. jalaväebrigaadi koosseisu.

Kõigil külalistel palutakse kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kuperjanovi jalaväepataljon asub Võrus aadressil Kose tee 3a. Lisateave numbril 524 3918.

„See medal on tunnustuseks teie pühendumusele ja professionaalsusele, millega olete viimased kuud Lõuna-Liibanoni piirkonnas rahu taganud. Hoidke seda meelekindlust ning eeskujulikku suhtumist ka edaspidi hinnas,“ ütles sinisel joonel asuvas välibaasis UNP 6-50 Eesti jalaväerühmale ESTPLA-22 medalid üle andnud Soome kontingendi ülem kolonelleitnant Harri Uusitalo.

Iiri-Soome pataljoni kodubaasis UNP 2-45 toimunud üldrivistusel said ÜRO medalid nii Iiri, Soome kui pataljoni staabis teenivad Eesti rahuvalvajad. Eestlastele ja soomlastele andis seal medalid üle Soome suursaadik Liibanonis Matti Lassila. Lisaks osalesid tseremoonial UNIFIL-i ülem kindralmajor Michael Beary, Iiri kaitseminister Paul Kehoe, teiste UNIFILi panustavate riikide esindajad, Liibanoni armee ja politsei esindajad ning Iiri-Soome pataljoni vastutusalasse jäävate omavalitsuste juhid ning usuliidrid.

Möödunud aasta novembri lõpus Liibanoni saabunud Eesti kontingent teenib ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Lõuna-Liibanonis Iiri-Soome pataljoni koosseisus. Lisaks teenib üks Eesti staabiohvitser UNIFIL peakorteris Naqouras.

Eesti rahuvalvajate ülesanne on teostada oma vastutusalas jalgsi- ja motoriseeritud patrulle nii öösel kui päeval, mehitada vaatlusposte ning täita teisi rahuvalvealaseid ülesandeid. Muu hulgas teostab Eesti üksus patrulle ka vahetult Iisraeli ja Liibanoni eraldaval nii-öelda sinisel joonel (Blue Line).

Iisraeli ja Liibanoni eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata üldiselt rahulikule olukorrale sinisel joonel on aastate jooksul osapoolte vahel esinenud ka konflikte. UNIFIL üksuste ülesanne sellistel juhtudel on hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ligi 40 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab jalaväerühm ESTPLA-22, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii baasil. Eesti kontingent on osa Iiri-Soome pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon UNIFILis. Kokku panustab UNIFILi hetkel 40 riiki. Praegune üksus on järjekorras viies eestlaste kontingent Liibanonis.

Fotod: http://pildid.mil.ee/index.php?/category/57997

„Avaldan kaitseväe nimel kaastunnet kindral Aleksander Einselni lähedastele. Tema panust taastatud kaitseväe ülesehitamisel on raske üle hinnata, ta tõi oma juhtimisstiiliga kaitseväkke lääneliku suhtumise ja mõtlemise. Ta hakkas meie ohvitsere ja allohvitsere saatma vaba maailma õppeasutustesse õppima. See kõik valmistas meid ette liitumiseks NATOga,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. „Kindral Einseln mõistis suurepäraselt vajadust ja suunas Eesti kaitseväelaste osalemist välisoperatsioonidel, mis on meile väga palju tagasi andnud suhetes nii NATO liitlaste kui teiste partneritega.“

Kindral Aleksander Einseln sündis 25. oktoobril 1931 Tallinnas. Ta lahkus koos emaga Eestist 1944. aastal Saksamaale ja elas alates 1949. aastast Ameerika Ühendriikides. Aastatel 1951-1985 teenis ta Ühendriikide relvajõududes ning osales Korea ja Vietnami sõjas. 1993. aastal naasis kindral Einseln Eestisse ja teenis kaitseväe juhatajana 1993. aasta maist kuni 1995. aasta detsembrini.

Foto autor: Aapo Pukk.

„Selline õppus on tankitõrjekompanii kaitseväelastele ainulaadne ja kindlasti õpetlik kogemus,“ ütles tankitõrjekompanii ülem major Hannes Meimre, kelle sõnade kohaselt aitab õppus 1. jalaväebrigaadi tankitõrjesuuna ajateenijatel lahingus paremini arvestada liitlaste raskerelvastuse kasutamise võimalustega, sest harjutusel toetasid ajateenijaid Ühendriikide tankid Abrams ning jalaväe lahingumasinad Bradley.

Tankitõrjekompanii relvameeskonnad harjutavad soomustehnika hävitamist nii raketisüsteemist Milan kui ka 2015. aastast Eesti kaitseväe relvastuses olevast tankitõrjeraketisüsteemist Javelin.

Esmaspäeval alanud harjutus tähistab tankitõrjekompanii jaoks ühtlasi jaokursuse lõppu, märtsi lõpus algab õppusega Kevadtorm 2017 lõppev rühmakursus.

Tankitõrjekompanii ülesanne on toetada 1. jalaväebrigaadi allüksusi võitluses vastase soomustehnikaga. Tankitõrjekompanii on üksikkompanii, selle ülem allub vahetult 1. jalaväebrigaadi ülemale. 

Pildigalerii:

Video:

„Eesti ja naaberriikide toetuseks käimasoleva operatsiooniga Atlantic Resolve roteerime pidevalt uusi üksusi, täiustame taristut ning varustuse eelpaigutust, et tugevdada liitlassuhteid Euroopas,“ ütles kindral Scaparrotti koos kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega täna õhtul peetud pressikonverentsil.

Kindral Scaparrotti, kes ühtlasi on NATO Euroopa vägede ülemjuhataja, sõnul on Eestisse paigutatavad NATO üksused ja Ameerika Ühendriikide roteeruvad üksused vastus Venemaa agressioonile Krimmis, Ukrainas ning selle pahaloomulistele mõjudele. „Meie kohalolek ja õppused on mõõdetud sammud selleks, et heidutus ja kaitse oleksid proportsionaalsed,“ lisas ta.

Visiidi raames kohtus kindral Scaparrotti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi, kaitseminister Margus Tsahkna, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase, et arutada Ühendriikide vägede Euroopas paiknemise ja julgeolekuga seotud küsimusi ning asetas pärja Vabadussõja võidusamba jalamile.

Saksamaal paiknevale Ühendriikide Euroopa väejuhatusele alluvad Ameerika Ühendriikide maaväe-, õhuväe- ja mereväe üksused, mille ülesandeks on Euroopa liitlaste toetamine ning erinevate operatsioonide ja õppuste läbiviimine.

Ameerika Ühendriikide Euroopa vägede juhatajale alluvad ka NATO julgeolekumeetmete tugevdamiseks käivitatud operatsiooni Atlantic Resolve raames hetkel Eestis teenivad Ühendriikide sõdurid.

„Tänavune koostöökohtumine on eelkõige vajalik selleks, et suudaksime ühtlustada ning parendada väljaõppe- ja treeningutega seonduvaid protsesse NATO riikides,“ ütles Eesti mereväe mereväekooli ülem kaptenmajor Janek Naur.

NATO merevägede töögrupi (NASTG) kohtumise käigus käsitletakse haridust, väljaõpet ning selle tulemuste hindamist puudutavaid punkte. Erilist rõhku asetatakse liitlaste tegevust toetavale tegevusele. Tänavusel NATO töögrupi kohtumisel on lisaks eestlastele liitlased Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Norrast, Rumeeniast, Ameerika Ühendriikidest, Soomest, Taanist, Poolast ning Türgist.

NATO merevägede töögrupp (NASTG) on üks NATO väljaõppegrupi (NTG) allharudest. NATO väljaõppegrupp (NTG) loodi 1970. aastal Euroopa riikide ning NATO ühise töögrupina. Merevägede töögrupi kohtumise korraldamine roteerub liitlasriikide vahel. Mullu toimus kohtumine Saksamaal, tuleval aastal peetakse kohtumine Soomes.

„Minu jaoks on oluline meie sõduritega kohtuda ja nendega vahetult rääkida. Üks asi on lugeda asju paberi pealt, hoopis midagi muud aga näha oma silmaga Liibanoni ja Iisraeli eraldavat sinist joont ja seda, kuidas Eesti sõdurid siin piirkonnas rahu tagavad,“ ütles president Kaljulaid. „Kohtumistel Liibanoni presidendi, peaministri ja parlamendi spiikriga sain nende kõigi poolt kinnitust, kui oluline on Eesti panus nende riigis rahu tagamisel,“ lisas president.

Kahepäevasel visiidil kohtus riigipea ja kaitseväe juhataja delegatsioon esmalt reedel Beirutis Liibanoni võimuesindajatega ning Naqouras UNIFIL peakorteris UNIFIL-i ülema kindralmajor Michael Beary’ga, misjärel liiguti Lõuna-Liibanoni seal eestlaste koduks olevasse Iiri-Soome pataljoni. Seal said külalised laupäeval ülevaate üksuse tegevusest ja selle vastutusalas toimuvast. Pärastlõunal vaatlesid president ja kaitseväe juhataja Eesti jalaväerühma ESTPLA-22 patrulli, millele järgnes kohtumine Eesti Liibanoni kontingendi ja vaatlusmissioon UNTSO liikmetega eestlaste poolt mehitatud ja vahetult sinisel joonel asuvas välibaasis UNP 6-50.

Eesti kaitseväelastega kohtudes tõstis kaitseväe juhataja kindral Riho Terras esile Eesti sõdurite ülesande tähtsust ja nende professionaalsust. „On meeldiv, et kohtumistel nii Liibanoni esindajatega kui UNIFIL ülema ja Iiri-Soome pataljoni ülemaga olid märksõnadeks meie sõdurite professionaalsus ja eeskujulik tegutsemine. UNIFIL operatsioon on meie jaoks oluline, sest Liibanonis rahu tagades panustame me sellesse, et ka Eesti oleks rahulikum paik,“ ütles kindral Terras.

Möödunud aasta novembri lõpus Liibanoni saabunud Eesti kontingent teenib ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Lõuna-Liibanonis Iiri-Soome pataljoni koosseisus. Lisaks teenib üks Eesti staabiohvitser UNIFIL peakorteris Naqouras.

Eesti rahuvalvajate ülesanne on teostada oma vastutusalas jalgsi- ja motoriseeritud patrulle nii öösel kui päeval, mehitada vaatlusposte ning täita teisi rahuvalvealaseid ülesandeid. Muu hulgas viibEesti üksus patrulle läbi ka vahetult Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel (Blue Line).

Iisraeli ja Liibanoni eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord sinisel joonel on üldiselt rahulik on aastate jooksul osapoolte vahel esinenud siiski konflikte. UNIFIL üksuste ülesanne sellistel puhkudel on hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ligi 40 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab jalaväerühm ESTPLA-22, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii baasil. Eesti kontingent on osa Iiri-Soome pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon UNIFILis. Kokku panustab UNIFILi hetkel 40 riiki. Praegune üksus on järjekorras viies eestlaste kontingent Liibanonis.