Uudised

Kindralmajor Linda Singhi sõnul on ligi veerand sajandit kestnud partnerlus andnud palju nii eestlastele kui ameeriklastele. „Ma olen siiralt veendunud, et meie partnerlusel pole piire. Meie õpime Eestilt palju ning oleme kindlad, et see on vastastikune, “ ütles Singh.

Kindralmajor Singh kohtus sel nädalal kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase, Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili, kaitseväe peastaabi ülema brigaadikindral Martin Heremi ning kaitseminister Margus Tsahknaga. Samuti külastas Marylandi rahvuskaardi ülem nii Ämari lennuväebaasi, kaitseväe keskpolügooni, Balti kaitsekolledžit kui 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakut, kohtudes seal Eestis teenivate USA kaitseväelastega.

Kindralmajor Singh esines loenguga ka Eesti NATO ühingu korraldatud konverentsil “ÜRO resolutsioon 1325: naised, rahu ja julgeolek”.

Kaitseväe, Kaitseliidu ja Marylandi Rahvuskaardi koostöö sai alguse pärast kaitseväe taasloomist 1993. aastal. Rahvuskaart on korraldanud kaitseväelaste ja kaitseliitlaste koolitust Ameerika Ühendriikides ning panustanud Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni tugevdamisse.

„Usun, et Sakalal läheb hästi,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska oma pöördumises laevaperele. „Olen kindel, et kaptenmjajor Babenko on igati kohane, sobilik ja pädev oma ametipositsioonile.“

Kaptenmajor Annes Babenko on mereväes alates 1999. aastast. Viimati teenis ta miinijahtija Admiral Cowani komandöri abina, võttes aasta algul osa ka NATO 1. alalise miinitõrjegrupi tegevustest. Varasemalt on ta olnud staabi- ja toetuslaeva Tasuja komandör; ta on teeninud ka staabiohvitserina mereväe laevastiku operatsioonistaabis. 2006. aastal lõpetas ta Rootsi Kuningliku Mereväeakadeemia laevaohvitseri erialal. 2014. aastal lõpetas ta Läti Kaitseakadeemias staabiohvitseride keskastmekursuse ning 2015. aastal Belgias miinisõjakooli.

Miinijahtija Sakala on üks Eesti mereväele kuuluvatest Sandown-klassi miinijahtijast. Ühtlasi on Sakala esimene Eesti mereväe laev, mis ületas Atlandi ookeani. Sakala sõsarlaevad on miinijahtijad Ugandi ja Admiral Cowan.

Lisaks kuulub mereväe sõjalaevastikku miinitõrjeoperatsioonidel rakendatav Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev Wambola, mis on käesoleval poolaastal arvatud staabiplatvormina NATO 1. alalise miinitõrjegrupi koosseisu.

Harjutuse läbiviija lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo sõnul harjutasid õppusel osalejad nii patrullimist, liikluskontrollpunktiga tee julgestamist kui info kogumist kohaliku politsei ja omavalitsuse esindajalt. „On oluline, et õppurid saavad õppida ja harjutada lahingupidamist alal, kus on tsiviilinimesed,“ ütles vanemveebel Ojasoo.

Harjutusel osalesid KVÜÕA tegevväelased, lahingukooli vanemallohvitseride põhikursuse õppurid ja Kuperjanovi tagalakompanii ajateenijad. Õppust toetas õhuvägi kopteriga Robinson R44.

Võrus paiknevas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Õppust juhtinud 2. jalaväekompanii ülem kapten Lauri Teppo sõnul said õppusel osalenud ajateenijad hästi hakkama. „Rühma- ja jaoülemad ilmutasid initsiatiivi ja agressiivsust, mis on olulised tegurid igasuguses lahingutegevuses,“ ütles kapten Teppo.

Esmaspäeval alanud õppuse eesmärk oli harjutada linnalahingu põhielemente, mille hulka kuuluvad nii hoonestatud alal liikumine, hoonetele lähenemine ning neisse sisenemine kui ruumide vastasest puhastamine.

Õppusel osalenud reamees Tarmo Kullase sõnul on füüsiliselt raske linnalahing ajateenijatele heaks vahelduseks. „Selline harjutus on metsaõppusest kindlasti põnevam ja meenutab veidi filmides nähtut,“ ütles reamees Kullas.

Võrus paiknev Kuperjanovi jalaväepataljon kuulub 2. jalaväebrigaadi koosseisu. Pataljoni peamine ülesanne on õpetada välja ja komplekteerida reservüksusi vastavalt väljaõppeplaanile. 

Viru jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Arno Kruusmani sõnul oli reservõppekogunemise korraldamise peamine eesmärk viia juhtivatel ametikohtadel olevad reservväelased kurssi viimastel aastatel toimunud muutustega, mis peamiselt puudutavad soomustransportööride Sisu XA-188 kasutusele võtmist. „Muutused teevad meid kahtlemata tugevamaks. Kuid seda ainult juhul, kui meie reservväelased oskavad uusi eeliseid õigesti kasutada,“ ütles Kruusmann.

Reservõppekogunemisel soomustransportööride kasutamist õppinud reservlipnik Ivar Mai sõnade kohaselt oli uute teadmiste omandamine vajalik, sest soomustransportööri kasutusvõimalused on veoautoga võrreldes väga erinevad. „Soomustehnika annab headele jalaväelastele ikka väga palju juurde,“ ütles viis aastat tagasi ajateenistuse läbinud lipnik Mai.

3. märtsil alanud reservõppekogunemine keskendus motoriseeritud üksuse tegevuspõhimõtete tutvustamisele, hõlmates soomuki Sisu XA-188 tutvustust, selle pardarelvade ja sidevahendite kasutamist ning motoriseeritud üksuste taktikalisi võtteid lahingus, rännakul ja paiknemisel. Samuti tuletati reservväelastele meelde relvade käsitsemist ning põhilisi juhtimisalaseid oskusi.

DN kohtub kindral Riho Terrasega Eesti suursaatkonnas Stockholmis. Rootsis on Terras juba kohtunud kaitseministri Peter Hultqvistiga (S). Reedel külastas ta koos ülemjuhataja kindral Michael Bydéniga ka Gotlandi saart, kuhu Rootsi hakkas möödunud aastal uuesti sõjaväebaase rajama.

Gotland on kogu Läänemere piirkonna jaoks strateegiliselt tähtis piirkond. Meil oli võimalus sõita tankiga, vaadata lahinguvalmis Gripen-hävitajaid ja rääkida kohaliku omavalitsuse esindajatega sellest, kuidas nad hindavad sõjaväe naasmist ja totaalkaitse põhimõtet. Riho Terrase sõnul meeldis talle tankiga Gotlandil sõita, mille maastik meenutab Eesti Saaremaad.

Saaremaa, rootsi keeles Ösel, on Eesti suurim saar. Saaremaalt pärit Kaitseliidu malev osaleb septembrikuus Gotlandil läbiviidaval Rootsi suurõppusel Aurora 17. Kokkupuutepunkte on veelgi rohkem. Mõlemad riigid näevad järjest suuremat ohtu Vladimir Putini Venemaas.

Lääne meedia väidab sageli, et Eesti, Läti ja Leedu rahvas kardab Venemaad. Ei, me ei karda, kuid me peame olema ette valmistatud. Täna oleme me palju paremini ette valmistatud oma riigi kaitsmiseks kui eales varem ajaloos. Meie riigist ei saa mõne tunniga üle sõita. „Punkt!“ kinnitab kindral Terras.

Terras on olnud kaitseväe juhataja viis aastat, kuid tema teenistusaega pikendati veel kaheks aastaks.

Eesti on üks viiest NATO riigist, mis kulutab riigikaitsele kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Tänavu on see number 2,17 protsenti (Rootsi, mis ei kuulu NATO-sse kulutab umbes 1 protsendi, mis on Läänemere riikidest kõige vähem).

Küsimusele selle kohta, kas Venemaa kavatseb Eestit rünnata, vastas kindral Terras järgevalt:

Ma ei tea seda. Kuid ma usun NATO-sse. Ja meie peamine ülesanne on hoolitseda selle eest, et ka Putin usuks NATO-sse.

Eesti liitus kaitsealliansiga 2004. aastal. Siis valitses pingelõdvendus ja NATO-l ei olnud esimestel aastatel Balti riikide jaoks kaitseplaane. Kuid Krimmi annekteerimine Venemaa poolt ja sõjapidamine Ukrainas sundisid NATO-t mullusuvisel tippkohtumisel võtma vastu otsuse idapoolsete liikmesriikide kaitse tugevdamise kohta.

Seetõttu hakkab 7. aprillil Eestit kaitsma pataljon 1200 sõduriga Suurbritanniast ja Prantsusmaalt. Kokku tugevdab Nato kevade jooksul kolme Balti riiki liitlasvägede 3600 sõduri ja 1000 soomukiga.

Ei ole nii, et britid tulevad Eestit kaitsma. Selle asemel on 28 liitlasriiki, mis on otsustanud kaitsta NATO idatiiba, mis juhtub koosnema Eestist, Lätist ja Leedust.

See on heidutusmeede. Eesti puhul oleme me võtnud pardale kaks tuumajõudu: Suurbritannia ja Prantsusmaa.

Rootsis on mõnikord räägitud, et NATO on vaenulik ja püüab Venemaa sisse piirata.

NATO ei ole kunagi olnud agressiivne organisatsioon. Aga ma olen näinud vene videost, et Eesti harjutab Moskva ründamist. Nad näitasid pilte eestlastest meie metsades ja võrdlesid metsadega Moskva lähistel: „Nad treenivad sama tüüpi maastikul“. Jah, vabandust, aga Eestis ongi sama tüüpi maastik. „See on propaganda,“ ütles Terras.

“Kui me võrdleme sõjaväeõppusi, siis oli Vene manöövritel Zapad 2013 (Lääs) üle 100 000 sõduri, samas kui NATO viis läbi õppuse Steadfast Jazz 7000 sõduriga,” lausus Terras ja jätkas: Kui keegi ütleb, et me provotseerime, siis mina arvan vastupidi, et me provotseeriksime Venemaad mitte midagi tegemisega. Tühimiku jätmine – nagu Ukrainas Krimmis – oli nende jaoks piisavalt provokatiivne, et astuda esimene samm. Nii et ärgem provotseerigem Venemaad. Kui on olemas tühimik, eelistame selle täita meie enda julgeolekuga ja me oleme teel selles suunas.

„Tänavune Talvelaager oli eelnevatest kordi suurem nii osalejate kui ka intensiivsuse poolest, andes igale osalenud üksusele ning 1. jalaväebrigaadi staabile võimaluse õppida ning harjutada Eesti kaitsmist parimal moel,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm.

Talvelaagris nii ajateenijate kui ka Scoutspataljoni elukutseliste sõduritega koostööd teinud USA kompanii ülem kapten Edward Bachar´i sõnul on Eesti sõdurid väga pühendunud, väsimatud ning omandavad uusi teadmisi kiiresti. „Mul on hea meel, et saime koos nendega koostööd harjutada,“ ütles kapten Bachar.

Õppus Talvelaager oli jagatud kolme etappi: esimestel päevadel tuletati meelde talvetingimustes vajalikke üksikvõitleja oskusi. 1. märtsil algas õppuse aktiivne faas, kus harjutati ala hõivamist ning selle kaitsmist, luuretegevust, ründelahingut ning tagala-alaseid tegevusi.

Õppusel osalesid tegevväelased ja ajateenijad 1. jalaväebrigaadi staabist, Scoutspataljonist, Kalevi jalaväepataljonist, tagalapataljonist, luurekompaniist, staabi- ja sidekompaniist, tankitõrjekompaniist ning Kuperjanovi jalaväepataljonist. Samuti võtsid õppusest osa Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ja Talllinna maleva staabi- ja tagalakompanii kaitseliitlased ning Ameerika Ühendriikide Eestis viibiva kompanii kaitseväelased. Osalenuid manööverüksusi toetasid õhuvägi ning pioneeripataljon.

Pildigalerii:

„Planeeritud tegevus nendel päevadel on linnalahingu põhielementide õpe. Harjutame hoonestatud alal liikumist, hoonetele lähenemist ning neisse sisenemist, ruumide vallutamist ja muud lahingutegevust linnatingimustes,“ ütles õppuste juht kapten Lauri Teppo.

Reedeni kestval õppusel kasutatakse tühjana seisvaid hooneid, harjutusel kasutatavad imitatsioonivahendid võivad tekitada tavapärasest suuremat müra.

Ajateenistuse jooksul õpetatakse sõdureid võitlema erinevates lahinguliikides, millest võitlus hoonestatud alal on üks keerulisemaid ja raskemaid nii füüsiliselt, kui vaimselt, sest lahinguline olukord muutub kiiresti ja nõuab tähelepanelikkust sidepidamisel ning lahingujuhtimise eripäradega arvestamist.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle eelmise aasta 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

Kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase sõnul võtab Rootsi riigikaitse reformimist väga tõsiselt, mille heaks näiteks on eile vastu võetud otsus ajateenistuse taastamise kohta ning ka Gotlandi lahingugrupi taasloomine. „Gotland tänu oma strateegilisele asukohale mängib olulist rolli kogu Läänemere julgeolekus,“ ütles kindral Terras.

Samuti arutati kohtumistel edasisi koostöövõimalusi erinevate väeliikide vahel ning küberkaitse vallas. Sel aastal osalevad Rootsi kaitseväelased esmakordselt suurõppusel Kevadtorm ja Eesti kaitseliitlased Rootsi viimase üle 20 aasta suurimal õppusel Aurora, millest võtab osa üle 19 000 kaitseväelase Rootsist ja partner- ning NATO riikidest.

Täna hommikul kohtus kaitseväe juhataja Gotlandi maavanema Cecilia Schelin Sedegårdiga, kes andis ülevaate koostööst Rootsi kaitseväega ja tundis heameelt selle üle, et sõjaväelased on tagasi saarel. Seejärel kohtus kindral Terras Gotlandi kaitseringkonna ülema kolonel Mattias Ardiniga, kes andis ülevaate lähiaja plaanidest ja eesootavatest taristuarenduse projektidest, mis on vajalikud alalise lahingugrupi saabumiseks Gotlandile.

Kaitseväe juhatajat saadab visiidil kaitseväe veebel ülemveebel Siim Saliste, kes kohtus Rootsi kaitseväe veebelkonnaga, et arutada ajateenistuse taastamisega seotud küsimusi ning jagada allohvitseride korpuse ning pataljoni veeblite ametikohtade loomise kogemusi.

Eesti kaitseväe koostöö Rootsiga ulatub kaitseväe taasloomise aastatesse. Rootsis on saanud hariduse või osalenud täiendõppes üle 50 mereväeohvitseri, Eesti ja Rootsi on osalenud või osalevad Euroopa Liidu Põhjala Lahingugrupis ning 2009. aastal loodud Läänemere mereseire projektis SUCBAS. Rootsi on läbi aastate panustanud Balti Kaitsekolledži tegevusse nii õppejõudude kui õppurite saatmisega.