Uudised

4. märtsini teevad scoutsidele vastutegevust Kalevi jalaväepataljoni õppekompanii, 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii ning 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni õppekompanii ajateenijad.

Kalevi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Mait Müürisepa sõnul saab tema pataljoni õppekompanii vastase rollis hästi hakkama. „Talvelaager annab meie ajateenijatele ideaalse võimaluse harjutamiseks reaalsusele väga lähedastes tingimustes,“ ütles kolonelleitnant Müürisepp, kelle sõnul tõstab tegevväelastega koos harjutamine väljaõppe kvaliteeti. „Meie vastas olev Scoutspataljon ei anna sõduritele armu ning nii väärika vastasega võitlemine on suur boonus.“

4. märtsil alustab Scoutspataljon koos Ameerika Ühendriikide kompaniiga kahepäevase ründelahingu harjutamist, õppuse vastaste poolel vahetab kalevlased välja Võrust saabuva Kuperjanovi jalaväepataljoni õppekompanii. 

27. veebruarist 5. märtsini kestval õppusel on kokku üle tuhande seitsmesaja osaleja.

Õppusel osalevad tegevväelased ja ajateenijad 1. jalaväebrigaadi staabist, Scoutspataljonist, Kalevi jalaväepataljonist, tagalapataljonist, luurekompaniist, staabi- ja sidekompaniist, tankitõrjekompaniist ning Kuperjanovi jalaväepataljonist. Samuti võtavad õppusest osa Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna kaitseliitlased ning Ameerika Ühendriikide Eestis viibiva kompanii kaitseväelased. Osalevaid manööverüksusi toetavad õhuvägi ning pioneeripataljon.

Pildigalerii:

Mali Vabariigis ÜRO rahuvalvemissioonil MINUSMA teenivad kaitseväelased tähistasid aastapäeva koosviibimisega, kuhu olid kutsutud ka kaitseväelased teistest riikidest. Euroopa Liidu EUTM missioonil teenivad kaitseväelased kogunesid vabariigi aastapäeva puhul ühisele lõunasöögile missiooni treeningkeskusesse Koulikoros.

Hetkel teenib kahel välismissioonil Malis kokku üle kümne kaitseväelase.

Eesti on EUTM (EU Training Mission in Mali) treeningmissioonile saatnud staabiohvitserid ning vaatlus- ja nõustamismeeskonna, Euroopa Liidu missiooni eesmärk on taastada Mali relvajõudude sõjaline võime, et nad suudaksid taastada Mali territoriaalse terviklikkuse ning vähendada terrorirühmitustest tulenevat ohtu.

Eesti panustab ÜRO MINUSMA (Multidimensional Integrated Stabilization Mission) rahuvalvemissioonile Malis staabiohvitseride ning vaatlus- ja nõustamismeeskonnaga. MINUSMA missiooniga toetatakse Mali piirkonna stabiliseerimist muuhulgas riigivõimu taastamisega kogu riigi territooriumil, poliitilise dialoogi ja valimiste toetamise ning tsiviilisikute kaitsega.

Kaitseväelaste peolauda aitasid katta eestimaised ettevõtted AS Balsnack International Holding, AS HKScan Estonia, AS Kalev, AS Salvest ja Saku Õlletehase AS.

Näidislõhkamise läbiviija kapten Urmas Tonto sõnul on üks pioneeride ülesanne häirida vastase edasiliikumist ning mõjutada nende võitlusvõimet. „Ajateenijad nägid, et oskuslikult peidetud miinid, õigesti suunatud laengud ning targalt paigaldatud lõhkekehad aitavad vajadusel meie lahinguväljal tegutsevatel üksustel vastast võita,“  ütles kapten Tonto.

Eelmisel nädalal koos teiste pioneeripataljoni ajateenijatega B-kategooria lõhkamisõppe läbinud reamees Aivo Jõelehe sõnul  andis õppepäev hea ettekujutuse pioneerivahendite kasutamise võimalustest. „Täna saime oma silmaga näha efekti, mida nad potentsiaalsele vastasele avaldada võivad,“ ütles Jõeleht.

Ajateenijatele näidati kaheksa erineva pioneerivahendi mõju, muuhulgas demonstreerisid pioneeripataljoni tegevväelased erinevate sütikutega tankimiinide mõju autovrakile ja kaitselaengute mõju sihtmärgile.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonis õpetatakse ajateenijatele miinide käsitsemist, B-kategooria  tasemel lõhkamist ja lahingdemineerimist. Samuti õpitakse pioneeritehnika kasutamist, välikindlustamist, tõkete ja puitsildade rajamist ning jooksusildade paigaldamist.

„Ülesanded, mida õppusel osalevatel üksustel täita tuleb, on võimalikult elutruud ning nõuavad nii kavalust, oskust kui ka koostegutsemise tahet,“ ütles 1. jalaväebrigaadi  ülem kolonel Veiko-Vello Palm.

Õppus Talvelaager on jagatud kolme etappi: täna ja homme tuletatakse meelde talvetingimustes vajalikke üksikvõitleja oskusi. Kolmapäeval algab õppuse aktiivne faas, kus harjutatakse ala hõivamist ning kaitsmist, rünnakut, luuretegevust ning tagala-alaseid tegevusi. Nädalavahetuseks laieneb õppus Soodla harjutusalale, kus õppusega liituvad ka Kaitseliidu Kirde lahingugrupi üksused.

Õppusel osalevad tegevväelased ning ajateenijad 1. jalaväebrigaadi staabist, Scoutspataljonist, Kalevi jalaväepataljonist, tagalapataljonist, luurekompaniist, staabi- ja sidekompaniist, tankitõrjekompaniist ning Kuperjanovi jalaväepataljonist. Samuti võtavad õppusest osa Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna kaitseliitlased ning Ameerika Ühendriikide Eestis viibiva kompanii kaitseväelased. Osalevaid manööverüksusi toetavad õhuvägi ning pioneeripataljon.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle eelmise aasta 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

„Eestlastele on vabadus ääretult oluline ja püha, mistõttu peame eriti väärtustama oma esivanemate tarkust ja visadust ning seda väärikalt edasi kandma. Tänane maailm on muutunud väga väikseks ning seepärast tuleb panustada enam koostööle, sh sõjalisele koostööle nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO koosseisus. Vahetult Liibanonis selle sees olles, oleme väga uhked oma riigi ja rahva üle ning meil on au koos töötada professionaalsete Iiri ja Soome kaitseväelastega, kellega üheskoos rahulikuma maailma heaks panustame,“ ütles Eesti Liibanoni kontingendi ülem major Ivo Silbaum.

Riigilipp heisati pidulikult päikesetõusu ajal Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel asuvas ÜRO välibaasis UNP 6-50, mida mehitab praegu Eesti jalaväerühm ESTPLA -22. Lipuheiskamisele järgnes eestipärane hommikusöök, kus laualt võis leida kodumaalt Liibanoni saadetud vürtsikilu, suitsujuustu ja musta leiba. Pidulikul rivistusel osalesid lisaks Eesti kaitseväelastele külalised siinsest eestlaste koduüksusest Iiri-Soome pataljonist.

Pärast pidulikku hommikusööki vestlesid kaitseväelased Skype’i vahendusel Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidi ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terrasega. Vabariigi president ja kaitseväe juhataja rõhutasid eelkõige sõdurite teenistuse olulisust rahutagamisel ja Eesti esindamisel rahvusvahelises koostöös ning soovisid Liibanonis teenivatele kaitseväelastele head vabariigi aastapäeva.

Ennelõunal korraldasid eestlased Iiri-Soome pataljoni kodubaasis UNP 2-45 patrullvõistluse, millest võtsid osa pataljoni allüksuste meeskonnad. Erinevalt tavapärasest sõjalis-sportlikust patrullvõistlusest, oli seekordne oli üles ehitatud eelkõige meeskonnatöö ja nutikuse kasutamise oskusele.

Pärastlõunal toimus huvilistele Eestit tutvustav esitlus ning õhtu jätkus esimest korda korraldatud saunasprint-viktoriiniga, kus võistkonnad pidid läbima neli baasis asuvat sauna ning vastama igas saunas leili võttes Eesti teemalistele küsimustele. Lisaks sellele said pataljonis teenivad iirlased ja soomlased võistluse käigus proovida erinevaid Eesti saunatraditsioone nagu vihtlemine ja jääkülma veega karastamine.

Möödunud aasta novembri lõpus Liibanoni saabunud jalaväerühm Estpla-22 teenib ÜRO Lõuna-Liibanonis Iiri-Soome pataljoni koosseisus. Eesti rahuvalvajate ülesanne muuhulgas on patrullida Iisraeli ja Liibanoni eraldaval sinisel joonel (Blue Line).

Iisraeli ja Liibanoni eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord  sinisel joonel on üldiselt rahulik on aastate jooksul osapoolte vahel esinenud siiski konflikte. UNIFIL üksuste ülesanne sellistel puhkudel on hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Lisaks patrullivad ÜRO üksused ja sealhulgas Eesti üksus oma vastutusalas nii öösel kui päeval ning nii jalgsi- kui motoriseeritult, mehitavad vaatlusposte ning täidavad muid rahuvalvealaseid ülesandeid.

Koos staabiohvitseridega teenib alates novembrist Liibanonis ligi 40 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni staabi- ja tagalakompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Iiri-Soome pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki. Praegune üksus on järjekorras viies eestlaste kontingent Liibanonis.

„Eesti sõjalise riigikaitse alustalad on võrdselt nii kollektiivne kaitse kui ka iseseisev kaitsevõime. Eesti riik on oma valikutes olnud kindel ja kaitseväe arendamine on juba aastaid olnud tähelepanu keskpunktis. Me ei saa lubada endale olla käed rippus, silmapiirile suunatud pilk läänest abi ootamas. Kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras oma kõnes. „Me oleme nii suurtel õppustel kui ka välk-kogunemistel oma reservväelaste valmisolekut ja oskusi proovile pannud. Me oleme kogenud, et Eesti inimeste soov ja tahe riiki kaitsta on reaalne ja arvestatav.“

Paraadi olid lisaks president Kersti Kaljulaidile, valitsuse liikmetele ja teistele külalistele Eestist ja diplomaatilisest korpusest saabunud jälgima muuhulgas NATO Euroopa vägede ülemväejuhatuse staabiülem Saksa kindral Werner Freers, Saksa õhuväe ülem kindralleitnant Karl Müllner, Ameerika Ühendriikide kõrgemate ohvitseride kursus ja selle ülem erukindral Philip Mark Breedlove ning NATO mobiilse eelhoiatuse üksuse NAEW&CF aseülem Ühendkuningriigi õhuväe kommodoor Paddy Teakle. Ameerika Ühendriikide 4. jalaväediviisi aseülem brigaadikindral Christopher Donahue marssis paraadil koos USA jalaväerühmaga, olles esimene meie paraadil marssinud välisriigi kindrali auastmes kaitseväelane.

Paraadil olid esindatud kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, Vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, Kaitseliidu Rapla maleva tankitõrjerühm ja Harju maleva miinipildujarühm, naiskodukaitse ning Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemiline malevkond. Samuti nägi paraadil sisekaitseakadeemia kadette ning politsei- ja piirivalveameti teenistuskoeri.

Scoutspataljon osales paraadil esimest korda jalaväe lahingumasinatega CV9035 ning Viru jalaväepataljon soomustransportööridega Sisu XA-188. Esmakordselt nägi paraadil marssimas ka 1. jalaväebrigaadi luurekompaniid.

Rühmasuuruse üksusega olid esindatud Ameerika Ühendriigid ning Ühendkuningriik, kelle üksus peagi Eestis teenistust alustab. Ameeriklased tõid paraadile ka kaks jalaväe lahingumasinat Bradley ja kaks tanki Abrams M1A2. Liputoimkondadega olid esindatud Läti, Leedu, Poola, Saksamaa ja Taani.

Paraadialalt lendas teemantformatsioonis üle neli Eesti õhuväe kopterit R-44 Robinson, politsei- ja piirivalveameti lennusalga helikopter AgustaWestland AW139 ning Saksa õhuväe hävitajad Eurofighter ja Hollandi õhuväe hävitajad F-16.

Pärast paraadmarssi oli huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Tänavu sai lisaks käsitulirelvadele näitusel näha 2016. aastal kaitseväe relvastusse võetud jalaväe lahingumasinat CV9035, Ameerika Ühendriikide tanki Abrams ja jalaväe lahingumasinat Bradley, soomustransportööri Sisu XA-188, 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme Milan ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat ning mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403.

99 aastat tagasi lõi Eesti endale uue tuleviku. Vabariigi väljakuulutamine näitas selgesti, et meie rahva, meie keele ja kultuuri parimaks hoidmiseks oli tarvis oma riiki.

Euroopa pöörles esimese maailmasõja keerises, mis kustutas kaardilt impeeriume ja andis võimaluse rahvusriikide sünniks.

Väikese rahva võimalus oma riigi loomiseks on väike ja vähe tõenäoline. Seda hetke peavad soosima aeg ja ümbritsev keskkond. Kõige krooniks tuleb rahval endal õigel päeval ja tunnil ohjad haarata.

Meie rahvas oli selleks päevaks valmis. Eestil oli oma haritlaskond ja rahvuslikult mõtlevad eestvedajad. Eestil olid olemas inimesed, kes lootsid, uskusid ja tahtsid, kes läksid lahingusse ja võitlesid välja Eesti omariikluse.

Vabadussõja laiem tähendus meie ajaloos ongi see, et ka väikesel rahval on koht päikese all ja õigus riigina oma asju ise otsustada. Vabadussõda andis meile julguse ja kindluse öelda, et see siin on Eesti riik.

Täna, Eesti vabariigi 99. aastapäeval on Vabadussõja võidusamba jalamil paslik mõelda nendele inimestele, kelle jaoks Eesti jäi igavesti nooreks, kes andsid oma elu teadmata, mis tuleb, kuid lootes, et meie riik ja rahvas jäävad püsima.

Vabadussõja päevil saime kinnitust tõdemusele, et me oleme tugevad siis, kui meie kõrval on sõbrad ja liitlased. Me mäletame ajaloost, kui oluline oli Suurbritannia laevastiku sõjaline toetus selleks, et lahinguõnn meie poole pöörduks. Lisaks brittidele olid Eesti vabaduse eest võitlemas paljude teistegi riikide vabatahtlikud.

Ka praegu oleme tugevad, sest Eesti on maailma kõige võimsama sõjalise liidu liige. Tänini ei ole ükski riik suutnud panna kahtluse alla NATO heidutuse jõudu. See jõud on loodud selleks, et kaitsta oma liikmesriike mistahes sõjalise ohu eest. See jõud on Eestis kohal ning Eesti on osa sellest jõust.

Liitlasvägede paiknemine NATO riikide territooriumil on tavapärane ning igapäevane praktika. Sarnaselt Eestiga asuvad Ameerika Ühendriikide üksused rohkem kui poolte NATO riikide baasides. Need üksused tegelevad väljaõppe ning kaitsealase koostööga. Selle eesmärk on paremini toimiv liitlassuhe ja kindlamini kaitstud NATO.

Alates selle aasta kevadest on Tapa linn saamas juurde üle tuhande uue asuka, kelle igapäevatöö ja teenistus on seotud NATO suurendatud kohalolekuga alliansi idatiival. Selle lahingugrupi raamriik on Ühendkuningriik ning koos meie briti sõpradega teenivad kõrvuti prantsuse ja taani kaitseväelased.

Eesti kaitseväe jaoks on see justkui taaskohtumine relvavendadega, sest koos brittidega teenisime rasketes tingimustes Afganistanis Helmandi provintsis. Koos prantslastega olime esimesed, kes reageerisid usuvägivalla puhkemisele Kesk-Aafrika vabariigis. Koos taanlastega teenisime õlg õla kõrval Bosnias ja Kosovos.

Meie soov on, et liitlased tunneksid end Eestis koduselt. Selle nimel on Eesti riik teinud vajalikud ettevalmistused. Oleme ehitanud kasarmuid ja laiendanud harjutusväljasid. Kuid kõige olulisem on see, et Eesti inimesed võtaksid meie liitlased omaks, sest nii on kõige parem jõuda koos lähemale sellele eesmärgile, miks Eesti on NATOs ja NATO on Eestis. See eesmärk on, et me oleksime paremini kaitstud.

Head kaasmaalased!

Eesti sõjalise riigikaitse alustalad on võrdselt nii kollektiivne kaitse kui ka iseseisev kaitsevõime. Eesti riik on oma valikutes olnud kindel ja kaitseväe arendamine on juba aastaid olnud tähelepanu keskpunktis. Me ei saa lubada endale olla käed rippus, silmapiirile suunatud pilk läänest abi ootamas. Kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta.

Järgnevatel aastatel näeb riigikaitse arendamine ette suurema hulga ajateenijate kaasamist meie reservväe ülesehitamisel. Me oleme nii suurtel õppustel kui ka välk-kogunemistel oma reservväelaste valmisolekut ja oskusi proovile pannud. Me oleme kogenud, et Eesti inimeste soov ja tahe riiki kaitsta on reaalne ja arvestatav.

Selleks, et Eesti kaitsevägi saaks välja õpetada rohkem ajateenijaid, peame olema valmis tihedamaks kahekõneks kogu Eesti ühiskonnaga. Eesti kaitseväe soov on, et meie noored oleksid terved ja tegusad, et nad näeksid ajateenistuses võimalust teadmiste ja oskuste omandamiseks. Neile teadmistele ja oskustele tuginebki meie reservvägi. Need aitavadki hoida meie iseseisvat kaitsevõimet pidevas uuenemises.

Selleks, et ka tulevikus saaksime Eestit kaitsta, peab meid olema rohkem. Praegu on Eesti rahva püsimajäämine ja juurdekasv oluline sõlmküsimus. Kaitseväelaste jaoks on sellel küsimusel ka väga praktiline mõõde – kellega me kaitseme ja keda me kaitseme?

Mul on hea meel, et meil on palju perekondi, kus ajateenistusse, reservkogunemisele või Kaitseliidu õppusele minek on loomulik valik. Meie seas on suuri peresid, kust on sirgunud hulga jagu riigikaitsjaid.

Täna siin, Vabaduse väljakul tahan tänada ja eeskujuks tuua perekond Kirschenbergi Lõuna-Eestist. Selle pere viiest pojast neli on oma teenistust alustanud kuperjanovlastena. Viies, kõige noorem on avaldanud soovi asuda Kuperjanovi pataljonis ajateenistusse järgmisel aastal. See on selge märk, et Eesti riigi teenimine on selles peres auasi.

Head Eesti inimesed!

Mõne tunni eest olime videosilla vahendusel ühenduses meie kaitseväelastega, kes teenivad oma riiki kodust kaugel. Meie kaitseväelased on osalenud missioonidel maailma eri paigus rohkem kui 20 aastat. Nad on teinud Eesti riigi suuremaks ja andnud meile võimaluse rääkida ja otsustada võrdselt kõigi meie sõprade ja liitlastega. Meie sõdurid on ehitanud usalduse silla, mis on toonud liitlased Eestisse.

Meie valmisolek olla kohal seal, kus nõrgemad vajavad kaitset või rahu, kus tuleb hoida relv käes, on kinnitus sellest, et Eesti näeb end osana kogukonnast, kus põhimõtteil ja väärtustel on kindel koht.

Ettearvamatus ja muutlikus maailmas peame silmas pidama seda, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud, ega saa kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti vabariik!

Kõrgematele ohvitseridele suunatud kursuse ülema erukindral Philip Breedlove sõnul on oluline, et õppurid mõistaksid, mida tähendab elada suurema naabri kõrval ning olla seejuures eeskujulik liitlasriik, kes panustab nii iseseisvasse kaitsevõimesse kui liitlaskohustustesse. „Kõige selle juures on Eesti ja kindral Terras olnud väga häälekad Venemaa naabruses asuvate riikide eest seisjad,“ ütles Breedlove, kes hiljuti teenis NATO Euroopa vägede ülemjuhatajana.

17 äsja kindrali või admirali auastme saanud USA kõrgemat ohvitseri viibivad Eestis riikliku õppeprogrammi raames, mis näeb ette tutvumist liitlasriikide julgeolekusüsteemiga, et tagada USA ühendoperatsioonide doktriini edukas ellu viimine. Õppereisi eesmärk on tutvustada kindralitele liitlasriikide nägemust julgeolekukeskkonnast ning anda ülevaade julgeolekupoliitika kujundamisest.

Täna kohtusid kindralid president Kersti Kaljulaidi, peaminister Jüri Ratase, kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase, Ameerika Ühendriikide suursaadikuga Eestis James Desmond Melville´ga, riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni ja kaitseministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga ning külastasid NATO küberkaitse koostöökeskust ja Tallinnas visiidil viibivat Ameerika Ühendriikide ristlejat Hue City.

Homme osaletakse vabariigi 99. aastapäevale pühendatud üritustel, kohtutakse riigikaitsekomisjoni esimehe Hannes Hanso, Kaitseliidu ülema brigaadikindral Meelis Kiili ja Kaitsepolitseameti peadirektori Arnold Sinisaluga.

Ameerika Ühendriigid on Eesti tugevaim liitlane. USA on korraldanud Balti riikides suuremahulisi õppusi Saber Strike ja BALTOPS, mille raames on harjutatud koostööd liitlaste üksustega ja tehnika vastuvõttu.

Samuti on Ameerika Ühendriigid aidanud Eestil hankida tehnikat ja relvastust, sealhulgas tankitõrjesüsteemi FGM-148 Javelin. Ühendriigid on toetanud sadade Eesti kaitseväelaste väljaõpet USA sõjalistes õppeasutustes. Lisaks Eestile külastas kursus Ukrainat ja Saksamaad.

Visiidi raames saab Saksa õhuväe ülem ülevaate julgeolekuolukorrast ning arutab NATO õhuturbemissiooniga seotud küsimusi. Samuti külastab Müllner Tallinnas asuvat NATO küberkaitsekeskust ja kohtub Ämaris teenivate saksa õhuväelastega. Homme osaleb kindralleitnant Müllner Eesti vabariigi 99. aastapäevale pühendatud üritustel.

Saksa õhuvägi osaleb NATO õhuturbemissioonil Ämaris juba kolmandat korda. Hävitajad on Ämari lennubaasis valves ööpäevaringselt, tehes regulaarselt treeninglende ning vajadusel tuvastuslende. Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras 2004. aasta 29. märtsist, mil Balti riigid said NATO liikmeks.