Uudised

„Eesti Vabariigi 99. aastapäeva pidustuste eel on mereväe jaoks täna pidulik päev. Eesti merevägi on olnud aastakümneid esireas, et Eestit maailmale näidata,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras oma kõnes. “Üle 3000 kilomeetrise merepiiriga riigil on mereväge alati vaja. Eesti merevägi on ja jääb osaks Eesti kaitseväest ja Eesti kaitsevõimest,“ lisas Terras.

„Nagu kõik minu eelkäijad on andnud oma parima vastavalt oludele ja võimalustele, püüan ka mina jätkata meile pandud ülesannete täitmist ja Eesti merekaitse arendamist. Seda aga suudame teha ainult siis, kui töötame kõik koos, ühe eesmärgi nimel,“ ütles mereväekapten Jüri Saska. „Tänane Eesti merevägi kuulub vaieldamatult maailmas miinitõrjekompetentsis eliidi sekka ja selle üle on põhjust uhke olla. Mereseire olukord vajab kiirelt lahendamist, samas tasub kiirustamise juures teha tarku otsuseid.“

Enne tseremooniat kinkisid Laevastiku Ohvitseride Klubi ning Mereväe Allohvitseride Klubi mereväele uue tseremoniaallipu, mille kaitseväe juhataja kindral Riho Terras tänasel tseremoonial mereväekapten Jüri Saskale üle andis.

Jõgevamaalt pärit Jüri Saska asus 1993. aastal ajateenistusse kaitseväe peastaabi autokompaniis. Ajateenistusele järgnevalt lõpetas ta Rootsi Mereväeakadeemia ja asus teenima mereväe laeval Sulev.

Mereväekapten Jüri Saska on teeninud peaaegu kõigil mereväe laevadel ja staapides ning ka Eesti, Läti ja Leedu ühise miinitõrjegrupi BALTRON-i staabi operatiivohvitserina. Mereväekapten Saska oli Eesti mereväe lipulaeva Admiral Pitka komandör 10 kuu jooksul, mil sõjalaev oli määratud NATO 1. alalise miinitõrjegrupi staabilaevaks.

Samuti on Saska teeninud mereväebaasi ülema, mereväe staabi ülema ja mereväe laevastiku ülema ametikohtadel. Ta on lõpetanud Belgias miinisõjakooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Ameerika Ühendriikide mereväe staabikolledži ja Ameerika Ühendriikide Mereväe juhtimiskolledži. Lisaks on tal rahvusvaheliste suhete magistrikraad Salve Regina Ülikoolist Ameerika Ühendriikides.

Laeva komandöri mereväekapten Daniel Gilleni sõnul soovivad Ameerika Ühendriigid visiidiga näidata toetust oma NATO liitlastele. “Meil on au ja tõeline privileeg olla Eestis teie iseseisvuspäeval,” lisas ta.

Eesti mereväe ülema mereväekapten Jüri Saska sõnul on liitlaste kohalolek Läänemerel meie jaoks väga tähtis. “Ameeriklaste Hué City toob meie vetesse sõjalisi võimekusi, millel on oluline panus meie ühisele heidutusjõule,“ lisas Saska.

Tiibrakettidega relvastatud sõjalaev USS Hué City on laevatüübilt ristleja, kuuludes Ticonderoga-klassi. 9800 tonni kaaluv Hué City, mis arvati teenistusse 1991. aasta 14. septembril, on üle 170 meetri pikk ning sellel teenib ligikaudu 400 meeskonnaliiget.

Ristlejate põhirelvastusse kuuluvad 102–203 mm kaliibriga suurtükid ja raketikompleksid. Kasutatakse ka õhutõrjekahureid ning torpeedosid. Ristleja Hué City suudab merel olles arendada vähemalt 32 sõlme (ligikaudu 60 km/h) suurust kiirust.

Ristlejad on tänapäeva merevägede lahinguvõimsaimad sõjalaevad ning neid on vaid USA, Venemaa ja Peruu relvastuses. Ristlejate ülesanneteks on muuhulgas võidelda vaenlase pealveesõjalaevade ja allveelaevadega, kaitsta väiksemaid sõjalaevu ja kaubalaevu, anda tuletoetust maismaaüksustele, toetada dessante ja rajada miinitõkkeid.

„Mul on hea meel tõdeda, et kõik täna siin viibivad veteranid jätkavad Eesti riigi teenimist,“ ütles kindral Terras neljateistkümnele lähedastega vastuvõtule saabunud vigastatud veteranile. Kaitseväe juhataja sõnul suurendab kaitsevägi vigastatud veteranide toetamist muuhulgas heade sportimistingimuste näol. „Sport aitab taastuda ja saada taas tugevaks. Seetõttu kaitsevägi toetabki teie sportimist igakülgselt – olgu selleks siis tava- või tipptasemel treenimine,“ ütles kindral Terras.

Eestis on kokku ligi 2700 veterani, kes on osalenud erinevatel sõjalistel välismissioonidel. Vigastatud veteranide taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldab koostöös teiste kaitseväe struktuuriüksustega toetuse väejuhatuse toetusteenuste keskuse tugikeskus.

Lisaks taastusravile ja rehabilitatsioonile pakub kaitsevägi vigastatud tegevväelasele edasise teenistuse jätkamiseks tema oskustele, võimetele ja kvalifikatsioonile vastavat teenistuskohta.

Samuti kohtub kindral Freers kaitseministeeriumi kantsleri Jonatan Vsevioviga ning osaleb 23. veebruaril riiklike teenetemärkide üleandmise tseremoonial, et võtta president Kersti Kaljulaidilt vastu julgeoleku koostöö edendamise eest antud I klassi Kotkarist.

Kindral Freers alustas teenistust Saksa õhuväes 1973. aastal, varasemalt on 2012. aastast NATO Euroopa vägede ülemjuhatuse staabiülemana teeninud Freers muuhulgas teeninud Afganistanis rahvusvahelise brigaadi ülemana ning Saksa kaitseväe peastaabi ülemana.

Tapa linnakus paikneva 1. jalaväebrigaadi üksuste esimesed kolonnid alustavad liikumist kell 7:30 hommikul. Kokku liigub Tapast Tallinnasse seitse kolonni, ühes kolonnis kokku kuni 12 sõidukit, mis liiguvad maanteel kiirusega kuni 70 km/h. Liikumiseks kasutatakse marsruute: Tapa – Imastu – Loobu mnt – Tallinn-Narva mnt ning Tapa – Ambla – Aegviidu – Tallinn-Narva mnt. Pärastlõunal liiguvad kollonnid ka marsruudil Tapa – Jäneda – Aravete – Peningi – Jüri – Tallinna ringtee – Suur-Sõjamäe.

Võrus paikneva 2. jalaväebrigaadi üksuste esimene 11 veoautost koosnev kolonn alustab liikumist kell 7:00 hommikul. Sellele järgneb umbes pooleteise tunni pärast viiest sõidukist koosnev kolonn. Mõlemad kollonnid liiguvad mööda Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteed.

Kolonnid võivad häirida sujuvat liiklust, mistõttu loodab kaitsevägi autojuhtide mõistvale suhtumisele.

„Teie olete need, kes peavad otsustama. Pädevuse teha neid otsuseid annavad teile teadmised ja kogemused, seda ei anna teile auaste. Mina usaldan teie otsuseid,“ ütles kindral Terras vanemohvitseridele auastmeid üle andes.

Koloneli auastmesse ülendati viis kaitseväelast, nende hulgas 1. jalaväebrigaadi ülem Veiko-Vello Palm ja luurekeskuse ülem Kaupo Rosin. Mereväekapteni auastme sain mereväe ülem Jüri Saska. Kolonelleitnanti või kaptenleitnanti auastmesse ülendati 16 kaitseväelast ning majori või kaptenmajori auastmesse 37 kaitseväelast.

Koos vanemohvitseridega said kaitseväe juhatajalt auastmetunnused ka staabiveebliks ülendatud viis vanemallohvitseri.

Täna hommikul kaitseväe peastaabi ees toimund vabariigi 99. aastapäevale pühendatud rivistusel andis kaitseväe juhataja auastmetunnused ühendstaabi ohvitseridele ja vanemallohvitseridele.

NATO 1. miinitõrjegrupi koosseisu kuulumise ajal võttis miinijahtija Admiral Cowan koos liitlasriikide laevadega osa mitmetest koostööharjutustest, kus kontrolliti üksuse võimekust reageerida ja toime tulla erinevate ohuolukordadega sadamas ning merel. Admiral Cowani meeskond külastas teenistuse jooksul sadamaid Belgias, Saksamaal ning Prantsusmaal.

Selle aasta juulikuuni jääb NATO 1. alalisse miinitõrjegrupi koosseisu mereväe staabi- ja toetuslaev EML Wambola, mis on määratud NATO 1. alalise miinitõrjegrupi koosseisu lipulaevaks. Sisu- ning tehnika poolest ulatuslikult kaasajastatud Wambola arvati Eesti mereväes teenistusse mullu 1. novembril.

NATO alalist mereväeüksust on möödunud aasta juunikuust esmakordselt ajaloos juhtimas Eesti mereväeohvitser – kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa. Alanud aastast on ka NATO üksuse juhtstaabi liikmed Eesti mereväelased.

Merevägi on NATO miinitõrjegruppides osalenud juba üle kümne aasta, panustades merelise üksuse koosseisu nii miinijahtijatega kui staabi- ja toetuslaevadega. Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib viiepäevase etteteatamisajaga saata erinevatesse maailma paikadesse.

"Tahan tänada kogu vaatlusgrupi perekonda tehtud töö ja toe eest. Tegu on paindliku ja kiirelt reageeriva meeskonnaga, kes oma erapooletu tegevuse ja usaldusväärsuse abil aitavad siin regioonis rahu säilitada,“ ütles kolonelleitnant Lokk tseremoonial.

Uueks Liibanoni vaatlusgrupi ülemaks asunud kolonelleitnant Vindenes tunnustas kolonelleitnant Lokki tema töö eest vaatlusgrupis. „Tänan kolonelleitnant Lokki viimastel päevadel saadud suure abi eest juhtimisülesannete ülevõtmisel,“ ütles kolonelleitnant Vindenes.

Liibanoni kaitseminister Samir Mouqbel annetas kolonelleitnant Lokkile sõjaväelise teenetemärgi teenistuse eest vaatlusgrupis.

Kolonelleitnant Loki teenistuskohaks oli UNTSO Liibanoni vaatlusgrupi staap, mis asub Lõuna-Liibanonis Naqoura linnas. ÜRO vaatlusmissiooni UNTSO Liibanoni vaatlusgrupis teenib üle 50 kaitseväelase 22 erinevast riigist. UNTSO missioonil teenib pärast kolonelleitnant Loki lahkumist 3 Eesti ohvitseri, üks Liibanoni vaatlusgrupis ja kaks Golani vaatlusgrupis Iisraelis.

Alates 1997. aasta märtsist on Eesti ohvitserid osalenud sõjaliste vaatlejatena ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO (United Nations Truce Supervision Organisation) Lähis-Idas. Eesti vaatlejad teenivad vahetustega Iisraelis ja Liibanonis. Aastane teenistus sisaldab patrullimist, vaatluspostide mehitamist ja tööd staabis. Korraga on ÜRO missioonile lähetatud kuni neli ohvitseri. ÜRO esimene vaatlusmissioon UNTSO on loodud 1948. aastal ülesandega jälgida Iisraeli ja nelja naaberriigi - Egiptuse, Jordaania, Liibanoni ja Süüria - rahvusvahelistest lepetest kinnipidamist.

„Hea meel on näha, et igal aastal muutub sündmus kaitseväe arendustegevuste jaoks aina paremaks ja tulemuslikumaks, osa varasematest prototüüpidest, mis siin alguse said, on meie poolt ka lõpuni ehitatud,“ ütles KVÜÕA rakendusuuringute keskuse ülem, kolonelleitnant Sten Allik.

Esikoha võitnud akuhaldussüsteem CBMS (Central Battery Management System) suudab jälgida suure masinapargi autode elektriakusid ja nende kohta infot edastada. Haldusliidese abil saab masinapargi hooldaja informatsiooni, milline on akude üldine seisukord ja millised akud vajavad laadimist. See hoiab kokku aega ja lihtsustab oluliselt akude hooldamist. Teisele kohale tulnud petteradar on mõeldud vastasele valeinfo andmiseks.

Neljandat korda toimuval Garage48 Hardware & Arts 2017´l oli 175 osalist erinevatest riikidest, 36 ideed, millest 21 meeskonda prototüüpe ja nende toodete turundusplaane arendasid. Ideid hindas žürii koosseisus Veljo Raide (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused), Alvo Aabloo (Tartu Ülikool), Hardi Volmer, Toomas Tammis (Eesti Kunstiakadeemia), Priit Salumaa (Garage48, Mooncascade) and Indrek Rebane (Hedgehog).

Brigaadiülema kolonel Veiko-Vello Palm sõnul on tänavu suur vastutus eelkõige sõidukite roolis olevatel sõduritel, kuna esmakordselt osalevad kõik 1. jalaväebrigaadi üksused ning Tapal paiknevad liitlased paraadil ainult masinatel ning „rivisammu hoidmine“ on autojuhtide kätes.

1. jalaväebrigaadist osalevad reedel Tallinnas toimuval paraadil Viru ning Kalevi jalaväepataljonid, Scoutspataljon, pioneeri-, suurtükiväe-, õhutõrje- ja tagalapataljon, luure- ning tankitõrjekompanii, samuti ka Tapal paiknev Ameerika Ühendriikide 68. soomusrügemendi üksus kokku 65 erineva tehnikaühikuga.

Esmakordselt on Scoutspataljon paraadil jalaväe lahingumasinatega CV9035, Viru jalaväepataljon kasutab sel aastal esmakordselt soomustransportööre Sisu XA-188. Samuti näeb esimest korda näeb paraadil 1. jalaväebrigaadi luurekompaniid.

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva paraadi osaleb rühmasuuruse üksusega ka Ameerika Ühendriikide Eestis viibiv väekontingent, plaanide kohaselt näeb paraadil ka Ühendriikide tanki Abrams ja jalaväe lahingumasinat Bradley. Lisaks ameeriklastele saadab paraadile rühmasuuruse üksuse Ühendkuningriik, plaanide kohaselt on liputoimkondadega esindatud Läti, Leedu, Poola, Taani ja Prantsusmaa.

Sobiva ilma korral näeb taevas ka kaitseväe ja meie liitlaste õhuvahendeid, mistõttu on mistahes droonide ja muude lennuvahendite lennutamine paraadialal ja selle läheduses rangelt keelatud.

Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Tänavu saab lisaks käsitulirelvadele näitusel esmakordselt näha 2016. aastal kaitseväe relvastusse võetud jalaväe lahingumasinat CV9035, Ameerika Ühendriikide tanki Abrams ja jalaväe lahingumasinat Bradley, soomustransportööri Sisu XA-188, 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme Milan ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat ning mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403.