Uudised
-
President Kaljulaid andis kaitseväe juhatajale kindrali auastme
President ülendas brigaadikindrali auastmesse kaitseväe peastaabi ülema Martin Heremi. Koloneli auastmesse ülendati viis kaitseväelast, nende hulgas 1. jalaväebrigaadi ülem Veiko-Vello Palm, kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema asetäitja Enno Mõts ning luurekeskuse ülem Kaupo Rosin. Mereväekapteni auastme sain mereväe ülem Jüri Saska.
Kolonelleitnanti või kaptenleitnanti auastmesse ülendati 16 kaitseväelast ning majori või kaptenmajori auastmesse 37 kaitseväelast.
Traditsiooniliselt annab kõrgemate ohvitseride ehk kindralite auastmed üle president, vanemohvitseride auastmed kaitseväe juhataja. -
Veteranipäevaeelselt palume teil uuendada oma elukoha-, sideandmed rahvastikuregistris!
Veteranipäevaeelselt palume teil vaadata üle ja vajadusel uuendada oma elukoha-, sideandmed rahvastikuregistris!
Elukohateadet saab esitada
• kohalikus omavalitsuses rahvastikuregistri töötaja juures
• riigiportaalis eesti.ee rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades (vajalik sisse logida ID-kaardi või mobiil-IDga)
• posti teel
• digitaalallkirjaga allkirjastatult elektronposti teel
On oluline, et rahvastikuregistris kajastuksid teie kehtivad ja korrektsed elukohaandmed!
Õiged kontaktandmed on vajalikud teabevahetuse ja koostöö tõhustamiseks!
-
NATO lennukid harjutavad Eesti õhuruumis
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.
Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle eelmise aasta 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.
-
Suurtükiväelased harjutasid otsesihtimisega laskmist
Meeskonnakursuse lõpuõppusel lasid kaitseväelased kokku 70 mürsku ligi kilomeetri kaugusel asuvate sihtmärkide pihta, milleks olid autovrakk ning metallplaadid.
„Ilmaolud ei olnud eriti soodsad – aga vaatamata tihedale udule ning libedatele teeoludele said kõik sihtmärgid hävitatud,“ ütles suurtükiväepataljoni ülem kolonelleitnant Arbo Probal, kelle sõnul võib sõdurite laskmistulemustega rahule.
Enamik nooremseersant Sander Trofimovi juhitud tulemeeskonna liikmeid osales lahinglaskmistel esmakordselt. "Me saime hästi hakkama. Näha, kuidas sinu poolt lastud mürsk sihtmärki tabab, on ikka väga põnev," ütles nooremseersant Trofimov.
Laskmiste eesmärk oli õpetada relvameeskondi tegutsema efektiivselt ning tabama otsesihtimisega kuni 1000 meetri kaugusel seisvaid sihtmärke. Nelja nädala pärast ootab ajateenijaid lahinglaskmine koordinaatmeetodil, kus sihtmärkide tabamiseks tuleb teha koostööd teha tulejuhtide, tuletegevuse juhtimiskeskuse liikmete, arvutajate, mõõdistajate ning meteoroloogidega.
-
Ajateenijatest akvalangist-geoloogid õppisid Rummu karjääris jääsukeldumist
„Esmalt viisime läbi jääsukeldumise organisatoorse ning ettevalmistava osa, seejärel harjutasime veealust otsingut ja veepõhja olude kontrolli,“ ütles mereväe laevastiku tuukrigrupi miinituuker vanemveebel Taivo Janson.
Tuukri eriala baaskursust ning väljaõpet viiakse kaitseväes läbi mereväe laevastiku tuukrite poolt. Eile omandasid ametialaseid põhiteadmisi neli 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ajateenijat, kes spetsialiseeruvad akvalangist-geoloogi erialale. Pioneeriluure rühma kuuluvate akvalangist-geoloogide eripäraks on sukeldumis- ja ronimisvõimekus. Lisaks õpivad nad pioneeriluuret, geoloogiat, demineerimist ja vastase tõkete tuvastamist.
Tuukri eriala baaskursusega liitumiseks tuleb eelnevalt läbida põhjalikud füüsilised katsed. Tuukri baaskursuseid on mereväe laevastiku tuukrigrupp läbi viinud 2015. aastast alates. Mereväe tuukrid kasutavad modernset varustust, mis võimaldab lahendada erineva keerukusega ülesandeid kuni 55 meetri sügavuses vees. Olenevalt sügavusest on varustusega võimalik püsida vee all kuni neli tundi. -
Kaitseväe juhataja: Singapur on eeskujuks küberkaitses ja laiapindses riigikaitses
Kindralleitnant Terrase sõnul ollakse Singapuris Eesti edusammudest kübervallas teadlikud, mis loob head eeldused edaspidiseks koostööks ja kogemuste vahetamiseks. "Singapur on meie jaoks oluline ka seetõttu, et nii kaugel Eestist eksisteerib täpselt samasugune riigikaitsemudel nagu meil. Vaatamata sellele, et riik omab väga kõrgetehnoloogilisi sõjalisi võimeid, on Singapuris veendumus, et riiki saab kaitsta ainult väljaõpetatud ja tugeva reservaarmeega," lisas Terras.
Kohtumistel sai kaitseväe juhataja ülevaate Singapuri riigikaitsemudelist, mis sarnaselt Eestile põhineb kohustusliku ajateenistuse baasil loodud reservaarmeel ja laiapindsel riigikaitsel. Suurt tähelepanu pöörab Singapur ka efektiivse mobilisatsioonisüsteemi väljatöötamisele ja küberkaitse arendamisele.
Kaitseväe juhatajat saadab visiidil Eesti Kaitsetööstuse Liidu delegatsioon, kellele see on võimalus tutvustada oma tooteid ja arendustööd. Kaitsetööstuse Liidu nõukogu esimehe Kuldar Väärsi sõnul on Singapur teerajaja nii uute tehnoloogiate loomisel kui rakendamisel ning koostöö Singapuriga avab mõlemas osas Eesti kaitsetööstusele mitmeid võimalusi. "Näiteks on Singapur väga huvitatud Guardtime'i loodud küberkaitselahendustest. Samuti on Milrem ja ST Kinetics arutamas koostöömudelit mehitamata süsteemide arenduseks kaaludes ka Eestisse ühise arendusettevõtte loomist," lisas Väärsi.
Eesti Kaitsetööstuse Liidu eesmärgiks on liikmesettevõtete huvide esindamine ja paremate võimaluste loomine kaitse- ja julgeolekuotstarbeliste teenuste ning kaupade turgudel, panustades Eesti kaitsevõime tugevdamisse ja majanduse arengusse.
-
Ilmus raport Venemaa infotegevuste kohta Ukrainas
Töögrupi juhi dr Vladimir Sazonovi sõnul viidi uurimustöö läbi eesmärgiga anda ülevaade Venemaa infooperatsioonidest Ukraina riigi ja sõjaväelaste vastu konflikti algfaasides. “Meie koostatud raport on ülevaatlik ja võiks aidata kaasa teadlikkuse tõstmisel vene propaganda ohust,“ lisas Sazonov.
Raportis on esitatud ülevaade Ukraina riigi, poliitiliste juhtide ja sõjaväe mainekujundamise protsessist Venemaa meedias terrorismivastase operatsiooni ajal ida-Ukrainas. Uuringu läbiviijad analüüsisid terrorivastase operatsiooniga seoses sotsiaal- ja onlinemeedia sisu ning viisid läbi intervjuusid erinevate Ukraina meediakanalite esindajate, poliitiliste- ja sõjaväeekspertide, ametnike ja sõjaväelastega. Uuringus vaadeldi Venemaa infotegevusi Ukraina vastu 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2014. aastal.
Uuring viidi läbi koostöös Tartu Ülikooli ja kaitseväe peastaabiga. Raportit saab lugeda KVÜÕA ja NATO STRATCOM kodulehel.
-
Liitlaste lennukid harjutavad Eesti õhuruumis
Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.
NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.
Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.
Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.
Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.
-
Pioneeripataljonis lõppes lõhkamiskursus
„Lõhketöid tuleb kaitsejõududes teha lahingülesannete edukaks täitmiseks üsna tihti ning mida rohkem on meil spetsialiste, seda kiiremad ning efektiivsemad on meie üksused sõjaolukorras,“ ütles kursuse ülem kapten Urmas Tonto.
Eksamiga lõppenud kursuse esimesed kaks päeva õppisid kursuslased lõhkamiskategooria omandamiseks vajalikke teoreetilisi teadmisi, järgmisel kahel päeval tuli osalejatel lõhata puit-, betoon- ja metallkonstruktsioone ning rajada tankitõrjekraav. Praktikal osalesid ka Eestis paikneva Ameerika Ühendriikide kompanii kaitseväelased.
Kaitseväes ja Kaitseliidus on kokku neli lõhkaja kategooriat: A, B, C ja D. A- kategooria õppe läbinud ajateenijad omandavad lõhkamise baasteadmised, pioneeripataljoni ajateenijatele mõeldud B-kategooria võimaldab kaitseväelastel tegutseda lõhkamistel abitööjõuna. C-kategooria lõhkaja võib lõhketöid iseseisvalt läbi viia, samuti võib C-kategooriat omav kaitseväelane anda A- ja B-kategooria õpet. Kõrgeimat ehk D-kategooriat omavad kaitseväelased võivad lisaks C-kategooria õpetamisele ja lõhkamiste iseseisvale läbiviimisele koostada ka lõhketööde projekte.
Pioneeripataljoni ülesanne on lisaks ajateenijate ja reservväelaste väljaõppele koolitada rahvusvaheliste missioonide jaoks elukutselistest kaitseväelastest demineerijaid.
-
Kaitseväe meistrivõistlused suusatamises võitis 2. jalaväebrigaad
„Eestis valitsevale kesisele talveilmale vaatamata olid Haanjas suurepärased suusatamise tingimused ja mul on hea meel et pakaselised külmakraadid ei peletanud kaitseväelasi osalemast,“ ütles võistluse peakorraldaja nooremleitnant Priit Narusk.
Võitlustel osales erinevaid üksusi nii kaitseväest kui ka Kaitseliidust, suurima osalejate arvuga olid esindatud 1. jalaväebrigaad ja Kaitseliidu Võrumaa malev.
Meeste üldarvestuse 10-kilomeetrisel distantsil saavutas esikoha 2. jalaväebrigaadi ajateenija reamees Mart Kevin Põlluste, teise koha 2. jalaväebrigaadi spordiinstruktor nooremleitnant Priit Narusk ja kolmanda koha Daniil Steptšenko staabi- ja sidepataljonist.
Naiste võitlusklassides osutusid parimateks Kaitseliidu Võrumaa maleva naised, kellest vanuseklassis 21+ võitis Sirli Anni ja vanuseklassis 35+ Terje Piirmann.
Patrullsuusatamises noppis esikoha staabi- ja sidepataljon, teiseks Valgamaa malev ning Viru jalaväepataljon. Patrullsuusatamine on meeskondlik spordiala, kus rajal on korraga võistkonna kõik neli liiget ehk liigutakse koos nagu patrull. Patrullsuusatamise üheksa kilomeetri distantsil tuli võistlejatel lisaks raja läbimisele sooritada sarnaselt laskesuusatamisele relvadest lasud märklaud.