Uudised

Mereväe tuukrigrupist võtsid operatsioonist osa kaheksa tuukrit ning allveearst. Päästeameti demineerimiskeskusest osalesid operatsioonil kuus tuukrit. Mereväe tuukrigrupi ülema leitnant Priit Kaasikmäe sõnul kaardistati algul veepõhjas olevad lõhkekehi meenutavad objektid, seejärel kontrollisid tuukrid need üle. „Tegime operatsiooni algul sonariga jääkattest allpool veepõhja uuringu, mille abil avastasime eduka koostöö tulemusena neli lennukipommi," ütles leitnant Kaasikmäe.

Päästeameti demineerimiskeskuse Ida-Eesti pommigrupi peademineerija Ragnar Reiljani sõnul läks ühine operatsioon edukalt ning andis ka kogemusi juurde. „Me pole talvel taolisi operatsioone kuigi palju teinud. Üheks operatsiooni eesmärgiks oligi otsinguid vastavalt talvise perioodi omapäradele praktiseerida,“ selgitas Reiljan. Peademineerija sõnul on kindlasti plaanis mereväega ka edaspidi koostööd teha.

Mereväe ning päästeameti demineerimiskeskuse tuukrid on Karujärvel koostööd teinud ka varasematel aastatel. „Demineerimiskeskuse ja mereväe tuukrigrupi vahel on super koostöö, mis väljendub ühiste operatsioonide edukas planeerimises ja läbiviimises,“ ütles Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Meelis Mesi. „Osaleme ka ühistel koolitustel ning läbi koostöö lahendame ka reaalsed väljakutsed.“

Karujärve puhkeala on suvitajate seas populaarne supluse- ja lõõgastumise koht. Nõukogude ajal oli järv lennuväe harjutuspolügooniks, mille tõttu võib seal leiduda lõhkemata lennukipomme. Karujärve asuti lõhkekehadest puhastama 2009. aastal. Koos viimaste leidudega on välja toodud üle poolesaja lõhkekeha. Päästeamet tuletab meelde, et lõhkekeha leiust tuleb koheselt teada anda Häirekeskuse numbrile 112.

Mereväe tuukrite peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Lisaks rahvusvahelistel operatsioonidel teostatavale teevad mereväe tuukrid erinevate jõustruktuuridega koostööd ka siseriiklikul tasandil. Mereväe tuukrid kasutavad modernset varustust, mis võimaldab lahendada erineva keerukusega ülesandeid kuni 55 meetri sügavuses vees. Olenevalt sügavusest on varustusega võimalik püsida vee all kuni neli tundi.

„Otsisime ning arendasime koos KVÜÕA kõrgema sõjakooli keskastmekursuslastega parimaid ideid, millega Garage48 põhiüritusel osaleda,“ ütles Garage48 ja Mooncascade kaasasutaja Priit Salumaa. „Õppurite osalus oli KVÜÕA-s seni korraldatud sarnastest üritustest kõrgeim, mis tähendab, et ka ideede esindatus Garage48 põhiüritusel on aegade suurim,“ lisas Salumaa, kelle sõnul on sedalaadi koostöö militaar- ja tsiviilmaailma vahel lähiriikides ainulaadne.

Garage48 eelüritus peeti kaitseväe ühendatud õppeasutustega koostöös kolmandat korda, sellest võtsid lisaks KVÜÕA kõrgema sõjakooli keskastmekursuse kuulajatele osa ka Tartu Ülikooli sõjatehnoloogia arendamise valikaine tudengid. Sarnaseid üritusi on korraldatud ka mujal Eestis.

Ideed, mis eelüritusel välja arendati, esitatakse järgmisel nädalavahetusel Tartus peetaval põhiüritusel kõigile osalejatele ning moodustuvad meeskonnad loovad 48 tunni jooksul tehnilise lahenduse prototüübi.

Garage48 on üritus, mis võimaldab iduettevõtetel ellu viia erinevaid ärilisi algatusi. Sellel osalejad peavad 48 tunni jooksul oma idee projektirühmadega toimivaks tehniliseks kontseptsiooniks arendama. Garage48 üritused said alguse Eestist 2010. aasta aprillis ja on laienenud nüüdseks ka mujale maailma.

„Miinitõrjegrupis ei ole ajateenijate osalus esmakordne, aga NATO üksuse tegevustes osa võtmine on nende jaoks omaette saavutus ja ka suurepärane võimalus praktilise väljaõppe saamiseks,“ ütles laeva komandör vanemleitnant Ermo Jeedas. „Loodan, et oleme kõigiks katsumusteks valmis ning tuleme kõik juulikuus veel kogenumana tagasi.“

Laeva meeskonnas olevatel ajateenijatel on igaühel oma vastutusrikas ülesanne. „Tekimadrusena on minu ülesanneteks on merel roolivahis ning sillavaatlejaks olemine,“ ütles madrus Lauri Lember. „Olen mereakadeemiast ning avaldasin ise soovi maailmameredele minna. Meri on mul hinges ning ootan huviga liitlasriikidega NATO grupis olemist.“

Ajateenistuse pikkus mereväes on 11 kuud. Esimestel kuudel läbivad kõik mereväe ajateenijad sõduri baaskursuse Vahipataljonis, mis paikneb Miinisadama linnakus. Sõduri põhiteadmiste omandamisele järgnevalt õpivad mereväe ajateenijad ära merel olemise põhitõed, millel on oluline osa madrusena mereväe sõjalaevadel teenimisel. Mereväelase kursuse lõppedes jätkavad ajateenijad teenistust mereväe laevadel.

Merevägi on NATO miinitõrjegruppides osalenud juba üle kümne aasta, panustades iga poolaasta vältel grupi koosseisu erineva sõjalaevaga. Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib viiepäevase etteteatamisajaga saata erinevatesse maailma paikadesse.

„Wambola ülesanded NATO miinitõrjegrupis on staabi- ehk lipulaevana toimimine. Me toetame üksuse juhtstaapi, mida hetkel juhib Eesti mereväeohvitser,“ ütles laeva komandör vanemleitnant Ermo Jeedas. „Ootused miinitõrjegrupiga liitumiseks on kõrged; loodan, et oleme kõigiks katsumusteks valmis ning tuleme juulikuus veel kogenumana tagasi.“

Lisaks põhimeeskonnale hakkab laeval tööle ka miinitõrjegrupi juhtstaap. NATO alalist mereväeüksust juhib alates eelmise aasta juunist esmakordselt Eesti mereväeohvitser – kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa. Alanud aastast on ka NATO üksuse juhtstaabi liikmed Eesti mereväelased. Lisaks tegevteenistujatest mereväelastele teenib NATO üksusesse kuulumise ajal laeval ka viis ajateenijat.

Pardatähisega A433 mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola kuulub Lindormen-klassi ning on ehitatud 1977. aastal. Sisu- ning tehnika poolest ulatuslikult kaasajastatud Wambola arvati Eesti mereväes teenistusse mullu 1. novembril. Varasemalt on laev olnud teenistuses Taani kuninglikus mereväes.

Merevägi on NATO miinitõrjegruppides osalenud juba üle kümne aasta, panustades iga poolaasta vältel grupi koosseisu erineva sõjalaevaga. Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib viiepäevase etteteatamisajaga saata erinevatesse maailma paikadesse.

Brigaadikindral Sireli sõnul loob NATO pataljonisuuruste lahingugruppide paigutamine Balti riikidesse ja Poolasse olulise heidutuse, kus maaväel on võtmeroll. „Peame hoolitsema, et üksuste tegevus ühiste õppuste näol oleks hästi koordineeritud ning toetaks meie iseseisvat kaitsevõimet kui ka annaks panuse kollektiivkaitsesse,“ lisas brigaadikindral Sirel.

Visiidi raames sai kindralleitnant Williams ülevaate Läänemere piirkonna julgeolekuolukorrast, külastas NATO staabielementi Eestis ning tutvus NATO küberkaitsekeskuses tegevusega.

Eelmise aasta juunis NATO maaväejuhatuse ülemaks nimetatud kindralleitnant Darryl A. Williams alustas teenistust Ameerika Ühendriikide relvajõududes 1983. aastal peale suurtükiväe ohvitseri baaskursuse lõpetamist. Varasemalt on ta muuhulgas olnud USA 1. soomusdiviisi suurtükiväe ülem ning teeninud juhtivatel ametikohtadel USA Euroopa väejuhatuse operatiiv-, planeerimis- ja väljaõppeosakonnas.

Ameerika Ühendriikide kompanii rühmaülema leitnant Winston Boldti sõnul on rännaku üheks eesmärgiks harjutada tegutsemist Eesti talvistes oludes, kuid ühtlasi näitavad ameeriklased sel moel pühendumust oma liitlastele.

„Teeme koostööd eestlastega ning täidame siin koos tegutsedes erinevaid ülesandeid. Tahame sellega Eesti rahvale näidata, et oleme liitlastena pühendunud,“ ütles leitnant Boldt.

53-kilomeetrise jalgsirännaku ajal harjutavad eestlased ja ameeriklased allüksuste koostegutsemist jao-, rühma- ja kompaniitasandil. Vokast suundusid retkele startinud kaitseväelased mööda Voka-Sillamäe maanteed Vaivinasse, sealt edasi minnakse Tallinn-Narva maanteed mööda Sillamäele. Sillamäel näeb kaitseväelasi liikumas Tolstoi, Kesk, Pavlovi ja Gagarini tänaval. Esimene päev lõpetatakse Sinimäe põhikoolis.

Teise päeva varahommikul liigutakse Mummassaarde ja sealt edasi Narva-Jõesuusse.

Kolmanda päeval varahommikul alustatakse Narva-Jõesuust rännakut Narva suunas mööda Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maanteed. Narvas liiguvad kaitseväelased mööda Sepa tänavat, Sadama teed ning Jõe, Raja ja Malmi tänavat.

Talveretke raames külastavad rännakust osavõtvad Eesti ja Ühendriikide sõdurid ka kuute õppeasutust: esimesel ja teisel päeval kohtuvad kaitseväelased Sinimäe põhikooli ja Narva-Jõesuu keskkooli õpilastega. Narvas annavad ameeriklased külalisloenguid Narva Eesti gümnaasiumi, Narva Kesklinna gümnaasiumi ja Narva Pähklimäe gümnaasiumi õpilastele ning Tartu Ülikooli Narva kolledži üliõpilastele.

Nii Eesti kui Ameerika Ühendriikide kaitseväelased kannavad kogu rännaku ajal täielikku rännakuvarustust. Kuna kaitseväelased kasutavad liikumiseks avalikke teid ja tänavaid, loodab kaitsevägi koos liitlastega liiklejate mõistvale suhtumisele.

Saabunud tehnikat hakkab kasutama Tapal paiknev Ameerika Ühendriikide maaväe 4. jalaväediviisi 68. soomusrügemendi 1. pataljoni C-kompanii. Kompaniiülema kapten Edward Bachari sõnul on üksuse saabumine hästi ettevalmistatud ning üksuse tehnikat saab näha ka eelseisval Vabariigi aastapäeva paraadil.

Saabunud kompanii vahetab välja alates möödunud aasta septembrist Tapal paiknenud USA 503. ratsaväerügemendi õhudessantkompanii, mis suundub nädala lõpus tagasi oma alalisse baasi Itaalias.

Üksuse paiknemine Eestis on osa 2014. aastal käivitunud Ameerika Ühendriikide operatsioonist Atlantic Resolve Kirde-Euroopas, mille eesmärgiks on NATO julgeolekumeetmete tugevdamine.

Euroopas läbiviidava väljaõppe üks osa on üksuse manöövrivabaduse ja liikuvuse demonstreerimine, samuti teevad Ühendriikide sõdurid siin läbi erinevaid taktikalisi harjutusi nii iseseisvalt kui koos 1. jalaväebrigaadi üksustega.

Esimene suurem koostööõppus leiab aset veebruari lõpus, kui Ühendriikide üksus osaleb Scoutspataljoni õppusel Talvelaager.

„Kaitseväe jaoks on eelkõige oluline, et soetatav relvasüsteem täiendaks meie olemasolevat relvastust ning tugevdaks kaudtulevõimekust,“ ütles kindralleitnant Terras, kelle sõnul on oluline mõista, et tänane leping üks osa pikemast protsessist, mis loob eeldused liikursuurtükkide soetamiseks. „Tegemist on ühe viimaste aastate olulisima kaitsehankega ja me kaalume väga põhjalikult kõiki tingimusi,“ lisas Terras.

Soetatavad liikursuurtükid peavad välja vahetama 1. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni seni kasutuses olnud 155-mm järelveetavad suurtükid. Eesti kavatseb hankida Lõuna-Korealt vähemalt 12 liikursuurtükki K9 Kõu, mille tulemusel paraneb suurtükiväe tule avamiskiirus ja manöövervõime. Liikursuurtüki K9 Kõu meeskonna välja õpetamine võtab vähe aega, kuna relvasüsteem on lihtne, mis teeb ta sobilikuks ajateenijatele ja reservväelastele, kelle väljaõppetsükkel on piiratud.

Homme kohtub kaitseväe juhataja oma Lõuna-Korea ametivenna staabiülemate komitee ülema kindral Lee Soon-Jiniga, et arutada kaitsekoostööd ning küberkaitset puudutavaid küsimusi. Kaitseväe juhatajat saadab kolmepäevasel visiidil Eesti Kaitsetööstuse Liidu delegatsioon. Visiidi raames kohtutakse ka relvasüsteemide tootja Hanwha Techwin juhtkonnaga ning tutvutakse tootmisüksustega Changwonis.

Mereväe tuukrigrupi ülema leitnant Priit Kaasikmäe sõnul kaardistatakse esimestel päevadel veepõhjas olevad objekte. "Veepõhja kontrollimiseks suuname sonari läbi jääkattesse tehtava augu ning märgime üles kõik objektid, mis vajavad tuvastamist," ütles leitnant Kaasikmäe. "Tuukrid kontrollivad kaardistatud objektid üle. Juhul, kui kontrolli käigus avastatakse lõhkekehi, tuuakse need pinnale ning antakse üle päästeameti esindajatele."

Täna suunduvad mereväe tuukrid Tallinnas asuvast tuukrijaamast Karujärvele, et seada üles operatsiooni toetav taristu. Mereväe tuukrigrupist võtavad operatsioonist osa kaheksa tuukrit ning allveearst. Homme liituvad operatsiooniga kuus tuukrit päästeameti demineerimiskeskusest.

Karujärve puhkeala on suvitajate seas populaarne supluse- ja lõõgastumise koht. Nõukogude ajal oli järv lennuväe harjutuspolügooniks, mille tõttu võib seal leiduda lõhkemata lennukipomme. Päästeameti demineerimiskeskus on alates 2009. aastast toonud Karujärvest välja 46 põhilennukipommi ja ühe miinipildujamiini.

Mereväe ning päästeameti demineerimiskeskuse tuukrid on Karujärvel koostööd teinud ka varasematel aastatel.

Mereväe tuukrite peamine ülesanne on otsida, identifitseerida ning kahjutuks teha meremiine ja teisi veealuseid lõhkekehi. Lisaks rahvusvahelistel operatsioonidel teostatavale teevad mereväe tuukrid erinevate jõustruktuuridega koostööd ka siseriiklikul tasandil.

Mereväe tuukrid kasutavad modernset varustust, mis võimaldab lahendada erineva keerukusega ülesandeid kuni 55 meetri sügavuses vees. Olenevalt sügavusest on varustusega võimalik püsida vee all kuni neli tundi.

53-kilomeetrise jalgsirännaku esimesel ja teisel päeval kohtuvad kaitseväelased Sinimäe põhikooli ja Narva-Jõesuu keskkooli õpilastega. Narvas annavad ameeriklased külalisloenguid Narva Eesti gümnaasiumi, Narva Kesklinna gümnaasiumi ning Narva Pähklimäe gümnaasiumi õpilastele ja Tartu Ülikooli Narva kolledži üliõpilastele.

Jalgsirännakule eelneb motoriseeritud rännak Tapa linnakust Voka asulasse. Jalgsirännakut, mille jooksul harjutavad eestlased ja ameeriklased allüksuste koostegutsemist jao-, rühma- ja kompaniitasandil, alustatakse Voka alevikust 7. veebruari ennelõunal. Kaitseväelased liiguvad Vaivina poole mööda Voka-Sillamäe maanteed, Vaivinast minnakse edasi Tallinn-Narva maanteed mööda Sillamäele. Sillamäel näeb kaitseväelasi liikumas Tolstoi, Kesk, Pavlovi ja Gagarini tänaval. Esimene päev lõpetatakse Sinimäe põhikoolis.

Teise päeva varahommikul liigutakse Mummassaarde ja sealt edasi Narva-Jõesuusse.

Kolmanda päeval varahommikul alustatakse Narva-Jõesuust rännakut Narva suunas mööda Narva-Narva-Jõesuu-Hiiemetsa maanteed. Narvas liiguvad kaitseväelased mööda Sepa tänavat, Sadama teed ning Jõe, Raja ja Malmi tänavat.

Nii Eesti kui Ameerika Ühendriikide kaitseväelased kannavad kogu rännaku ajal täielikku rännakuvarustust. Kuna kaitseväelased kasutavad liikumiseks avalikke teid ja tänavaid, loodab kaitsevägi koos liitlastega liiklejate mõistvale suhtumisele.