Uudised

Üksused rivistuvad 24. veebruaril Vabaduse väljakule kell 11.20. Paraadi võtab vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatab Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras.

Paraadist võtab osa üle tuhande osaleja ja üle saja ühiku tehnikat, kokku osaleb paraadil 41 lippu, 5 kompaniid, 4 patareid, 22 rühma ja 3 orkestrit – lisaks kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkestritele võtab paraadist osa Ameerika Ühendriikide õhuväe orkester.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, Vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, Kaitseliidu Rapla maleva tankitõrjerühm ja Harju maleva miilinipildujarühm, naiskodukaitse ning Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemiline malevkond. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid.

Esmakordselt on Scoutspataljon paraadil jalaväe lahingumasinatega CV9035, Viru jalaväepataljon kasutab sel aastal esmakordselt soomustransportööre Sisu XA-188. Samuti näeb esimest korda näeb paraadil 1. jalaväebrigaadi luurekompaniid.

Eesti Vabariigi 99. aastapäeva paraadi osaleb rühmasuuruse üksusega ka Ameerika Ühendriikide Eestis viibiv väekontingent, plaanide kohaselt näeb paraadil ka Ühendriikide tanki Abrams ja jalaväe lahingumasinat Bradley. Lisaks ameeriklastele saadab paraadile rühmasuuruse üksuse Ühendkuningriik, plaanide kohaselt on liputoimkondadega esindatud Läti, Leedu, Poola, Taani ja Prantsusmaa.

Sobiva ilma korral näeb taevas ka kaitseväe ja meie liitlaste õhuvahendeid, mistõttu on mistahes droonide ja muude lennuvahendite lennutamine paraadialal ja selle läheduses rangelt keelatud.

Pärast paraadmarssi on huvilistel võimalus tutvuda kaitseväe ja meie liitlaste tehnikaga. Tänavu saab lisaks käsitulirelvadele näitusel esmakordselt näha 2016. aastal kaitseväe relvastusse võetud jalaväe lahingumasinat CV9035, Ameerika Ühendriikide tanki Abrams ja jalaväe lahingumasinat Bradley, soomustransportööri Sisu XA-188, 155- ja 122-millimeetriseid haubitsaid, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrjeraketikompleksi Mistral, tankitõrjesüsteeme Milan ja Javelin, 120-millimeetrist miinipildujat ning mobiilset õhuseireradarit Ground Master 403.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

Treeningmeeskonna ülema kapten Philipp Ainso sõnul on meeskonna ülesandeks väljaõppe läbi viimine koos Läti, Leedu, Taani, Ühendriikide ja Briti instruktoritega. Enne Iraaki suundumist läbis meeskond kuuenädalase ettevalmistuse Taanis. Eesti treeningmeeskond hakkab paiknema Iraagis Anbari provintsis, kuuludes Taani väljaõppekontingendi koosseisu.

Seni Iraagis teeninud meeskond on koolitanud ligi 250 Iraagi relvajõudude sõdurit, kelle seas on nii piirivalve- ja politseiüksuseid kui ka lahingüksusi, kelle otsene ülesanne on linnade ja asulate vabastamine Daeshi võitlejatest. Samuti koolitati õhuväe üksusi, kes valvavad Al Asadi baas, kus ka Eesti kaitseväelased teenivad.

Senise treeningmeeskonna ülema kapten Rainer Samarokovi sõnul on Iraagi üksuste väljaõppe tase väga erinev, mis nõuab ka erinevat lähenemist. „Uute meeste koolitamine on lihtsam ja nendega oleme saavutanud parema tulemuse,“ ütles Samarokov, kelle sõnul viidi väljaõpet korraga läbi peamiselt jao suurustele üksustele.

Ameerika Ühendriikide juhitav Daeshi-vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitati 15. juunil 2014. Operatsiooni eesmärk on Daeshi-vastase sõjalise võitluse pidamine ja toetamine eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üheks olulisemaks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine.

„On oluline kujundada ühtset arusaama suurõnnetuse lahendamisest Eestis, läbi viidud kursus ongi suur samm selle eesmärgi poole,“ ütles üks kursuse läbiviijatest Tartu Ülikooli kliinikumi 2. intensiivravi osakonna juhataja Veronika Reinhard.

KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülem-arst kolonelleitnant Ahti Varblase sõnul on kursust vaja ka seetõttu, et tekiks ühtne arusaam vastutusaladest. „Tavapärane haigla toimib igapäevaelus teistel alustel, kui kriisi- või sõjaolukorras. On oluline, et kursuse läbi tekib arusaam, kus jooksevad vastutuse piirid ehk millega peavad haiglad ise hakkama saama ja millisel hetkel peab sekkuma riik.“

Esmakordselt Eestis läbi viidud täiendusõppekursusel osalenud said teadmisi, kuidas peab haigla suurõnnetuse korral käituma ehk millised on erinevad suurõnnetuse lahendamise faasid ja kuidas suurõnnetuseks ette valmistuda, kuidas läbi viia planeerimist. Lisaks sellele said kursuslased Põhja-Eesti regionaalhaigla kriisiplaani väljavõtte näitel arusaama, kuidas kriisiplaani koostada.

Kursuse läbis kokku 28 spetsialisti Põhja-Eesti regionaalhaiglast, Ida-Tallinna keskhaiglast, Pärnu haiglast, Rakvere haiglast ja Tartu Ülikooli kliinikumist. Lisaks osalejatele viibisid kursusel kaks vaatlejat terviseametist eesmärgiga kaardistada viise, kuidas kursust üldisesse tervishoiu korralduse kriisisüsteemi integreerida.

Kursuslasi koolitasid õppejõud kaitseväe ühendatud õppeasutustest, Tartu Ülikooli kliinikumist ja Põhja-Eesti regionaalhaiglast. Järgmine samalaadne kursus leiab aset 2017. aasta märtsis.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse ülesanne on kaitseväelaste, reservmeedikute ja meditsiiniüliõpilaste sõja- ja katastroofimeditsiini õppe läbiviimine. Eesmärk on võimalikult kaasaegne, praktilise suunitlusega ning ühtlustatud väljaõpe tsiviilmeditsiinis harva esinevate kriiside ja vigastuste lahendamiseks.

Mul on hea meel tervitada teid Tartu rahu aastapäeva puhul.

Ümberkäimine sõjaka riigiga, kes pole demokraatlik ega arvesta rahvusvahelisi norme, on alati keeruline. Eesti alustas rahuläbirääkimiste kavandamist enamliku Venemaaga koos oma naabrite ja liitlastega.

Teised loobusid, Eesti aga otsustas edasi minna. Võib-olla julgustas meid meie seisukord rindel. Eduka võitluse tulemusena oli lootust, et suudame oma soove ning tarvidusi ka läbirääkimistel kaitsta.

Meil oli ka eeskujulik suutlikkus seista vastu läbirääkimiste käigus teise poole poolt algatatud suurtükidiplomaatiale, mille eesmärk oli suruda Eesti riik väga kehvadesse tingimustesse ja joonistada neile, meie vastastele, sobivad piirid.

Rahvusvaheline avalikkus kaugemal kui vahetute naabrite juures ei tahtnud samuti mõista meie soovi oma piirkondlik soodne sõjaline seis ära kasutada. Lääneriikidele kahtlemata ei olnud nii oluline see, et siin kaugel, kitsas rindelõigus, kus punased olid väsinud vastamast, on ühele rahvale koitmas ajalooline võimaluste aken. Mõned riigid lausa ähvardasid Eestit rahulepingu sõlmimise korral rahvusvaheliste sanktsioonidega.

Ent – see võimalus saada oma riigile sünnitunnistus, nagu on öelnud president Meri, oli Tallinnast vaadates realistlik ja ahvatlev. See vääris riski võtmist. Meie diplomaadid otsustasid võtta riski ja vastutuse ja minna ja kasutada ära see võimalus.

Rahulepingu sõlmimine Venemaaga oli vaieldamatult üks Eesti diplomaatia kaalukamaid saavutusi siiamaani. Hea tulemus ei olnud garanteeritud. Sihikindlus viis tulemuseni.

Ka täna on rahvusvaheline olukord muutlik. Teadlased on pikalt rääkinud, et heitlikum kliima toob kindlasti kaasa heitlikuma rahvusvahelise poliitilise keskkonna. Kui see, mida me näeme, on ammu ette kirjeldatud protsessi algus, siis peame valmis olema selleks, et praeguse diplomaatide põlvkonna pärisosaks ongi pidev operatiivtöö. Ootamatud arengud on kujunemas normiks.

Keerulised rahvusvahelised suhted õigustavad osade maailma poliitikute jaoks loobumist seni kehtinud reeglitest ja väärtustest. Koostöö võib asenduda vastasseisuga, avatus suletumaga ning sildade asemele on astumas seinad. Peame nende muutustega kohanema. Peame olema sama nobedad ja paindlikud kui Tartu rahu sõlmimise aastail või iseseisvuse taastamise aastail ning sellele järgneval NATOsse ja Euroopa Liitu pürgimise perioodil.

Ja mis peaasi, peame omavahel eri institutsioonides absoluutselt ühise meeskonnana toimima, selleks, et mitte jääda ajaloo keerdkäikudele jalgu. Meil ei ole ruumi ega aega muuks kui lennult omavahel kooskõlastuda ja vajadusel juba eile reageerida.

Oleks parem muidugi, kui teaksime – on üks periood, mil on keeruline. On üks eesmärk, mille peame saavutama. Nagu varem. Rahuleping. Iseseisvus. Euroopa turg ja turvalisus. NATO. See motiveeriks selgemini ja kõik eestlased saaksid meie püüdlustest paremini aru ning toetaksid selgelt ja tugevalt oma kaasaelamisega.

Sellist aega pole meile antud. Meie saatus on kaitsta turvalisust ja hoida alles eeldused heaks majanduskasvuks. Mille eest, mille vastu ja mil moel me peame seda tegema, see selgub igal hommikul uuesti.

Lihtsa sõnumi puudumine, kergesti mõõdetava eesmärgi määramise raskus, see on omamoodi ahistav. Meie tööle kodurahva tunnustuse ja toetuse hankimise teeb see keerukaks. Tänane inforuum lisab siia omad pikantsed nüansid. Superlatiivid, paanika, meeleheide, eufooria, Ameerika mäed.

Siiski. Lihtsas ja absoluutses maailmas on inimestel diplomaatidele kaks soovi: esiteks, tehke nii, et probleemid maailmast kaoks. Ja teiseks, kui nad ei kao, siis tehke vähemalt nii, et need meid ei puudutaks.

Nii see lihtsalt on. Teeme koos oma parima. Püüame oma samme lihtsalt ja selgelt põhjendada. See oskus on nii oluline ega tule meile orgaaniliselt kergelt kätte – on ju diplomaatias nõnda olulised taustad, nüansid ja detailid. Juba tänavu peame koos eestlastele lähedale tooma ühe keerulise diplomaatilise mudeli toimimise meie oma koduõuel – Euroopa Liidu eesistumise. Ärme unusta rääkida oma rahvaga, ka sel ajal kui on kiire. See on oluline.

Me räägime praegu väga palju julgeolekust. Teised riigid räägivad meie piirkonna julgeolekust. Aga tegelikult me peaksime rääkima veel rohkem rahust. Sest meie liitlased ei tule Eestisse seoses kõrgendatud vajadusega valmistuda sõjaks, vaid selleks, et rahu Euroopas oleks tagatud. Rahu tulebki kaitsta ja kinnistada iga päev. Seda ei ole mitte kunagi saanud teha sõnadega, ikka ainult varustuse ja vägedega. Julgustagu meid teadmine, et kogu NATO eluea on see niimoodi toiminud. Otsigem koostööd teiste piirkonna riikidega selleks, et oma rahulikku veendumust ja kindlustunnet edastada ülejäänud maailmale. Balti riigid ja põhjamaad peavad koos murdma selle müüdi, et Balti mere piirkond on praegu kuidagi rohkem ohustatud kui näiteks Lääne-Berliin külma sõja ajal. Valmisolekut selliseks koostööks olen näinud kõikide piirkonna riikide juhtides. Leidkem siis meetod ja tehkem seda viivitamata.

Püstitades siin täna meie ette neid ühiseid ülesandeid, on mul kindel tunne. Ma tean, et me kõik – kõik Eesti diplomaadid, kaitseväe esindajad, riigijuhid ja teenistujad – me kõik töötame kogu aeg selle eesmärgi nimel. Olgu 97 aastat tagasi sõlmitud Tartu rahu meile eeskujuks ja toeks! Hoiame Eestit, sõbrad!

„Leitnant Julius Kuperjanov on Vabadussõja kangelase ja eeskujuliku ohvitserina oluline nii Kuperjanovi jalaväepataljonile kui ka kaitseväele üldiselt. Tema haavata saamine Paju lahingus ja surm haavadesse kriipsutab aga veelgi alla neid sõjaväelisi väärtusi, millega ta elas – julgus, pealehakkamine, juhtimine eesliinilt ning taktikaline vaist. Kuperjanovlased ei ole neid väärtusi unustanud,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Tõniste.

Pärja leitnant Kuperjanovi hauamonumendile asetas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Tõniste, austusavalduseks oli üles rivistatud Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkond ning mälestuspalvuse väejuhile pidas pataljoni kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher.

Leitnant Julius Kuperjanov, Kuperjanovi partisanide pataljoni looja ja Eesti väejuht Vabadussõjas, sai 31. jaanuaril 1919. aastal Paju lahingus surmavalt haavata ja suri 2.veebruaril Tartus.

11.veebruaril, 1919 kirjutas tollane Päewaleht: "Kuperjanow! See on nimi, mis ilma eel-ja järelseletuseta tulewastele eestlastele palju ütleb, sest kadunu on enam kui 700 aasta järele esimene Eesti kangelane, ja kui niisugune on tal Eesti ajaloos oma hiilgekoht.“

Hommikul asetasid välisminister Sven Mikser, kaitseminister Margus Tsahkna, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili pärjad Vabadussõja võidusamba jalamile. Täna õhtul kell 19 Estonia kontserdisaalis algaval Tartu rahu aastapäevakontserdil esinevad kõnedega Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja välisminister Sven Mikser.

Tähistamaks 97 aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest tuleb muuhulgas ettekandele Micahel Kameni „Reekviem sõdurile“ ja Metsatölli „See on see maa“ Tartu akadeemilise meeskoori ettekandes. Solist on Atlan Karp.

Kontserdil esinevad lisaks kaitseväe orkestrile veel Tartu akadeemiline meeskoor, Kaitseliidu torupilliansambel, Tartu poistekoor ja vokaalansambel Gram of Fun. Dirigendid on Alo Ritsing, Kuno Kerge ning Peeter Saan.

Eesti ajaloo ühe tähtsama sündmuse tähistamisest Estonia kontserdisaalis võtavad osa riigitegelased, välisriikide suursaadikud ja sõjaväeatašeed, kultuuritegelased, samuti kaitseväelased ja kaitseliitlased.

Kontserdi korraldavad välisministeerium, kaitsevägi ja Eesti Meestelaulu Selts.

„Külastasin kaitseväe ühendatud õppeasutusi, et saada ülevaade, kuidas elab Eesti sõjateadus ning kas ja kuidas toetab kaitseväe teadus- ja arendustegevus ajateenistujate valmisoleku, meelestatuse ja hariduslike väljavaadete uurimist,“ ütles president Kersti Kaljulaid. „Neid teemasid on oluline uurida andmaks mõista, et ajateenistus ei ole katkestus kutsealuse elus ning mul on hea meel tõdeda, et kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakendusuuringud on keskendunud nendele küsimustele.“

Kohtumisel andis kaitseväe ühendatud õppeasutuste ülema ülesannetes kolonelleitnant Enno Mõts ülevaate õppeasutuste ülesannetest ja eesmärkidest. Kaitseväe teadus- ja arendustegevust tutvustas KVÜÕA rakendusuuringute keskuse ülem kolonelleitnant Sten Allik, kes andis koos kolleegidega Tartu Ülikoolist, strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskusest ja tervise arengu instituudist ülevaate ajateenijate seas läbi viidud inimvara kompleksuuringu esimestest tulemustest.

Kaitseväe ühendatud õppeasutused on Eesti Vabariigi kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev Eesti ainus riigikaitseline rakenduskõrgkool.

KVÜÕA rakendusuuringute keskus (RUK) korraldab sõjateaduse arendamist kaitseväe jätkusuutlikkuse tagamiseks. RUK-i peamised tegevusvaldkonnad on teadusliku ja rakendusliku uurimistöö tegemine, teadus- ja arendustegevuse juhtimine KVÜÕAs ning selle koordineerimine muude õppe- ja ametiasutustega.

Kaitseväe 2016. aasta parimaks sportlaseks valiti maadleja kapral Heiki Nabi, keda kaitseväe juhataja autasustas kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest.

Parima võistkonna tiitli pälvisid Rio olümpial pronksmedali võitnud sõudjad kapralid Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Andrei Jämsä.

Meeskonnaaladest pälvisid kaitseväe juhataja tänu ka kaitseväe jäähokikoondise tegevväelastest ja ajateenijatest mängijad, kes võitsid jaanuaris peetud Balti sõjaväespordi talimängudel jäähokiturniiri alistades finaalis Kanada meeskonna.

Kaitseväe aktiivseima naissportlase tunnustuse pälvis kõrgema sõjakooli kadett Kärt Praks ja aktiivseim meessportalane on kapten Ailar Asson kaitseväe strateegilisest sidekeskusest.

2016. aasta sportlikumaks üksuse ülemaks tunnistati 1.jalaväebrigaadi staabiülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu.

Kaitseväe parim sportlane Kapral Heiki Nabi ja olümpiapronksi võitnud sõudjad teenivad kaitseväe staabi- ja sidepataljoni spordirühmas, kuhu kuulub praegu 20 tippsportlast. Spordirühma eesmärk on spordi populariseerimine ja toetamine kaitseväes ning ühiskonnas tervikuna. Samuti võimaldab teenistus spordirühmas perspektiivikatel noorsportlastest ajateenijatel osaleda treeningutel ja võistlustel.

Matusetalitus viidi läbi Tallinnas Metsakalmistu kabelis, kus kõigil soovijail avanes võimalus lahkunuga hüvasti jätta. Lahkunu sängitati Metsakalmistu vabadusvõitlejate rahulasse. Matusetalituse viisid läbi kaitseväe kaplanid, välja pandi ka auvahtkond ning kaitseväe orkester. Lahkunu hauale asetati pärjad lähedaste ning kaitseväe esindajate poolt.

„Mereväekapten Leiti elu oli täis väljakutseid. Ta ütles, et mereväe ülemana ametisse astumine andis ta elule täiesti uue mõtte. Mereväekapten Leit oli koolitatud ja tark mees, kes väärtustas haridust. Teenistuses oldud ajaga jõudis ta Eesti ja mereväe jaoks teha palju,“ ütles mereväe ülem kaptenleitnant Jüri Saska oma järelhüüdes. „Leiti ajal pandi alus ka mereväe rahvusvahelisele koostööle. Leit jätkas aktiivset kaasamõtlemist merendusküsimustes ka pärast erru minemist. Jääme mereväekapten Roland Leiti meenutama heade mälestustega.“

Mereväekapten Roland Leit (13.11.1928-27.01.2017) teenis Eesti taasiseseisvumise järel loodud mereväe esimese ülemana perioodil 01. veebruar 1994 – 21. juuni 1998. Asudes 1994. aastal teenistusse mereväe ülemana, sai tema ülesandeks ja suurimaks väljakutseks mereväe üles töötamine. Alguspunktis polnud mereväel organisatsiooni, personali, sadamat, laevu ega ressursse. Nelja aastaga loodi mereväe struktuur ja sadam koos toetavate funktsioonidega. Algas mereväe ajateenijate, allohvitseride ja ohvitseride väljaõpe, saadi esimesed laevad ning pandi alus rahvusvahelisele koostööle Läti, Leedu, Soome, Rootsi kui ka NATO riikidega.

Roland Leit jätkas kaitseväkke teenistusse astudes pere traditsiooni. Tema isa oli allohvitser, asudes 1929. aastal teenima Petseris asuvasse 7. rügemendi 4. pataljoni. 1939. aastal Vene baaside sissetoomisega Eestisse lõpetati 7. rügemendi tegevus ning Leiti isa asus teenima Võrru, kolides sinna kogu perega. 1945. aastal alustas Roland Leit koos 15 kaasõppuriga teadmiste omandamist Merekoolis laevajuhtimise eriala I lennus, mille ta lõpetas cum laude.

Enne mereväe ülemaks saamist oli Roland Leit oli tegelenud merendusega juba 45 aastat. Eesti taasiseseisvumise eel oli ta juhenduskapten Eesti Riiklikus Merelaevanduses, kus ta õpetas välja nooremaid kapteneid. Varasemalt oli ta olnud laevadel nii madrus, tüürimees kui ka kapten. Ta oli sõitnud merd nii Põhja–Jäämerel, Aafrikas kui Lõuna–Ameerikas.