Uudised

„Sellised visiidid on vajalikud eelkõige olukorrateadlikkuse tõstmise ja vahetu info kogumise seisukohast. Näiteks saime uut infot mitte ainult Lõuna-Liibanonis toimuvast, vaid ka lähiregiooni olulisematest arengutest. Ise reaalselt piirkonnas olles ja inimestega rääkides mõistad, milline olukord siin päriselt on ning kui olulist ülesannet meie sõdurid siin täidavad,“ ütles riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso.

Kolmepäevase visiidi jooksul kohtus delegatsioon koosseisus Hannes Hanso, Johannes Kert, Oudekki Loone ja Madis Milling UNIFIL ülema kindralmajor Michael Beary’ga  ja eestlaste kodupataljoniks oleva Iiri-Soome pataljoni ülema kolonelleitnant Stephen Howardiga. Lisaks vaadeldi Eesti jalaväerühma ESTPLA-22 patrulli ning tutvuti Liibanonis eestlaste koduks olevate ÜRO baasidega 2-45 ning 6-50. Viimases, vahetult Liibanoni ja Iisraeli eraldaval sinisel joonel asuvas baasis toimus ka kokkusaamine pea kõigi Liibanonis teenivate eestlastega kus arutleti üheskoos Eesti riigikaitse lähituleviku põhisuundade üle.

Riigikogu ainupädevuses on otsustada Kaitseväe osalemine riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Mullu detsembris andis Riigikogu Kaitseväe üksusele mandaadi UNIFILi missioonil osalemiseks kuni 2017. aasta lõpuni.

Möödunud aasta novembri lõpus Liibanoni saabunud jalaväerühm Estpla-22 teenib ÜRO Lõuna-Liibanonis Iiri-Soome pataljoni koosseisus. Eesti rahuvalvajate ülesanne muuhulgas on patrullida nii öösel kui päeval Iisraeli ja Liibanoni eraldaval nii-öelda sinisel joonel (Blue Line).

Iisraeli ja Liibanoni eraldav sinine joon märgib Iisraeli relvajõudude tagasitõmbumist Liibanonilt vallutatud aladelt, milles kaks osapoolt leppisid kokku ÜRO kaasabil 2000. aastal. Vaatamata sellele, et olukord  sinisel joonel on üldiselt rahulik on aastate jooksul osapoolte vahel esinenud siiski konflikte. UNIFIL üksuste ülesanne sellistel puhkudel on hoida ära olukorra eskaleerumine ning teha koostööd Liibanoni relvajõududega.

Lisaks patrullivad ÜRO üksused ja sealhulgas Eesti üksus oma vastutusalas nii öösel kui päeval ning nii jalgsi- kui motoriseeritult, mehitavad vaatlusposte ning täidavad muid rahuvalvealaseid ülesandeid.

Koos staabiohvitseridega teenib alates novembrist Liibanonis ligi 40 kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni Staabi- ja tagalakompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Iiri-Soome pataljonist, mis on ainus mitmerahvuseline pataljon ÜRO rahuvalveoperatsioonil UNIFIL Liibanonis. Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki. Praegune üksus on järjekorras viies eestlaste kontingent Liibanonis. 

„Aspirandid õppisid täna, kuidas planeerida rünnakut, kaitset ja patrulli hoonestatud alal,“ ütles väliharjutuse üks läbiviijatest veebel Keit Purga. „Linn ei koosne ainult majadest ja betoonist, vaid mitmetest erinevatest faktoritest, mida tulevased reservrühmaülemad arvestama peavad.“

Linnalahinguõpe on üks osa eile õhtul alanud ja neljapäevani kestvast väliharjutusest, mille jooksul omandavad aspirandid teadmised planeerimisest ja juhtimisest erinevates lahinguliikides ja erinevates tingimustes.

„Seni on kursus väga põnev olnud ning instruktorid on väga laia silmaringiga, seega ootan huviga, mis nüüd pärast linnalahinguõpet saama hakkab,“ ütles nooremseersant Marjanne Raud, kelle sõnul on aspirantide kursusel osalemine tema ühe unistuse täitumine.

Reservrühmaülema baaskursuslased on senises väljaõppes omandanud teoreetilised teadmised, kuidas planeerida ning juhtida rühma lahingutegevust erinevates lahinguliikides, rakendades kaasnevaid tegevusi, mõistes enda üksuse ülesannet kõrgema üksuse koosseisus. KVÜÕA lahingukooli organiseeritud väliharjutus võimaldab teoreetiliste teadmiste praktilise rakenduse, mille raames saavad aspirandid Nursipalu ja Tsiatsungõlmaa harjutusaladel rühmasuuruse üksuse lahingutegevuse planeerimist ja juhtimist motoriseeritud rännakul, jalgsirännakul, rünnakul, kaitsel, tegevusel asustatud punktis ning paiknemisel.

Võrus paiknevas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Kutsealustest asus vabatahtlikult aega teenima ligi kolmandik. Vabatahtlikult teenistusse asunud väärtustavad teenistust oluliselt teadlikumalt ning peavad seda isiklikult tähtsamaks. Samuti selgus, et nende motivatsioon on teenistuse jooksul kõrgem kui kutse alusel ajateenijatel. Teine olulisem tulemus, mis kompleksuuringust selgus, on see, et ajateenistust peetakse vajalikuks ning seda Eesti julgeoleku jaoks isegi rohkem kui isikliku arengu jaoks. Selline tulemus läheb kokku ka üldise arvamusega, mille kohaselt ajateenistus on vajalik.

Ajateenijate kompleksuuringu tulemustest tervise ja sooritusvõime andmete näitel selgus, et noorte tervis ja füüsiline võimekus on oluliselt seotud vanusega. 18-19aastased ajateenijad hindavad paremaks nii oma tervist kui kehalist võimekust, samuti on üldfüüsilise testi tulemused selles vanusegrupis kõige kõrgemad. Nende tulemuste põhjal saab soovitada, et teenistusse astumiseks on sobivaim aeg pärast gümnaasiumi lõppu.

Kompleksuuringu esimesi tulemusi tutvustati strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskuse aastakonverentsil, kus arutleti ka selle üle, kas ja kuivõrd erinevad on vabatahtlikult ja kutse alusel ajateenistusse astunute ootused teenistusele, motivatsioon, hoiakud, suhtumine kaitseväkke, kuivõrd sõduri baaskursuse läbimine muudab ajateenijate arvamusi ja suhtumist ning milline on ajateenijate terviseprofiil ja kuidas on see muutunud.

Lisaks esitleti tulevaste kutsealuste uimasti- ja alkoholitarbimise levimust ning toitumise eripära noorte hulgas, samuti lahati reservväelaste uurimise temaatikat, naiste osalust kaitseväes ning veteranide toimetulekut tööturul.

Tänaseks on kaitseväe inimressursi kompleksuuringu raames viidud läbi ajateenijate uuringu kolm küsitlusetappi ning valminud mitmed kompleksuuringu andmeid kajastavad analüüsid.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste koduleheküljel saab tutvuda konverentsi

SJKK loodi 2014. aasta jaanuaris Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja tervise arengu instituudi koostöös vastamaks kaitseministeeriumi vajadusele täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas.

„Hea meel on tõdeda, et NATO lahingugrupi saabumisel on jõutud järgmise ja väga olulise verstapostini,“ ütles kindralleitnant Terras, kelle sõnul on kolonel Harris hoolimata oma esimesest tööpäevast Eestis kohalike oludega hästi kursis. „NATO lahingugrupi saabumist on ettevalmistatud pikalt ja põhjalikult. See on märk sellest, et Eestisse tulekut võetakse väga tõsiselt. Meil on veel üksjagu ühiseid väljakutseid, kuid leiame neile kindlasti lahenduse,“ lisas Terras.

Kolonel Giles R. Harris teenib Ühendkuningriigi relvajõududes 1996. aastast. Ta on lõpetanud Ühendkuningriigi staabikolledži ning muuhulgas teeninud kompaniiülemana Iraagis ja sõjaliste operatsioonide planeerijana NATO ISAF-i peakorteris.

NATO pataljonisuuruste lahingugruppide saatmine kolme Balti riiki ja Poola otsustati eelmise aasta juulis peetud NATO Varssavi tippkohtumisel. Iga pataljoni eest vastutab üks juhtriik ning teised liitlased panustavad pataljonide koosseisus allüksustega. Eestis on juhtriigiks Ühendkuningriik, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas Ameerika Ühendriigid.

Ühendkuningriigi juhitav enam kui tuhandest kaitseväelasest koosnev soomustatud lahingugrupp saabub Eestisse aprillis ning hakkab paiknema Tapal. NATO lahingugrupi saabumist ettevalmistavad staabiohvitserid alustasid Eestis teenistust sel kuul. 

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude, läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Eesti, Läti ja Leedu on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks.

Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse, panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb alates 5. jaanuarist Hollandi kuningliku õhuväe lennusalk, mille relvastuses on hävitajad F-16.

Kaitseväe ühendstaabi ees peetud rivistusel osalesid ka Läti president Raimonds Vejonis, kaitseminister Raimonds Bergmanis ja ametist lahkuv kaitseväe juhataja kindralleitnant Raimonds Graube.

Eelmise aasta lõpus teatas Graube oma tagasiastumisest, Graube on teeninud Läti kaitseväe juhatajana aastatel 1999 kuni 2003, 2010 kuni 2014 ja nimetati taas neljaks aastaks sellele ametikohale aasta varem.

Kalnins teenib Läti kaitseväes aastast 1997, enne kaitseväe juhatajaks nimetamist oli ta Läti kaitseväe ühendstaabi ülem. Lisaks Eesti kaitseväe juhatajale osalesid tseremoonial Leedu kaitseväe juht kindralleitnant Jonas Vytautas Zukas, Michigani rahvuskaardi ülem kindralmajor Gregory Vadnais, suursaadikud ning teised riigitegelased.

Balti riikide kaitseväed teevad tihedat koostööd. Ühise õhuseiresüsteemi BALTNET raames mehitatakse koos Balti õhuruumi juhtimiskeskust Leedus Karmelavas. Eesti juhitud pataljoniga BALTBAT on osaletud NATO reageerimisjõududes. Tartus paiknev Balti Kaitsekolledž BALTDEFCOL on Balti riikide ühine sõjalise kõrghariduse kolmanda astme staabikolledž, mis koolitab vanemstaabiohvitsere.

Foto: Läti kaitsevägi

„Koostöö brigaadi staabi, väeüksuste ning Kaitseliidu lahingugruppide vahel sujus hästi. Olen kindel, et suudame sama head taset hoida ka tulevikus liitlastega ühiselt Eesti kaitsmist harjutades,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.

Mussoon on jätkuks möödunud sügisel toimunud kaardiharjutusele Briis, kus treeniti tingliku vastase sissetungi peatamist Kirde-Eestis. Lisaks 1. jalaväebrigaadi väeüksustele oli õppusele kaasatud ka Kaitseliidu Põhja- ja Kirde maakaitseringkonna lahingugrupid.

Staabiõppused on 1. jalaväebrigaadile oluliseks ettevalmistuseks mais ja juunis toimuvateks suurõppusteks Kevadtorm ning Saber Strike, kus brigaadi koosseisus osalevad ka liitlaste lahingugrupi võitlejad.

Tänane 1. jalaväebrigaad on kaitseväe peamine manööverüksus, kuhu kuulub enamik ajateenistuse jooksul väljaõpetatavatest üksustest. Brigaadi koosseisu kuulub elukutselistest kaitseväelastest koosnev kiirreageerimisvõimega Scoutspataljon ning ajateenijate baasil Kalevi ja Viru jalaväepataljonid, tagalapataljon, pioneeripataljon, õhutõrjepataljon ning suurtükiväepataljon.

Siiani on osaletud üksteise korraldatud õppustel, samuti on ühiselt panustatud Euroopa Liidu ja ÜRO missioonidesse ning veteranide rahvusvahelise koostöö edendamisse.

Kindralleitnant Riho Terras peab Põhjala-Balti kaitsekoostöö formaadis oluliseks regionaalsete julgeolekuohtude ühtset mõistmist ning tunnustab Põhjamaade totaalkaitse kontseptsiooni arendamist. „Üksteise õppustel osalemine annab meile võimaluse mõista paremini oma naabrite kaitsekontseptsioone ja see aitab kaasa Läänemere regiooni julgeoleku tugevdamisele,“ ütles kindral Terras, kelle sõnul arutatakse ka erinevaid võimalusi kaasuda ühistesse võimearendusprojektidesse.

Kohtumistest, mille eesmärk on arutada Läänemere regiooni julgeoleku ja Balti- ning Põhjamaade kaitsealase koostööga seonduvaid küsimusi, võtavad osa Eesti, Läti, Leedu, Norra, Soome Taani ja Rootsi kaitseväe juhatajad või nende esindajad. 

Eelmine kord kohtusid Balti- ja Põhjamaade kaitsevägede juhatajad Saaremaal. 

Kopli spordihoones toimunud kaitseväe sangpommispordi meistrivõistluste võistkondlikus arvestuses tuli teiseks 1. jalaväebrigaadi luurekompaniid ja kolmandaks 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljon. Võistlusest võttis osa 105 kaitseväelast ja kaitseliitlast, kokku 17 võistkonda.

„Medalisaajatele õnnitlusi üle andes oli lisaks jõulise käepigistuse tunda ka tugevat teotahet ja võitlusvaimu, mis on ühele eeskujulikule kaitseväelasele ülimalt oluline,“ ütles mereväebaasi ülem kaptenleitnant Indrek Hanson. „Need meistrivõistlused on kolmandat aastat meie korraldada ja mis võis veel rohkem rõõmu pakkuda kui see, et meeskondlik võit tuli mereväkke.“

Sangpommispordi võistlus koosnes kahest harjutusest – kahe 24 kilogrammise sangpommi tõukamisest rinnalt sirgetele kätele ja sangpommi rebimisest parema ja vasaku käega. Võistluse parimad selgusid kahe harjutuse soorituste põhjal kogutud punktide summa alusel. Võitjad selgitati välja kolmes vanuseklassis ja seitsmes erinevas kaalukategoorias – kuni 63, 68, 73, 78, 85, kuni 95 ja üle 95 kilogrammi. Iga kaalukategooria kolme parimat võistlusklassides H21, H35, H45, ajateenijad ja naised autasustati diplomi ning medaliga. Iga võistlusklassi parimat autasustati Kaitseväe 2017. aasta meistri särgiga.

Kaitseväe sangpommispordi meistrivõistluste pidamise eesmärk on populariseerida ning arendada sangpommisporti kaitseväes, selgitades sealjuures välja riigikaitsjate seas selle ala parimad.

Keskuse nooremteaduri Tiia-Triin Truusa sõnul keskendutakse kaitsevaldkonna inimvaraga seotud uuringutele ja lahatakse teemasid, mis on tähtsad eelkõige kaitsevaldkonnaga seotud osapooltele.

Kolmandal omataolisel konverentsil tutvustatakse 2016. aastal esmakordselt ajateenistusse astunute seas läbiviidud kompleksuuringu esimeste etappide tulemusi ning arutletakse kas ja kuivõrd erinevad on vabatahtlikult ja kutse alusel ajateenistusse astunute ootused teenistusele, motivatsioon, hoiakud, suhtumine kaitseväkke, kuivõrd sõduri baaskursuse läbimine muudab ajateenijate arvamusi ja suhtumist ning milline on ajateenijate terviseprofiil ja kuidas on see muutunud.

Lisaks esitletakse tulevaste kutsealuste uimasti ja alkoholitarbimise levimust ja toitumise eripära noorte hulgas ning lahatakse reservväelaste uurimise temaatikat, naiste osalust kaitseväes ning veteranide toimetulekut tööturul.

Ettekandeid teevad oma ala spetsialistid strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskusest, kaitseväe ühendatud õppeasutustest, kaitseministeeriumist, rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest, tervise arengu instituudist ja Tartu Ülikoolist.

Konverents algab reedel, 27.jaanuaril kell 10.00 Tartus Dorpat konverentsikeskuse Struwe II saalis. Konverentsi ajakava ning ettekannete teemad leiate: .

SJKK loodi 2014. aasta jaanuaris Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja tervise arengu instituudi koostöös vastamaks kaitseministeeriumi vajadusele täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas.