Uudised

Scoutspataljoni staabiülema major Mart Sireli sõnul lihvitakse õppusel oskusi vastase rünnakute tõrjumisel ning vasturünnakute elluviimisel konventsionaalse sõja tingimustes. „Eelsoojendus on meestel juba tehtud – eile lõppenud rahvusvaheline õppus Silver Arrow tõestas, et kodumaa kaitsmiseks vajalikud oskused on meie sõduritel tugevad ning me oskame neid kasutada nii eraldiseisva pataljonina kui ka rahvusvahelise üksuse koosseisus,“ ütles major Sirel.

Tänasest algab õppuse taktikaline faas, kus Tapal paiknev Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi 503. jalaväerügemendi 2. pataljoni Battle kompanii teeb õhusiirde harjutusalale ning võtab maa-ala kontrolli alla. Seejärel liiguvad ameeriklaste positsioonidest läbi Scoutspataljoni kaitseväelased ning lähevad rünnakule. Vastast etendab Läti mehhaniseeritud kompanii, kelle kasutuses on roomikmasinad CVRT.

„Meie jaoks tõotab tulla huvitav ja kogemusterikas õppus just tänu Läti üksuse uudsele võimele, mida pakub nendele CVRT masinate mobiilsus. Sellise vastase vastu võitlemine nõuab meie ülematelt tarka tegutsemist ja sõduritelt scoudivaimu näitamist, kuid just rahuajal saadud õppetunnid ning vajalikud kogemused teevad meie kaitsevõime tugevamaks,“ lisas Sirel.

Õppus kulmineerub kompanii lahinglaskmistega, mille käigus hinnatakse 1. jalaväebrigaadi staabi poolt ka Scoutspataljoni väljaõppetaset. Laskmistel kasutatakse kõiki pataljoni relvastuses olevaid relvi.

Scoutspataljoni toetavad õppusel 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased brigaadi tagalapataljonist, Kalevi ja Viru jalaväepataljonidest, pioneeripataljonist, suurtükiväepataljonist, staabi-ja sidekompaniist ning luurekompaniist. Kaitseliit ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused toetavad õppust tulekontrollijatega. Scoutspataljoni kõrval harjutab õppusel Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi 2-503 pataljoni Battle kompanii, neile teeb vastutegevust lätlaste mehhaniseeritud kompanii.

Õppus Teraskilp on alates 2005. aastast toimuv Scoutspataljoni aastase väljaõppetsükli kulminatsioon, mille käigus viiakse kompanii- kuni pataljonitaseme lahinglaskmised. Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimisüksus. Õppus lõppeb 9. novembril.

Lennuk viibis Eesti õhuruumis umbes ühe minuti. Lennuki transponder oli sisse lülitatud ja lennuplaan oli esitatud, piiri rikkumise hetkel ei olnud lennukil raadiokontakti Eesti lennuliiklusteenindusega.

Välisministeerium kutsus täna välja Venemaa suursaadiku Eestis ja andis üle noodi. Sel aastal on Venemaa Föderatsiooni lennuvahendid rikkunud Eesti õhupiiri kokku kuuel korral.

„Konverentsi eesmärk on edendada interdistsiplinaarset diskussiooni sõjaväeliste juhtide arendamise baas- ja täiendusõppes ning igapäevases teenistuses,“ ütles konverentsi peakorraldaja KVÜÕA organisatsioonijuhtimise lektor Aarne Ermus. .Konverentsil käsitletakse nii elukutseliste kui ka reservväe ja Kaitseliidu vabatahtlike juhtide arendamisega seonduvat.

Rahvusvahelisel juhtimiskonverentsil astuvad üles külalisesinejad Suurbritanniast, Saksamaalt, Soomest, Šveitsist ja Iisraelist, kes arutlevad tegev- ja reservohvitseride ning allohvitseride juhiomaduste ning oskuste arendamise erinevate meetodite kasutamise efektiivsuse üle baas- ja täiendõppes ning igapäevases teenistuses.

Lisaks saavad konverentsil osalejad ülevaate erinevate riikide kaitsevägedes toimivatest sõjaväeliste juhtide arendamise süsteemidest, kasutatavatest meetoditest, erinevatest teoreetilistest lähtekohtadest ning praktikaga ühildamise põhimõtetest. Samuti käsitletakse konverentsil keskkonnamuutuste ning sõjapidamisviiside muutuste mõju juhtidele, neile eristatavatele nõuetele ja nende arendamisele.

Kuues rahvusvaheline juhtimiskonverents toimub kaitseväe ühendatud õppeasutustes aadressil Riia 12, Tartus. Konverentsi töökeelteks on eesti ja inglise keel.

Konverentsil osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 15. novembrini e-kirja teel: . Konverentsil osalemine on tasuta.

„Meid seob 21. kooliga ühine ajalugu. 1940. aastal asus selles koolimajas sidepataljon ning seal peetud lahing punaarmeelastega oli ainus, mille eestlased teises maailmasõjas oma riigi vormis pidasid. Jalutuskäiguga meenutame, et Eesti kaitsevägi siiski hakkas sel keerulisel ajal okupantidele vastu,“ ütles staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant René Innos.

Lennukid lendavad üle Eesti madallennu aladel ning mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal. Lennud toimuvad päeva esimeses pooles. 

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Ka Balti riikide valitsused on eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks. Madallende sooritatakse kokkuleppel lennuameti ja Lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsiga.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, mil Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuväe lennusalk võttis Balti riikide õhuturbe üle 31. augustil. Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Prantsusmaa õhuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on hävitajad Mirage 2000.

Hommikul kell 10 rivistuvad Filtri teel pataljoni kaitseväelased, kaitseväe orkester ning Tallinna 21. kooli õpilased ja õpetajad. Seejärel liigub ligi sada inimest rongkäigus mööda Odra tänavat, Tartu maanteed ja Kreutzwaldi tänavat Raua tänavale 21. kooli platsile. Seal peetakse kõnesid ning asetatakse pärg 1940. aastal peetud Raua tänava lahingu mälestuseks. Pärast pidulikku kogunemist liigub rongkäik sama marsruuti pidi tagasi Filtri teele.

Tuukri eriala baaskursusel oli uusi oskusi omandamas üks mereväelane ning neli ajateenijat 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljonist. Viiele kaitseväelasele viidi läbi erinevaid sukeldumisharjutusi kuni 20 meetri sügavuses vees.

Barokambris viidi läbi treeningsimulatsioone sukeldumisel kuni 60 meetri sügavusele. Kursuse ülem vanemveebel Taivo Janson jäi õppuritega rahule ja ütles, et kõik kursusel osalenud tulid ülesannetega hästi toime.

"Nelja kursuse lõpetanud ajateenija teenistus jätkub Tapal pioneeripataljonis, kus nad omandavad akvalangist-geoloogi eriala. Akvalangist-geoloogid kuuluvad pioneeriluure rühma ning nende eripäradeks on sukeldumis- ja ronimisvõimekus.

Lisaks õpivad sõdurid pioneeriluuret,  geoloogiat, demineerimist, ja vastase tõkete tuvastamist," ütles 1.

jalaväebrigaadi pioneeripataljoni pataljoniveebel vanemveebel Eero Naudi.

Kursuse edukalt läbinud reamees Kaasik ütles, et pärast kursuse lõpetamist võivad tema ülesanneteks saada sildade kontrollimine ning abistamine uute sildade rajamisel. "Silla olemasolul on meie ülesandeks hinnata selle konstruktsiooni tugevust, veendumaks, et see on võimeline kandma kaitseväe rasketehnikat."

Tuukri eriala baaskursusega liitumiseks tuleb eelnevalt läbida mitmed füüsilised katsed. Kursust viiakse mereväes läbi aastas korra ning selle kestvus on viis nädalat. Tuukri eriala baaskursuseid on Tallinnas mereväe tuukrijaamas läbi viidud alates 2015. aastast. Varasemalt viidi kursused läbi Lätis Liepaja tuukrikoolis.

Eesti mereväe tuukrijaam asub Tallinnas Miinisadamas. Mereväe tuukrid kasutavad modernset varustust, mis võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele. Võimaliku kessoontõve ja barotrauma ravimiseks tuukritel on soetatud mobiilne rekompressioonikamber.

Foto:

Kursuse eesmärk on anda kursuslastele  teadmised pataljoni lahingutoimingutest ning staabitöö protseduuridest. „Pataljoni staabiohvitseri kursus on kokku pandud nooremstaabiohvitseride kursusest, brigaadi staabiohvitseride kursusest ja erialaohvitseride baaskursusest,“ ütles täiendusõppe keskuse ülem kolonelleitnant Avo Veske, kelle sõnul kasutatakse sellist formaati esmakordselt.

Kursus koosneb neljast moodulist, mis kestavad järgmise aasta kevade lõpuni. Täna alanud esimeses moodulis õpitakse riigikaitse ja lahingutegevuse aluseid, teises moodulis keskendutakse staabitöö protseduuridele. Kolmandas moodulis õpivad kursuslased planeerima pataljoni lahingutegevusest. Kursus lõpeb praktikaga.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste täiendusõppe keskus on KVÜÕA struktuuriüksus, mis korraldab kaitseväele vajalikke täienduskursusi.

„Kodust kaugel teenivatele kaitseväelastele on nii lähedaste, aga ka ühiskonna toetus tervikuna oluline ja üks viis seda toetust näidata on tuntud muusikute külastused,“ ütles Eesti kontingendi ülem major Kuido Põldoja ja lisas, et kordaläinud kontserdid andsid kindlasti nii eestlastele kui ka nende Soome ja Iiri kolleegidele uut energiat viimasteks teenistusnädalateks enne koju jõudmist.

Muusikud esinesid kahel õhtul Lõuna – Liibanonis Soome Iiri ühispataljonis teenivatele Eesti, Soome ja Iiri rahuvalvajatele. Lisaks tutvusid külalised rahuvalvajate teenistuse ja varustusega ning osalesid eile koos Eesti kaitseväelastega patrullis. Täna külastasid muusikud ja Eesti kaitseväelased Ain Ebeli koolis kohalikke lapsi.

 „Liibanonis veedetud nädal jäi selgelt liiga lühikeseks – tegemist-toimetamist oli palju ning igapäevane ajakava oli tihe. Lisaks võeti meid kõiki koheselt väga omaks ja juba esimesel päeval. Tundus, justkui oleks oma vanade sõpradega üle pika aja taas kokku saanud,“ ütles Grete Paia. „Kuna ma polnud varem elukutseliste sõduritega kokku puutunud, siis ei teadnud, mida oodata. Tihti arvatakse, et militaarinimesed on väga tõsised ja kinnised, ent siin veedetud aeg tõestas mulle risti vastupidist. Meeletult kihvt oli näha, kuidas sõdurid hakkasid mõlemal kontserdil koheselt kaasa rokkima ning hiljem koos muusikutega tantsu vihtusid.“

Koos staabiohvitseridega teenib Liibanonis ÜRO rahuvalvemissioonil UNIFIL ligi 40 Eesti kaitseväelast, kellest suurema osa moodustab rühmasuurune üksus, mis on komplekteeritud peamiselt Scoutspataljoni B-kompanii baasil. Eesti jalaväerühm on osa Soome-Iiri pataljonist.

Kokku panustab UNIFILi praegu 40 riiki. Praegune üksus on järjekorras neljas eestlaste jalaväeüksus Liibanonis. Aastatel 1996-1997 teenis UNIFIL missioonil Eesti jalaväekompanii. Lisaks teenib kaks kaitseväelast Liibanonis ÜRO vaatlusmissioonil UNTSO.

Eesti jalaväerühma Estpla-21 peamine ülesanne on teha nii päevaseid kui ka öiseid patrulle, et näidata UNIFILi kohaolu ning kontrollida, et erinevad konflikti osapooled omavahel sõlmitud lepingutest kinni peaksid. Estpla-21 kaitseväelased patrullivad nii iseseisvalt kui koostöös Liibanoni relvajõududega.

Scoutspataljoni operatiivsektsiooni ülema kapten Kaido Kivistiku sõnul annab Balti pataljoni koosseisus toimuv õppus väärtusliku kogemuse igale osalejale. „Elukutseliste riigikaitsjatena peame hoidma oma oskused kõrgel ning kasutama igat võimalust, et neid täiustada. Tänavu saavad sõdurid esmakordselt teha vahetut koostööd Saksamaa õhutõrje- ning keemiakaitse üksustega, omandades teadmisi, mis aitavad vajadusel lahinguvõimet säilitada,“ ütles kapten Kivistik.

Õppus Silver Arrow toimub Lätis aastast 2014. Tänavu võtab õppusest osa üle 3000 kaitseväelase Lätist, Leedust, Eestist, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Suurbritanniast, Rumeeniast, Hollandist, Saksamaalt ning Albaaniast. Harjutus lõppeb 31. oktoobril.

Õppuse eesmärgiks on harjutada NATO liitlasvägede koostööd, treenida lahingutegevuse planeerimist ning kaitseoperatsioonide elluviimist. Õppuse käigus täiustatakse eri tasandite juhtimispunktide võimet juhtida allüksusi nii nende igapäevastes tegevustes kui ka õppuste ajal, koordineerides taktikaliste ülesannete täitmist.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega manööverüksus, mille kasutuses on 12,7mm-kaliibriliste raskekuulipildujatega relvastatud soomustransportöörid Sisu XA-188 ning lähitulevikus 35 millimeetrise kahuriga relvastatud lahingumasinad CV 9035.