Uudised

„Selle harjutusega saame kogemusi, et tegutseda reaalses kriisisituatsioonis, kus meilt nõutakse peale omaenda linnakute territooriumi ja inimeste turvalisuse tagamise ka valmisolekut toetada teisi jõustruktuure ja kohalikke elanikke,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.

Harjutuses keskendutakse kaitseväe ning politsei koostööle kriisiolukorras. Üheks harjutatavaks tegevuseks on liikluse reguleerimine ning teedele kontrollpunktide püstitamine.

Õppuse ajal paigutatakse kontrollpunktid Paldiskisse suunduva Leetse tee ja Tallinna maantee ristumispunkti,  samuti on kontrollpunkt linnast väljuva Rae tänava ja Rae põik ristumiskohas. 18. detsembri hommikul kella 5-11 pääseb kontrollpunktidest läbi vaid ühistransport. Tallinna maanteelt linna sisenev ning linnast Keila ja Tallinna suunal väljuv liiklus on ümber suunatud Leetse tee ja Sadama tänava kaudu. 

„Olles teeninud 1. jalaväebrigaadi staabiülemana tean, et pioneeripataljoni väljaõpe on tasemel ning  üksus suudab  brigaadi erialaselt toetada,“ ütles kolonelleitnant Eero Tepp. „Seega võtan üle korraliku üksuse juhtimise ja  usun, et suudan pataljoniülemana ka enda pioneerialaseid teadmisi täiendada.“

Kolonelleitnant Eero Tepp läheb pioneeripataljoni ülemaks kaitseväe peastaabi operatiivjaoskonna operatiivsektsiooni ülema ametikohalt. Kolonelleitnant Tepp alustas teenistust kaitseväes piirivalve ajateenijana 1992. aastal. Eelnevalt on ta teeninud muuhulgas Balti pataljonis rühmaülemana, Scoutspataljonis kompaniiülema ja operatiivsektsiooni ülemana ning Kalevi jalaväepataljonis ja 1. jalaväebrigaadis staabiülemana. Kolonelleitnant Tepp on osalenud välismissioonidel Bosnias ja Kosovos. Ta on lõpetanud Balti kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse ning teda on autasustatud maaväe ohvitseri kuld- ja hõberistiga, kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga ja kaitseväe teenetemärgiga kaitselaste teenete eest. 

Senine pioneeripataljoni ülem major Vesse Põder jätkab teenistust kaitseväe peastaabi operatiivjaoskonna vanemstaabiohvitserina. Major Põder teenib kaitseväes 1993. aastast, kui läbis sisekaitse operatiivrügemendis ajateenistuse. Ta on pioneeripataljonis teeninud nii rühma-, kompanii-, staabi- kui pataljoni ülemana ning osalenud 2004. ja 2005. aastal demineerimisgrupi ülemana sõjalisel välisoperatsioonil Afganistanis. Major Põder on lõpetanud kõrgema sõjakooli keskastmekursuse ning teda on autasustatud kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga.

1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni ülesanne on korraldada ajateenijate pioneerialast väljaõpet ning  sõjaolukorras tõkestada vastase üksuste liikumist, tagada oma üksuste liikuvus ning parandada lahinguvõime säilitamiseks üksiksõduri ja üksuse elu- ja võitlustingimusi.

„Uued sõidukid lisavad brigaadide tagalapataljonidele paindlikkust erinevate logistiliste ülesannete täitmisel, kombineerides selleks sõidukite erinevaid pealisehitisi. Eelkõige on veokid koos hangitud pealisehitistega ettenähtud brigaadi üksuste varustamiseks kütusega. Kokkuvõttes muutub brigaadi üksuste varustamine efektiivsemaks,“ ütles 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülem kolonelleitnant Kalmer Kruus.

Kaitseväe 12 uut Volvo FMX veokit on 6x6 rattavalemiga, samuti on masinal kõrge kliirens ja tugev raam. Pealisehituseks on veokil konkslift koos merekonteinerite käsitsemise varustusega. Lisaks masinatele ostis kaitsevägi ka mitu haagist ja eriotstarbelist konteinerit. Veokid tarnis Volvo Gruppi kuuluv Volvo Defense AB.

 „Meie jaoks on see väga ilus päev olnud,“ ütles Vigala hooldekodu juhataja Riina Viibus. „Kui tihtipeale suuremate kontsertite puhul on inimesi, kes jäävad sellest ilma, siis täna said tubades olevad inimesed nautida oma erakontserti. Oleme selle üle väga väga rõõmsad!“

Staabi- ja sidepataljoni ajateenijad on heategevuslikke jõulukontserte korraldanud üle kümne aasta. Laule ja näitemängu esitavad peamiselt nädalavahetusel väljaõppest vabal ajal harjutavad ajateenijad, kes peavad tähtsaks kaitseväe mitmekülgsuse näitamist. „Kuna praegu on jõuluaeg, soovime kõigile kaitseväe poolt jõulurõõmu jagada. Me ei ole lihtsalt mehed relvadega, Eesti kaitseväel on ka pehmem pool,“ ütles juulis ajateenistust alustanud nooremseersant Kaspar Mahla.

Staabi- ja sidepataljoni lauluansambel annab tänavu kokku 16 kontserti. Aasta viimane esinemine toimub 26. detsembril Tallinnas Oleviste kirikus, kus lauldakse kodututele.

„Mul on hea meel seista siin ja avada mälestusmärk väärikale mereväelasele ja ohvitserile,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras büsti avamistseremoonial. Terrase sõnul aitas peale Eestisse saabunud kergeristlejate eskaadri toodud relvastuse Vabadussõda võita Ühendkuningriigi admirali initsiatiivikus Briti mereväelaste juhtimisel. „Ta oli esimene, kes seadis suuna laevastikule, kellele väga selget käsku polnud antud,“ ütles Terras.

Büsti avamisele eelnes traditsiooniline mälestustseremoonia kaitseväe kalmistul, millega meenutati Vabadussõjas langenud Briti meremehi. Langenute auks asetasid pärjad teiste hulgas kaitseväe juhataja ning Ühendkuningriigi saatkonna, mereväe ja Kaitseliidu meredivisjoni esindajad.

 Sir Edwin Alexander-Sinclairi büst on Šoti klubi hoovis paikneval büstide alleel järjestuses kolmas. Esimene büst paigaldati 1993. aastal asutatud Šoti klubi eestvedamisel 2005. aastal Robert Burnsile ja teine 2011. aastal Sir Sean Conneryle. Büstide rajamist rahastatakse valdavalt klubiliikmete annetustest. Admiral Sinclairi büsti püstitamist toetasid lisaks Šoti klubile kaitsevägi, Ühendkuningriigi saatkond ning Laevastiku ohvitseride klubi.

 12. detsembril 1918. aastal saabus Tallinna Ühendkuningriigi sõjalaevastik. Briti kergeristlejate eskaader admiral Edwin Alexander-Sinclairi juhtimisel tõi kaasa hulgaliselt relvi, laskemoona ja muud varustust ning tagas Vabadussõja ajal Tallinnale julgeoleku merelt. Briti sõjalaevastiku saabumine Tallinna avaldas olulist mõju Vabadussõja käigule.

„Teie täna antud vanne ei ole pelgalt sõnad, vaid see kannab palju sügavamat tähendust. Sõduri baaskursuse läbimisega on loodud kõik tingimused, et saaksite edukalt jätkata väljaõpet erialakursustel,“ ütles Viru jalaväepataljoni ülem major Arno Kruusmann sõduritele.

Sõdurivande andmisega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp, sõduri baaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud teadmised. Sõdurite teenistus jätkub erialakursustel.

Viru jalaväepataljon Jõhvis õpetab ajateenijaid välja tankitõrje ja jalaväe õppesuundadel ning Paldiskis asuv Kalevi jalaväepataljon koolitab mehhaniseeritud manööver- ja toetusüksusi.

Laevameeskonda tervitasid Tallinnas Miinisadamas mereväe ülem, kaitseväe orkester, lähedased ja külalised. Pidulikul rivistusel said Admiral Cowani meeskonnaliikmed Eesti mereväe NATO kontingendi medalid ja sõled.

Mereväe ülem mereväekapten Sten Sepper ütles Admiral Cowani meeskonnale, et temani jõudnud tagasiside eestlaste teenistuse kohta NATO 1. miinitõrjegrupid on olnud väga positiivne. Samuti tänas meeskonda tubli teenistuse eest ja nende lähedasi toetuse eest miinijahtija Admiral Cowan komandör vanemleitnant Tanel Leetna.

Tänavu augustis alanud teenistuse jooksul NATO 1. miinitõrjegrupis on miinijahtija Admiral Cowan osalenud mitmel rahvusvahelisel õppusel ja harjutusel, millest suurimateks olid NATO õppused Trident Juncture ja Northern Coasts. Miinijahtijal Admiral Cowan teenisid alates aprillist ka kolm ajateenijat, kes möödunud nädalavahetusel reservi arvati.

Lisaks tavapärasele teenistusele Läänemerel viis seekordne operatsioon NATO 1. miinitõrjegrupi ka Põhjamerele, Vahemerele ja Atlandi ookeanile. Seitsmest laevast koosnevat NATO 1. miinitõrjegruppi juhtis tänavu Hollandi mereväe kaptenleitnant Peter Bergen Henegouwen. Grupp külastas teenistuse jooksul sadamaid Belgias, Saksamaal, Hollandis, Taanis, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis ja Ühendkuningriigis.

Merevägi on kaitseväe üks pikemaaegsemaid ja järjepidevamaid panustajaid NATO operatsioonidesse. Erinevate laevadega on NATO miinitõrjegruppides osaletud juba üle kümne aasta. 2016. aastal asuvad NATO 1. miinitõrjegrupi teenistusse lisaks miinijahtijale ka kolm staabiohvitseri, kellest üks asub grupi etteotsa. 2017. aasta esimeseks poolaastaks võtab Eesti mereväelastest koosnev staap üle kogu NATO 1. miinitõrjegrupi juhtimise.

​„Esimene pingutus on edukalt tehtud, aga erialaõpe alles algab ja ka seal tuleb sama tublilt jätkata," ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm. „Ajateenistus tervikuna on ainult üks osa reservteenistusest ja siin saavutatud taset tuleb hoida."

Pidulikku tseremooniat olid jälgima kutsutud ka ajateenijate lähedased, kes said tutvuda ka sõdurite elu ja olmega ning 1. jalaväebrigaadi tehnikaga.

Sõdurivande andmisega tõotavad ajateenijad jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Truudusetõotusega lõppes ajateenistuse esimene etapp, sõduri baaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud teadmised.

Tapal asuvad 1. jalaväebrigaadi allüksustest õhutõrjepataljon, suurtükiväepataljon, pioneeripataljon, tagalapataljon, staabi- ja sidekompanii ning luurekompanii.

Ligi kolm kuud allohvitseri ametit õppinud 180  sõdurit läbivad traditsioonilise ligi 85 kilomeetri pikkuse rännaku, kus panevad proovile oma füüsilise ja vaimse vastupidavuse, meeskonnatöö efektiivsuse ja pädevuse jaoülemana.

„Rännakul hinnatavad omadused on jaoülematele kriitilise tähtsusega. Lahinguväljal oleneb just jaoülemate tegevusest kõige vahetumalt meeste elu ja surm, lahingu võit või kaotus,“ ütles nooremallohvitseride kursuse ülem kapten Lauri Teppo.

Lõpurännak koosneb neljateistkümnest kontrollpunktist, kus muu hulgas tuleb sõduritel rakendada oma teadmisi relvade tundmises, haavatu evakueerimisel ja köitel ronimisel. Tänavu on esimest korda võimalik jagude teekonda jälgida ka interaktiivselt kaardilt veebiaadressil ja külastada avalikku kontrollipunkti Obinitsa lähistel, et saada aimu sõduritele püstitatud ülesannete raskusest.

Nooremallohvitseri baaskursuse lõpetanud saavad kaprali või nooremseersandi auastme. Kursuse edukalt lõpetanud allohvitserid jätkavad teenistust meeskonna- või jaoülemana ning parimad suunduvad õppima lahingukooli reservrühmaülema kursusele.

Praegu Kuperjanovi pataljonis teenivate noormeeste ajateenistus lõpeb 2016. aasta kevadel õppusega Kevadtorm, seejärel arvatakse nad reservi 2. jalaväebrigaadi kooseisus.

Maandumist endisel Kiltsi sõjaväelennuväljal juhtisid maapeal paiknevad lahingukontrollijad.

„Kiltsi lennuvälja pole kaua maandumisharjutusteks kasutatud ning seal puuduvad maandumiseks vajalikud seadmed ning navigatsioonivahendid,“ ütles õhuväe lennubaasi ülema kohusetäitja kolonelleitnant Ülar Lõhmus. „Just seetõttu pakub Kiltsi lennuväli häid võimalusi maandumisharjutusteks nii-öelda ettevalmistamata lennuväljale, mis on kohustuslikud lahingulenduritele kvalifikatsiooni hoidmiseks.”

Kolonelleitnant Lõhmus lisas, et septembrist jaanuari alguseni kestev Eesti-USA õhuvägede ühisharjutuste sari on edukalt kulgenud. Nii Eesti kui ka liitlaste õhuväelased on näidanud vajalikke professionaalseid võimeid, mida harjutuste käigus on täiendatud ja lihvitud.

Käesoleva aasta septembrist järgmise aasta jaanuari alguseni viibib Ämari lennubaasis USA õhuväe ründelennukite eskadrill. Harjutuste käigus sooritatavad õhuväelased lennukitel A-10 nii õppelaskmisi ja -pommitamisi Tapa lähedal paikneval kaitseväe keskpolügoonil kui erinevaid lennuharjutusi. Harjutuste raames lennatakse Ämarist ka Rumeenia ning Ungari harjutusaladele.