Uudised

Maandumist endisel Kiltsi sõjaväelennuväljal juhtisid maapeal paiknevad lahingukontrollijad.

„Kiltsi lennuvälja pole kaua maandumisharjutusteks kasutatud ning seal puuduvad maandumiseks vajalikud seadmed ning navigatsioonivahendid,“ ütles õhuväe lennubaasi ülema kohusetäitja kolonelleitnant Ülar Lõhmus. „Just seetõttu pakub Kiltsi lennuväli häid võimalusi maandumisharjutusteks nii-öelda ettevalmistamata lennuväljale, mis on kohustuslikud lahingulenduritele kvalifikatsiooni hoidmiseks.”

Kolonelleitnant Lõhmus lisas, et septembrist jaanuari alguseni kestev Eesti-USA õhuvägede ühisharjutuste sari on edukalt kulgenud. Nii Eesti kui ka liitlaste õhuväelased on näidanud vajalikke professionaalseid võimeid, mida harjutuste käigus on täiendatud ja lihvitud.

Käesoleva aasta septembrist järgmise aasta jaanuari alguseni viibib Ämari lennubaasis USA õhuväe ründelennukite eskadrill. Harjutuste käigus sooritatavad õhuväelased lennukitel A-10 nii õppelaskmisi ja -pommitamisi Tapa lähedal paikneval kaitseväe keskpolügoonil kui erinevaid lennuharjutusi. Harjutuste raames lennatakse Ämarist ka Rumeenia ning Ungari harjutusaladele.

Konverentsi peakorraldaja major Ahti Varblase sõnul saab konverentsi, mille põhirõhk oli tänavu väljaõppel, igati kordaläinuks lugeda. „Huvitavamate ettekannete seas olid näiteks  doktor Jørgen Joakim Jørgenseni ettekanne kaksikrünnakust Norras, doktor Aleksejs Višnakovsi ettekanne Maxima tragöödiast Riias ning härra Nicholas Sentance’i presentatsioon Suurbritannia kiirabiteenistuse tegutsemisest suurõnnetuse korral,“ ütles major Varblane.

Nagu eelmiselgi aastal, oli tänavune meditsiinikonverents integreeritud militaarpsühholoogia konverentsiga. Töötubades näidati erinevaid simulatsiooninukke ja simulatsioone, mis on väljaõppes väga olulised.

Konverentsi ühe koordinaatori leitnant Anu Mendiku sõnul pakkus osalejatele huvi traumahaige simulatsiooni töötuba. „Konverentsil osalejad said soovi korral proovida traumahaige käsitlemist imiteeritud lahinguväljal – kasutasime pimedas ruumis müra, suitsu ja valgusefekte,“ ütles leitnant Mendik.

Konverentsil osalesid Tartu Ülikooli arstitudengid, Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkooli tudengid, kaitseväelased ja kaitseväe meedikud, vanglaameti ja päästeameti töötajad, tsiviiltervishoiuasutuste arstid, õed, parameedikud, kaitseliitlased ja teised valdkonnast huvi tundvad ja sellega kokku puutuvad inimesed.

„Meile on väga oluline omada naabritega häid suhteid. Töötame väga tihedalt koos soomlastega, samuti teeme koostööd Balti riikidega,“ ütles kindral Bydén. „Jälgime väga tähelepanelikult ka Venemaa tegevust nii Läänemere regioonis kui mujal.“

Eesti ja Rootsi kaitsevägede juhatajad arutasid kohtumisel Läänemere regiooni julgeoleku, Rootsi kaitseväe arengute ja rahvusvahelise koostöö teemal. Teiste teemade hulgas rääkisid kindralid koostööst NATOga ja peamistest julgeolekuriskidest maailmas, aga ka võimalikust Rootsi kaitseväe osalemisest järgmisel Kevadtormil.

„Arutasime palju erinevaid projekte. Kindlasti on üks oluline info see, et rootslased ühinevad meie küberkaitsekeskusega. Otsus on juba tehtud, nüüd on jäänud ületada veel bürokraatia,“ ütles kindralleitnant Terras. „Koostöö osas näeme ühe võimalusena ka CV90 lahingumasinate valdkonda, sest see on Rootsis toodetud süsteem ja neil kasutusel.“

Lisaks kohtumistele asetas kindral Bydén pärja Vabadussõja võidusamba jalamile ning külastas mereväebaasi Tallinna Miinisadamas.

Kolm kuud ametis olnud Rootsi kaitseväe juhataja visiidi eesmärk on tutvuda Balti riikide kõrgema sõjalise juhtkonnaga ning arutada riikidevahelist kaitsealast koostööd. Edasi lendab kindral Bydén Lätti ning seejärel Leetu.

Kindral Micael Bydén juhib Rootsi kaitseväge alates käesoleva aasta 11. septembrist. Enne kaitseväe juhatajaks nimetamist teenis ta aastatel 2014-2015 Rootsi õhuväe ülemana ning enne seda Rootsi õhuväe staabiülemana.

Lennud toimuvad Liivi lahe, Pärnumaa lõunaosa, Viljandimaa, Kesk-  ning Ida-Eesti kohal. Madallennud toimuvad mitte madalamal kui 152 meetrit (500 jalga) ja eelistatavalt asustatud punktidest eemal.

NATO liikmesriigid eraldavad õhuväe õppuste ja harjutuste, sealhulgas madallendude läbiviimiseks kindlad osad oma õhuruumist. Muuhulgas on Balti riikide valitsused eraldanud oma õhuruumis piirkonnad madallendude sooritamiseks.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. Balti riikide õhuturve moodustab osa NATO targa kaitse kontseptsioonist, mille eesmärk on säästa alliansi liikmesriikide ressursse panustades erinevatesse võimekustesse ühiselt.

Saksa õhuvägi võttis Balti riikide õhuturbe brittidelt üle 25. augustil. Leedus Šiauliai lennubaasis paikneb praegu Ungari lennuväe õhuturbesalk, mille relvastuses on Rootsi päritoluga hävitajad Saab JAS 39 Gripen.

„Neljas polk oli esimene, kes Vabadussõjas Viru rindel vaenlasele vastu astus. Meie esivanemate Vabadussõja lahingutes üles näidatud truudus ja usk oma riiki aitavad meil ka täna olla valmis Eestit kaitsma,“ ütles major Kruusmann, viidates Viru jalaväepataljoni eelkäijale 4. Eesti polgule.

Pataljoni aastapäeva tähistamine algas eile, kui kogu Viru pataljon osales traditsioonilisel jalgsirännakul mööda Vabadussõja lahingupaiku ja mälestusmärke Sillamäelt Utriale.

Pärast pidulikku rivistust Jõhvi keskväljakul oli linnarahval võimalus Jõhvi linnakus tutvuda pataljoni relvastuse ja tehnikaga. Lisaks tähistas pataljon aastapäeva pataljoniülema vastuvõtu ja heategevuskontsertiga, mille tuludest osa annetatakse teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud kaitseväelaste laste aitamiseks loodud Carolin Illenzeeri fondi.

Viru jalaväepataljoni sünnipäevaks peetakse 6. detsembrit 1917, kui kapten Hendrik Vahtramäe asus Rakveres formeerima 4. Eesti polku. Viru jalaväepataljon loodi 22. mail 1992 Jõhvis. Pataljon kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu ning valmistab ette reservväelasi jalaväe ja tankitõrje õppesuundadel.

 „Jaanuarikutse ajateenijad toetasid brigaadi kaitseväelasi väljaõppe andmisel ning andsid seeläbi tugeva panuse meie reservarmee arendamisse,“ ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonelleitnant Veiko-Vello Palm.

1. jalaväebrigaadi jaanuarikutse ligi 80 ajateenijat läbisid väljaõppe peamiselt Kalevi jalaväepataljonis, kus alates 2013. aastast koolitatakse jaanuarikutse ajateenijatest instruktoreid hiljem saabuvate juuli- ja oktoobrikutsete jaoks. Tänavu said ajateenijate instruktorikursusel esimesed 24 instruktorit väljaõppe ka Viru jalaväepataljonis.

Enim teenis jaanuarikutse ajateenijaid sõjaväepolitseid ja jalaväeüksusi koolitavas Vahipataljonis, kus reservi läheb sel nädalal ligi 120 ajateenijat.

Lisaks Vahipataljonile ja 1. jalaväebrigaadile teenisid jaanuarikutse ajateenijad mereväes, 2. jalaväebrigaadis ning staabi- ja sidepataljonis.

Ajateenistusse kutsutakse aastas kolmel korral: jaanuaris ja juulis alustavad 11-kuulist teenistust eelkutsega saabunud tulevaste reservüksuste nooremallohvitserid ja autojuhid ning oktoobris kutsutakse kaheksaks kuuks teenistusse reservüksuste reakoosseis. Põhikutse ajateenijad läbivad esimese kolme kuu jooksul sõdurioskuste baaskursuse ning alustavad seejärel üksuse koostööõpet, eelkutse ajateenijad läbivad lisaks kolmekuulisele baaskursusele vastavalt ametikohale kas autojuhi eriala või nooremallohvitseride kursuse. 

“Sõdurivande andmine on väeosale alati oluline sündmus, sest tähistab ajateenistuse esimese etapi lõppu. Sõduri baaskursus peab andma sõdurile lahinguväljal tegutsemiseks vajalikud teadmised ja oskused ning on seeläbi kui vundament edasise väljaõppe õnnestumisel,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.

Truudusetõotusega tõotab kaitseväelane jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest ning pidada kinni kaitseväe distsipliinist.

Oktoobris teenistust alustanud noored pidid eelnevalt läbima sõdurioskuste baaskursuse, mille jooksul omandati rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas tegutsemise ja ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised. Sõduri baaskursuse edukas läbimine annab Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurile õiguse kanda pataljoni embleemi pealuu ja kontidega.

Medalid said mereväe lipulaeval miinijahtijal Admiral Cowan teeninud vanemmadrus Vilmar Kaal, vanemmadrus Rene Tammeorg ja reamees Artur Püvi. Ajateenijad osalesid muuhulgas ka NATO kümnendi suurimal õppusel Trident Juncture 2015 Hispaanias ja Portugalis, millest miinijahtija Admiral Cowan NATO 1. miinitõrjegrupi kooseisus osa võttis.

NATO kontingendi medalid andis eile Miinisadamas üle laevastiku ülem kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa, kes soovis reservi suunduvatele ajateenijatele edu ja kordaminekuid edaspidiseks. „Loodan, et teil oli võimalus maailma näha. Võtke see kogemus endaga kaasa,“ ütles kaptenmajor Seljamaa.

„Meie ajateenistus oli natukene teistsugune ja kirjum, kui sellest tavaliselt räägitakse. Sai väga palju uut ja huvitavat näha ning kogeda. Merele minnes tundus eelseisev aeg pikana, aga tagasi tulles hakkasid mõtlema, et päris kiiresti läks,“ ütles vanemmadrus Vilmar Kaal oma teenistuse kohta. Kolmest ajateenijast kaks kaaluvad järgmisest aastast mereväes tegevteenistusse asumist.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett, teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe sõjalaevastikku kuulub kolm Sandown-klassi miinijahtijat Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi ning üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste turundusspetsialisti Lauri Rikase sõnul on haridusmessid noortele heaks võimaluseks saada vahetut informatsiooni erinevatest valikutest ja edasiõppimisest, et langetada pärast keskkooli lõppu teadlik valik. „Sõjakooli maa-, mere- ja õhuväe õppesuuna kadetid räägivad messil oma õpingutest ning on valmis vastama ka erinevatele praktilistele küsimustele, mis puudutavad näiteks sisseastumist või igapäevast elu-olu,“ ütles Rikas.

Turundusspetsialisti sõnul on sihtrühma ja sisseastujate küsitlused näidanud, et noored eelistavad saada kõrgema sõjakooli kohta informatsiooni eelkõige sotsiaalmeediast ning koolis õppivatelt kadettidelt. „Kadettidega vestlemine annab noortele kindlustunde, sest nad saavad oma küsimustele vastused just neilt inimestelt, kes iga päev sõjakoolis õpivad ja sealset elu õppuri silmade läbi näevad,“ ütles Rikas.

Kõrgema sõjakooli kadettidega jagavad Teeviidal boksi ka Kaitseressursside ameti esindajad, kelle käest saab informatsiooni karjäärivõimalustest kaitseväes ning ajateenistusest. Kaitseliidu esindajad tutvustavad võimalusi vabatahtlikuna riigikaitsesse panustada.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste kõrgem sõjakool on noortele, kes soovivad head juhtimisalas kõrgharidust. Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskuse korraldatava konverentsi ühe koordinaatori veebel Hele-Reet Lille sõnul tulevad ettekandmisele erinevad teemad ka palju kõmu tekitanud suurõnnetustest, nagu näiteks Maxima poe varing Riias ja paljude laste elu nõudnud tulistamine Rootsis. „Räägime ka Ukrainast kui sõjalisest konfliktipiirkonnast nii psühholoogide kogemuse kui ka sõja- ja katastroofimeditsiini poole pealt,“ lisas veebel Lille.

Üheksandat korda aset leidva konverentsi peakorraldaja major Ahti Varblase sõnul on aastatega nii külaliste kui ka välismaiste lektorite arv suurenenud ning ettekande teeb ka näiteks professor Peep Talving, kes sel aastal koos Eesti Kirurgide Assotsiatsiooniga alustas traumahaige käsitlemise (ATLS) kursuste läbiviimist Eestis.

Nagu eelmiselgi aastal, on tänavune meditsiinikonverents integreeritud militaarpsühholoogia konverentsiga. Töötubades näidatakse erinevaid simulatsiooninukke ja simulatsioone, mis on väljaõppes väga olulised.

Konverentsil osalevad Tartu Ülikooli arstitudengid, Tartu ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengid, kaitseväelased ja kaitseväe meedikud, vanglaameti ja päästeameti töötajad, tsiviiltervishoiuasutuste arstid, õed, parameedikud, kaitseliitlased ja teised valdkonnast huvi tundvad ja sellega kokku puutuvad inimesed. Kokku osaleb konverentsil ligi 500 inimest.

Sõja- ja katastroofimeditsiini konverentsi kava on leitav veebiaadressil .