Uudised
-
Brigaadikindral Terras: reservohvitseridel on riigikaitses tähtis koht
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras tunnustas täna Kaitseväe Lahingukoolis reservohvitseride liikumise elujõulisust.
“Eesti riigikaitse süsteemis on reservohvitseridel tähtis koht – reservohvitseride kursuste lõpetanud on viinud riigikaitse teemad paljude Eesti inimesteni ja mõjutanud viimase viieteist aasta jooksul kaitsealast mõtlemist.”
Kaitseväe Võru Lahingukooli lõpetas täna viieteistkümnes lend reservohvitsere. Kaitseväe juhataja kutsus kursuste lõpetajaid jätkama reservteenistust õppekogunemistel ja täiendama oma sõjalisi oskusi kaitseväe õppustel. “Reservõppekogunemised on saamas üha enamatele ohvitseridele ja sõduritele tavapäraseks rutiiniks, nende aktiivne osalus süvendab nii reservohvitseride endi, tööandjate kui töötajate kaasatust riigikaitsesse.”
Koos reservohvitseridega lõpetasid täna Kaitseväe Lahingukooli vanemallohvitseride ja erialaallohvitseride kursused.
Brigaadikindral Terras rõhutas tulevaste veeblite poole pöördudes, et lisaks erialasele kompetentsile oodatakse veeblitelt nõudlikkust nii enese kui teiste vastu, eeskuju ja vajadusel nõu andmist nii alluvatele kui ka ülematele.
Täna lõpetanud kaitseväelased ja reservväelased läbisid koos nädalase väliõppuse, kus harjutasid jalaväerühma patrulli, kaitset ja rünnakut. Vanemallohvitseride kursuse lõpetajad sooritasid 70 kilomeetri pikkuse rännaku, mis lõppes täna hommikul.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere, samuti korraldab kool täiendusõpet. Lahingukooli vanemallohvitseride baaskursus kestab 11 kuud, lõpetajad saavad kutsehariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremveebli auastme.
Kaheksa nädala pikkusel reservohvitseride kursusel saavad osalejad jalaväerühma ülema lühikoolituse. Kursuse edukas läbimine loob eeldused edasiseks väljaõppeks erialaohvitserina täienduskursustel ja reservõppekogunemistel.
-
Miinijahtija Sakala naaseb teenistusest NATO miinitõrjegrupisTäna kell 16 jõuab Miinisadamasse teenistusest NATO miinitõrjegrupis miinijahtija Sakala.
Vastuvõtutseremoonial tervitavad laeva meeskonda mereväe ülem kaptenleitnant Sten Sepper ja Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa, mängib Kaitseväe orkester.
Septembri teises pooles osales Sakala Taani põhjarannikul kahenädalasel miinitõrjeoperatsioonil Danex-NOCO (Danish Exercise-Northern Coast). Oktoobri keskel otsis Sakala miine Šotimaal Herbriidide meres Minchis kahenädalasel suurõppusel Joint Warrior. Novembris osales Sakala kahenädalasel miinitõrjeõppusel HOD OPS France Somme’i lahes.
NATO miinitõrjegrupp oli ka NATO reageerimisjõudude valmisolekuüksus. Reageerimisjõudude liikmena pidi miinijahtija Sakala olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas.
Miinijahtija Sakala liitus NATO miinitõrjegrupiga Belgias, Zeebrügges selle aasta augusti alguses. Üksusesse kuulusid veel miinitõrjelaevad Saksamaalt, Norrast, Hollandist ning kaks alust Belgiast.
Miinijahtija Sakala komandör on vanemleitnant Erkki Silm. Järgmisena asub NATO miinitõrjegrupis teenima miinijahtija Admiral Cowan 2013. aasta teises pooles.
-
Brigaadikindral Kiili annab Balti Kaitsekolledži juhtimise üle Leedu kindralmajorileEile Kaitseliidu ülemaks nimetatud brigaadikindral Meelis Kiili annab kolmapäeval kell 10 korraldataval tseremoonial Balti Kaitsekolledzi juhtimise üle Leedu kindramajor Vitalijus Vaikšnorasele.
Ametisse astuv Leedu kindralmajor Vitalijus Vaikšnoras oli alates 2008. aastast Leedu sõjaline esindaja NATO ja Euroopa Liidu juures, enne seda teenis ta Leedu Kaitseministeeriumi kaitsestaabi ülemana, samuti on ta juhtinud motoriseeritud jalaväebrigaadi Raudhunt.
Balti Kaitsekolledž Tartus on 1998. aastal Balti riikide koostöös loodud kõrgem sõjaline õppeasutus, mis koolitab operatiiv- ja strateegilise taseme sõjalisi juhte ning julgeolekuvaldkonna ametnikke. Kolledži on lõpetanud pea 700 ohvitseri ja ametnikku kokku 30 riigist. Praegu õpib Balti Kaitsekolledžis üle saja vanemohvitseri ja kõrgema ametniku.
Brigaadikindral Kiili juhtis Balti Kaitsekolledžit alates 2010. aastast.
Kaitsekolledž keskendub õppetöös nüüdisaegsete sõjaliste konfliktide analüüsile ja ühisoperatsioonide planeerimisele, samuti tulevikutrendide prognoosimisele. Kolledž teeb aktiivset koostööd lisaks regionaalsete partneritele Balti ja Põhjamaadest Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi kõrgemate sõjaliste õppeasutustega.
-
Terras: Vabal tahtel riigikaitsega ühinenud kodanik on Kaitseliidu keskne väärtus
Lugupeetav härra kaitseminister,
Kaitseliidu vanematekogu ja keskjuhatuse liikmed,
Brigaadikindral Kiili, kolonel Klettenberg,
Head kohalviibijad.
Eesti sõjalise riigikaitse toimimise põhimõte on lihtne ja selge - Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on kaitsta Eesti riiki, tehes seda koos meie liitlastega.
Eesti riigi kaitsmine on ustavust, ausust ja vaprust nõudev ülesanne. Selle igapäevasel elluviimisel on suurimaks väärtuseks inimesed - vaba tahtega riigikaitsesse oma tarkust, jõudu ja aega andvad inimesed.
Kaitseliit on see jõud ja koondatud teadmised, mis paneb need inimesed koos tegutsema, ühtse eesmärgi nimel väljaõppes osalema, kandma oma südames isamaalisust ja olema parimad meie seast.
Meie ajaloos on üks mees, kelle tähendust Kaitseliidule ja Eestile laiemalt on raske ülehinnata. See on admiral Johan Pitka. Oma mälestustes meenutab admiral Pitka, et: „õigele alusele seatud Kaitseliit sai väga tarviliseks ja tugevaks jõuks Eesti Vabariigi rajamisel, sest Kaitseliidust arenesid välja tugevamad Eesti sõjaväe osad“.
Tänases Eestis on see mõte samuti olulisel kohal. Eesti riigikaitse on astumas järgmist sammu parema ettevalmistuse ja tugevama kaitsevõime suunal. Sellel teel on oma tähtis osa täita Kaitseliidul. Need ülesanded, mis Kaitseliit saab kaitseväe uue arengukavaga, nõuavad väga heal tasemel juhtimist ning kogu organisatsiooni ühist pingutust. Eesti maakaitse-ülesanne tähendab Kaitseliidu jaoks veelgi paremini toimivat väljaõpet ning vajadust kaasata oma ridadesse rohkem jõudu.
Kaitseliidu ajalugu meie iseseisvuse taastamise järel on olnud muutuste ja otsingute lugu. On neid, kes peavad seda nõrkuseks. Kuid see pole nii. Eesti Kaitsevägi ja Kaitseliit on arenenud koos Eesti riigiga. Muutused on hädavajalikud, et ajaga kaasas käia. Muutused on vajalikud selleks, et paremaks saada.
Ma tahan tänada kolonel Klettenbergi, kes on Kaitseliitu juhtinud ajal, mil kaitseväe arengukava koostamine ja kaitseliidu seaduse muutmine on vajanud tema täielikku tähelepanu ja igapäevast panust.
Kaitseliidu uuele ülemale, brigaadikindral Kiilile, soovin ma jõudu, mõistust ja visadust, et need eesmärgid, mis Kaitseliidule on seatud, ellu saaksid viidud. Samuti soovin, et organisatsiooni juhtimise kõrval jääks talle aega vaadata ette kaugemale tulevikku ning kavandada Kaitseliidu edasist arendamist. Nagu ma ennist märkisin, ei ole muutused märk nõrkusest, vaid märk kõrgemast eesmärgist paremaks saada. Muutused on areng.
Lõpetuseks tahan teiega jagada admiral Pitka soovi ja ehk ka muret, et Kaitseliidule uute ja tähtsate ülesannete andmise juures jääks alles „tõsise vaimu ja algatuse jõud“. Isamaaline vaimsus ja kohapealne algatus on olnud määravaiks väärtusteks läbi kogu Kaitseliidu ajaloo. Neid väärtusi tuleb osata hoida ja hinnata. Kaitseliitlane – kodanik, kes omal vabal tahtel on ühinenud riigikaitsega, peab jääma Kaitseliidu keskseks väärtuseks. Vaid nii saab hoida kindlat sidet riigikaitse ja vaba tahte vahel.
Tänan.
-
Brigaadikindral Meelis Kiili võttis üle Kaitseliidu juhtimise
Brigaadikindral Meelis Kiili võttis täna keskpäeval Eesti Sõjameeste Mälestuskirikus Toris korraldatud pidulikul tseremoonial üle Kaitseliidu juhtimise seni ülema ülesandeid täitnud kolonel Kajari Klettenbergilt.
„Kolonelid Lumiste ja Klettenberg on teinud tublit tööd ja annavad Kaitseliidu uuele juhile üle selge ja toimiva organisatsioonina,“ ütles Toris kaitseminister Urmas Reinsalu.
Kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrase rõhutas oma sõnavõtus, et kaitseliitlane peab jääma Kaitseliidu keskseks väärtuseks. „Kaitseliidu, kui maakaitseväe ülesanne tähendab aga veelgi paremat juhtimist ja veel rohkem inimesi,“ rõhutas kaitseväe juhataja.
Kaitseliidu ülemana teenistust alustav brigaadikindral Meelis Kiili andis lubaduse, et rakendab kõik oma teadmised, kogemused ja oskused Kaitseliidu arendamisse. „Luban, et oleme koos heas ja võitleme kõik koos, kui ajad ei ole enam nii head,“ lausus vastne Kaitseliidu ülem.
Pidulikul tseremoonial Tori kirikus osalesid lippudega kõik Kaitseliidu malevad ja eriorganisatsioonid ning Kaitseväe orkester. Kohal oli kaitseminister, kaitseväe juhataja, ja riigi kõrgem sõjaväeline juhtkond, Läti ja Leedu sõsarorganisatsioonide Zemessardze ja KASP-i ülemad ja mitmed Eestisse akrediteeritud välisriikide sõjaväeatašeed.
Brigaadikindral Kiili alustas teenistust kaitseväes 1991. aastal Kaitseliidu Lääne-Viru maleva staabiülemana. Ta on olnud Rahuoperatsioonide Keskuse ja Maaväe staabi ülem ning Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitja. 1996. aastal osales ta ÜRO missioonil Liibanonis. Aastatel 2000 - 2003 teenis Kiili NATO Regionaalse väejuhatuse staabis Northwoodis, aastatel 2008 - 2010 oli ta Eesti kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. 2010. aastast tänaseni teenib brigaadikindral Meelis Kiili esimene eestlasena Balti kaitsekolledži ülema ametikohal.
Brigaadikindral Kiili on lõpetanud Balti Kaitsekolledži esimese lennu 2000. aastal, NATO Kaitsekolledži Roomas ja Ameerika Ühendriikide Maaväe sõjakolledži.
Brigaadikindral Meelis Kiili on teine kindrali auastmes Kaitseliidu ülem. Esimene oli aastatel 1925-1940 Kaitseliitu juhtinud kindralmajor Johannes Orasmaa (Roska).
Valitsuse augustikuise otsuse kohaselt algab brigaadikindral Meelis Kiili ametiaeg Kaitseliidu ülemana 17. detsembrist. Viimased kolm ja pool kuud Kaitseliidu ülema ülesandeid täitnud kolonel Kajari Klettenberg jätkab teenistust Kaitseliidu peastaabi ülemana. -
Õhuväe kopteripiloodid lõpetasid teenistuse Afganistanis
Sel nädalal lõpetasid pea viis kuud kestnud teenistuse välisoperatsioonil Afganistanis õhuväe kopteripiloodid kapten Rene Kallis ja kapten Martin Noorsalu.
Eesti piloodid teenisid Afganistanis Marylandi Rahvuskaardi lahinglendude brigaadi koosseisus, kus täitsid Black Hawk tüüpi helikopteril lennates meditsiinilise evakuatsiooni ülesandeid.
„Evakuatsioonilendude puhul hinnatakse võimalikult lühikest lennuaega ja patsiendi kiiret toimetamist haiglasse,“ ütles kapten Noorsalu, kes peab kõige meeldejäävama perioodiks kolmenädalast valvet eelpostil, mille jooksul sooritas ta 12 evakuatsioonilendu. „Kõige silmapaistvam ja meeldejäävam oli esimene päris evakuatsioonilend. Ükski õppus ei suuda edasi anda neid kogemusi ja emotsioone, mida saab pärislennult,“ lisas ta.
Noorsalu sõnul peab meditsiinikopteri meeskond, kuhu kuuluvad kapten, piloot, pardainsener ja meedik, olema valmis välja lendama 15 minuti jooksul pärast ülesande saamist, reaalselt tõusti õhku 6-7 minutit pärast abikutse saabumist. Lisaks sooritasid eestlased erinevaid lennutreeninguid ja toetuslende posti ja inimeste kohaletoimetamiseks.
Kapten Kallis ja kapten Noorsalu alustasid teenistust Marylandi Rahvuskaardi lahinglendude brigaadis Eesti ja Ameerika Ühendriikide koostööprogrammi raames 2011. aasta suvel, sama üksuse koosseisus teenisid nad ka Afganistanis. Eesti piloodid jätkavad teenistust Ameerika Ühendriikide rahvuskaardis pilootide ja staabiohvitseridena 2014. aasta juulini.
Eestisse naasmisel kavatsevad nad jagada omandatud teadmisi Eesti kolleegidega, viia läbi väljaõpet õhuväe pilootidele ja tuua praktiline kogemus teoreetiliste teadmiste kõrvale, mis võimaldab edaspidi maaväe õppustel imiteerida tõetruumalt meditsiinilise evakuatsiooni protseduure.
Kapten Kallis ja kapten Noorsalu olid esimesed pärast Eesti taasiseseisvumist välisoperatsioonil osalenud Eesti õhuväe piloodid.
Samas rahvusvahelises programmis osaleb kokku neli Eesti õhuväelast - lisaks Ameerika Ühendriikidele õpivad kaks pilooti alates möödunud aasta veebruarist Ühendkuningriigis. Kõik neli pilooti on läbinud Saksamaal turbiinmootoritega kopterite baasväljaõppe, instrumentaallennu koolituse ja öövaatlusseadmetega lendamise koolituse.
Pärast programmi lõppu naasevad piloodid Eestisse, kus jätkavad kogemuste jagamist ja õpetamist.
-
Siiri Oviir: Vigastatud kaitseväelasi tuleb julgustada ja toetada aktiivset spordielu jätkamaKaitseväe tugikeskuse juhtkond kohtus täna Eesti Invaspordi Liidu (EIL) presidendi ja Euroopa Parlamendi liikme Siiri Oviiri ning EILi peasekretäri Signe Falkenbergiga, et arutada vigastatud kaitseväelaste toetamise võimalusi.
„Tahame vigastatud kaitseväelasi julgustada ja toetada aktiivset spordielu jätkama,“ ütles Eesti Invaspordi Liidu president Siiri Oviir, kelle sõnul võiks nii mõnelgi vigastatud kaitseväelasel olla eesmärgiks olümpiamedal. „Invaspordis ei ole kaotajaid, ühel või teisel viisil võidavad kõik – nii sportlased, pereliikmed, sõbrad kui ka fännid,“ lisas ta.
Kaitseväe tugikeskuse spetsialistid arutasid koos EIL presidendi ja peasekretäriga kuidas arendada edasist koostööd ning millised võimalused oleks raskesti vigastatud kaitseväelastele invaspordialade nagu kelguhoki, ratastoolitennis ja -korvpall, istevõrkpall, kergejõustik, koroona, laskmine, lauatennis, sõudmine, ujumine, boccia, bowling, jt propageerimiseks.
„Invaliidsus ei tähenda mitte mingil juhul kõrvalejäämist spordielust ning tervislikest eluviisidest. Küsimus on vaid selles, et iga inimene leiaks enda jaoks just selle õige spordiala. Koostöös Invaspordi Liiduga saavad kaitseväelased proovida erinevaid spordialasid, leida treeningukaaslasi ning osaleda rahvusvahelistel võistlustel,“ ütles Kaitseväe tugikeskuse juhataja Andres Siplane.
1990. aastal moodustatud Eesti Invaspordi Liit sai alguse liikumispuudega inimeste spordihuvist ja tahtmisest tulla välja ühiskondlikku ellu. Eesti invaliikumine algas 1980. aastal kui ühingu "Autom" juurde loodi käsijuhtimisega autode sektsioon.
Paar aastat hiljem kasvas "Automist" välja rahvaspordiklubi "Invasport". Algasid võimlemis- ja ujumistunnid koos veeprotseduuride ja saunaga treenerite ja arstide käe all. "Invasport" korraldas ülevabariigilisi üritusi nagu kergejõustikupäevad, ratastoolivõidusõidud, istevõrkpalliturniirid.
Esimesena endises Nõukogude Liidus loodi 1986.a. aprillis Eesti Spordikomitee juurde Eesti Invaspordi Föderatsioon, mis ühendas kurte, pimedaid ja liikumispuudega invasportlasi.
Kaitseväe tugikeskuse põhiülesanne on sõjalistel operatsioonidel osalevate kaitseväelaste ja nende perede psühhosotsiaalne toetamine ning sõjalistel operatsioonidel haavata saanud kaitseväelaste ja nende lähedaste toetamine ning rehabiliteerimine. -
Saare- ja Muhumaa ajateenijad said endale jõuluks villased sokidTäna pärastlõunal andsid Saaremaa naiskodukaitsjad pidulikult üle Vahipataljioni ajateenijatele jõuludeks saarlaste poolt kootud villased sokid.
„Mõttele kinkida saarlastest sõduritele jõuluks soojad sokid, tuli meie kauaaegne esinaine Rita Loel, kes tänaseks meie seast lahkunud. Loodame, et tema loodud traditsioon kestab veel kaua ja soojendab meie südameid ja teie jalgu veel pikki aastaid,“ ütles Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine Raili Nõgu kudumite üleandmisel.
„Meil on suur rõõm, et seda üleskutset on järginud paljud saarlased, mis näitab, et saarlased hoolivad oma sõdurpoistest ja ka meie riigist ning kaitseväest,“ ütles Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras kingituste vastuvõtmisel.
Koostöös ajalehega Saarte Hääl ja Raadio Kadi korraldatud kampaania käigus saatsid omakootud sokke vabatahtlikud üle terve Saaremaa. Liskas olid avatud kogumispunktid, kuhu kõik soovijad said kuni 1.detsembrini omakootud sokke tuua. Novembris alanud kampaania käigus koguti kokku 142 paari sokke.
Kõige esimese sokipaari valmis kudunud ja need kogumispunkti viinud saarlane Helgi Seppa sõnul koob ta iga päev. “Olen ka eelmistel aastatel södurpoistele sokke toonud ja ütlesin tuttavatele ka, et tuleb viia,” sõnas ta.
Lisaks paluti kõikkidel toojatel sokkidesse peita ka väike jõulusoov koos annetaja nimega ning keelatud polnud ka lisada killuke magusat.
Peale Vahipataljoni ajateenijate said endale täna villased sokid veel Tagalapataljoni, Staabi- ja Sidepataljoni ning Mereväe ajateenijad.
Vahipataljonis on ajateenistuses hetkel 62 Muhu- ja Saaremaalt pärit noormeest.
-
Vahipataljoni ajateenijad andsid Jüriöö pargis truudusetõotuseTäna andsid Jüriöö pargis truudusetõotuse 131 sõduribaaskursuse lõpetanud Vahipataljoni ajateenijat.
Vahipataljoni ülem kolonelleitnant Kalle Teras tuletas ajateenijatele meelde sõduribaaskursuse olulisust ja rõhutas truudusetõotuse tähtsust. „Sel nädalal lõppes teil sõduribaaskursus ning just äsja andsite kaitseväelase truudusetõotuse. Kursuse läbinuna saite esmased teadmised lahinguväljal ellujäämiseks ja tegutsemiseks. Truudusetõotusega aga olete lubanud iseendale ning Eesti riigile ja rahvale, et kui peaks tekkima vajadus, siis te ka kasutate neid oskusi,“ lisas ta.
Truudusetõotusega lõpeb ajateenistuse esimene etapp - sõduribaaskursus, mille jooksul omandavad sõdurid rivi- ja relvakasutamise oskused, metsas ellujäämise põhitõed ning edasiseks teenistuseks vajalikud baasteadmised.
Täna sõdurivande andnud ajateenijad alustasid ajateenistust oktoobris. Pärast baaskursuse lõpetamist ja tõotuse andmist jätkavad ajateenijad eriala- ja allüksuse väljaõppega.
Vahipataljon on spetsialiseerunud eelkõige jalaväe ja sõjaväepolitsei allüksuste väljaõpetamisele. Samuti täidab Vahipataljon kaitseväelisi esindusfunktsioone, tagab presidendi auvahtkonna ja paneb välja aukompanii riiklikeks ning kaitseväelisteks tseremooniateks. -
Reinsalu ja Terras: Eesti kaitsevõime kasvabKaitseväe arengukava aastateks 2013–2022 suurendab Eesti tegelikku sõjalist kaitsevõimet ja viib kaitseväe järgmisele arengutasemele, kirjutavad kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras.
Arengukava näeb ette kiirreageerimisvõime parandamist, isikkoosseisu suurendamist, Kaitseliidu juhtrolli territoriaalkaitses, uut relvastust ning varustust.
Eesti peab olema kaitstud nüüd ja praegu
Arengukava juhtmõte on lahinguvõimeliste kiirreageerimisüksuste komplekteerimine ja varustamine. Järgime lihtsat põhimõtet: Eesti peab olema kaitstud nüüd ja praegu, mitte abstraktses tulevikus.
Üldjoontes on Eesti kaitseks vajaminevad võimed samad, mis eelmises arengukavas, kuid põhimõtteline erinevus ilmnes vajaduses kiirreageerivate, suure manöövervõimekusega, täielikult relvastatud ning varustatud üksuste järele, mille kaitse- ja heidutusvõime on tänapäevasel, NATO standarditele vastaval tasemel.
Uus arengukava ei lähtu vaid soovidest, me arvestame ka võimalustega. 2008. aastal kinnitatud eelmine kümneaastane plaan valmis napilt enne üleilmset majandussurutist. Majanduse vähikäik tegi sunnitud korrektsiooni ka arengukavas planeeritud summasse, mida meil oleks võimalik kasutada. Vahe plaanitu ja praeguste võimaluste vahel on ligi kolmandik.
Samal ajal on sõjaliste võimete loomine läinud pidevalt kallimaks. Kaitseministeeriumi ja kaitseväe ekspertide kogemused võimaldavad praegu hinnata Eesti kaitsevõime ülalpidamise tegelikke kulusid. Paraku oleme sõjaliste võimete ülalpidamise kulusid planeerides enamasti eksinud enda kahjuks.
Eelmist kümneaastast plaani on alates 2009. aastast jõudumööda ellu viidud. Kuna raha on olnud plaanitust märgatavalt vähem ja võimete ülesehitus on osutunud sageli plaanitust kallimaks, oleme sattunud olukorda, kus igaüks sai midagi, kuid mitte piisavalt, et olla täielikult komplekteeritud. Killustasime ressursse ühtlase õhukese kihina laiali.
Nii ei vasta ükski kaitseväe üksus praegu oma varustatusega nõuetele, mis neile seatud. Jätkates kaitseväe arendamist senise plaani järgi, suurendame lõhet 2008. aastal koostatud plaani ja reaalsuse vahel veelgi. Seepärast ongi mõistlik ja vajalik tulevikku vaatavaid plaane regulaarselt uuendada.
Vaatamata sellele, et neli aastat tagasi heakskiidetud plaani ei saa majanduskriisi tõttu täiel määral ellu viia, on sõjaliste võimete suurenemine võimalik, kui keskendume vajalike ja jõukohaste võimete arendamisele. Selle tagab ka Eesti riigi ja rahva otsus eraldada kaitseväe võime tagamiseks kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Kaks kiirreageerimisvõimega jalaväebrigaadi
Järgneva kümnendi jooksul mehitame ja varustame täielikult kaks kiirreageerimisvõimega jalaväebrigaadi. Esimeses jalaväebrigaadis luuakse tänu moodsate jalaväe lahingumasinate hankele tõhus soomusmanöövervõime. Kaitseväe tankitõrjevõime paraneb märgatavalt tänu moodsaimatele tankitõrjeraketikompleksidele. Nendega varustatakse mõlemad jalaväebrigaadid.
Mobiilse ja suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks hangitakse kaitseväele 155-mm liikursuurtükid. Me ei ole loobunud ka rõhutamast vajadust tankide ning keskmaaõhutõrje järele. Raha ja eelarve seavad siin omad piirid ja 2022. aastaks on võimalik nende võimete arendamist alustada, kuid mitte lõpuni arendada.
Territoriaalkaitse loodavat, kogu Eestit katvat turvavaipa hakatakse senisest enam tähtsustama ja vastutus selle arendamise eest antakse täielikult Kaitseliidule. Varustatakse ja relvastatakse maakaitsestruktuuri kuuluvad üksused. Toetatakse vabatahtlikkust riigikaitses ning järgmise kümne aasta eesmärgiks võetakse Kaitseliidu liikmeskonna suurendamine praeguselt 22 000 liikmelt 30 000-le.
Arengukava näeb ette Eesti õhukaitsevõime suurendamist ning Ämari lennubaasi plaanitud arenduse lõpule viimist. Õhuväele hangitakse juurde keskmaa-õhuseireradareid ja moderniseeritakse olemasolevaid. Õhuväe juhtimis- ja teatamiskeskus, mis on suuteline osana NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemist juhtima õhukaitseoperatsioone, arendatakse täielikult NATO standarditele vastavaks. Ämari lennubaas on võimeline hiljemalt 2015. aastal võõrustama ühte NATO õhuturbe rotatsiooni aastas, lisaks võtma vastu liitlaste lennukeid neile ja meile vajalikul momendil.
Mereväes jätkatakse kolme moderniseeritava miinitõrjelaevaga miinisõjavõime arendamist, millele lisandub tuukrigrupp ja üks toetuslaev.
Mobilisatsioon ja toetus
Erilist tähelepanu pöörab arengukava mobilisatsioonile ja toetusele. Luuakse toetuse väejuhatuse staap, mille põhilised ülesanded on juhtida mobilisatsiooni ja formeerimist, logistilist toetust ja vastuvõtva riigi toetust ning koordineerida sõjalise hariduse valdkonda. Arusaadavalt on arengukava prioriteet ka luure- ja eelhoiatuse jätkuv arendamine.
Eesti kaitsevägi peab järgima Eesti ühiskonna arenguid ja hoiakuid. Selleks et suurendada sõjalist võimet, tuleb kaitseväes kriitiliselt üle vaadata juhtimisstruktuurid, mis peavad muutuma tõhusamaks ja vähendama bürokraatiat. Praegu eksisteerivad mitmed staabi- ja teised juhtimisstruktuurid küll paberil, kuid neil puudub sõjaline võimekus, kuna nad on alamehitatud.
Samas peame nende ülalpidamiseks ikkagi raha kulutama. Seetõttu on juhtimisstruktuuri efektiivsuse parandamisel lähtutud kindlast eesmärgist: luua reaalsete sõjaliste võimete juhtimiseks vajalik struktuur, mis oleks nõuetekohaselt mehitatud ja varustatud.
Seni eraldiseisvad maaväe staap ja peastaap liidetakse ning kaitseväge hakatakse juhtima ühest operatsioonide ja strateegilise tasandi staabist. Mere- ja õhuväes jääb kummaski alles üks staap. Kaotatakse lennubaasi, õhuseiredivisjoni, miinilaevade divisjoni ning mereväebaasi staabid.
Kaitseringkonnad reorganiseeritakse ning territoriaalkaitse antakse tervikuna Kaitseliidu pädevusse. Sõjaaja maakaitsestruktuuris luuakse lisaks maakaitse staabile viis territoriaalse vastutusalaga maakaitseringkonda. Üks neist hakkab vastutama nn Suur-Tallinna ala eest.
Ühtki plaani ei saa ellu viia vaid rahaga. Seetõttu on selle arengukava keskmes inimene – sõdur. Võrreldes eelmises arengukavas ettenähtuga on ajateenijate arv veerandi võrra suurem – aastas võetakse varem plaanitud 2500 asemel teenistusse 3200 ajateenijat. Praegune ajateenistuse mudel säilib ning ajateenistus jääb reservüksuste väljaõpetamise ja elukutseliste üksuste mehitamise peamiseks baasiks. Alates 2013. aastast saavad vabatahtliku kaitseväekohustuse võtta ka naissoost Eesti kodanikud.
Kaadrikaitseväelaste kaadri voolamise peatamiseks ja juurdekasvu tagamiseks tõstetakse 2013. aastal kaitseväes ja Kaitseliidus palk tasemele, mis oli enne 2009. aasta sissetulekute vähendamist. Palgatõusu toel soovime kümne aasta jooksul kasvatada kaadrikaitseväelaste arvu praeguselt 3100-lt 3600-le. Kaitseministeeriumi valitsemisala tsiviilisikute palgaraha osakaal valitsemisala personalikulude eelarves ei suurene.
Taristu peab tagama sõjaliste võimete arengu
Valitsusele esitatav arengukava käsitleb ka taristut, mille arendamine ei ole eesmärk omaette, vaid peab tagama sõjaliste võimete arengu. Betoon ei sõdi; see on vahend, mis mängib toetavat rolli kaitseväe väljaõppes. Seetõttu on oluline hoida taristu arenduselt kokku nii palju, kui see on võimalik ja kasulik, kuid mitte sõduri elamistingimuste arvel.
2014. aasta lõpuks tagatakse kõigile ajateenijatele nüüdisaegsed olmetingimused. Selleks suurendatakse laienemisvõimalustega linnakuid Tapal, Jõhvis, Võrus ja Ämaris. Kulude kokkuhoiu eesmärgil suletakse perspektiivitud ja täielikult amortiseerunud linnakud Marja tänaval ja Rahumäe teel Tallinnas ning Meegomäel. Samal põhjusel nihkub edasi Jägala linnaku rajamine, mille vajalikkuses ei kahtle keegi ning mille ehitamise perspektiiv ei ole sulgunud. Kuid see saab realiseeruda siis, kui teised, tähtsamad eesmärgid on saavutatud.
Eesti kaitseministeeriumi ja kaitseväe peastaabi ohvitseride ja ametnike koostöös edasi arendatud arengukava eesmärk on Eesti kaitsevõime kasv. Me kasvatame reaalset kaitsevõimet koos kiirreageerimisüksuste mehitamise ja varustamisega, nende toimimiseks vajaliku reservi koolitamise, isikkoosseisu suurendamise, uute relvasüsteemide hanke ja varude kindlustamisega.
Kaitseliit tagab Eesti inimeste vabatahtlikkusel ja kaitsetahtel tuginevad ning täielikult relvastatud ja varustatud territoriaalkaitse üksused.
Nii on olnud ja jääb esmase iseseisva kaitsevõime aluseks reservarmee, millele annavad jõu ajateenistuse läbinud mehed ja naised.