Uudised
-
ESTPLA-11 jõudis jõuluks Iraagist kojuTäna, 23. detsembri õhtul saabus Eestisse tagasi kuus kuud operatsioonil Iraagi Vabadus osalenud Eesti kergejalaväerühm ESTPLA-11.
34-liikmelist rühma vastu võtnud kaitseminister Jürgen Ligi ütles, et tänu ESTPLA-11 teenistusele on Iraak turvalisem koht. “Kindlasti annab aeg hinnangu teie ja teie eelkäijate teenistusele Iraagi ülesehitamisel,” ütles Ligi.
Kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts autasustas kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest ESTPLA-11 ülemat kapten Sergei Guselnikovi, rühmavanemat veebel Jaanus Lensmenti ning jaoülemaid nooremveebeleid Jarmo Johkemit, Olavi Tonskat ja Karol Treialit.
Kaitseväe juhataja autasustas ESTPLA-11 ühte kaitseväelast kaitseväe teenetemärgiga ja 13 kaitseväelast kaitseväe eeskujuliku teenistuse ristiga. Kaks kaitseväelast said maaväe ülema hinnalise kingituse ja üheksa maaväe ülema tänukirja.
19 esmakordselt välisoperatsioonil käinud kaitseväelasele andis kaitseminister Jürgen Ligi kätte rahuoperatsioonides osalenu medali.
Juuni lõpus Iraagis teenistust alustanud ESTPLA-11 kaitseväelased osalesid pea poolesajal operatsioonil, viisid läbi kümneid kuni mitu ööpäeva kestnud patrulle ja osalesid rohkem kui 20 ööpäeval kiirreageerimismeeskonna tegevuses. Eesti kaitseväelased viisid läbi vaatlus-, läbiotsimis-, luure- ja vahistamisoperatsioone ning eskortimisi.
Viimane ja üks vastutusrikkamaid ülesandeid rühmale oli kolme valimisjaoskonna turvalisuse tagamine möödunudnädalaste Iraagi üldvalimiste ajal.
ESTPLA-11 viis operatsioone läbi koostöös Ameerika Ühendriikide relvajõudude ja Iraagi julgeolekujõududega.
ESTPLA-11 teenis Bagdadist põhja pool Al Taji’s Ameerika Ühendriikide maaväe 70. soomusrügemendi 2. pataljoni (2-70 AR) koosseisus.
Iraagis on teenistust alustanud 34-meheline kergejalaväerühm ESTPLA-12, samuti jätkavad teenistust kolm staabiohvitseri Iraagi koalitsioonivägede (Multinational Corps- Iraq, MNC-I) peakorteris.
Eesti on andnud oma missiooniüksuste operatiivjuhtimise üle Ameerika Ühendriikide relvajõudude Keskregiooni väejuhatusele CENTCOM.
Riigikogu on andnud kaitseväele mandaadi osalemiseks operatsioonil Iraagi Vabadus kuni 2006. aasta lõpuni.
Fotod rühma vastuvõtust aadressil http://pildid.mil.ee
-
Kauaaegne kaitseväe peainspektor läheb erruNeljapäeval, 22. detsembril andis kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts aasta lõpus erru minevale endisele kaitseväe peainspektorile kolonelleitnant Einar Laignale hinnalise kingitusena üle nimelise tulirelva.
“Eesti Vabariigi kodanik suure algustähega, ohvitser, filosoof, hea inimene, tähelepanelik töökaaslane, hea inimene,” iseloomustas viitseadmiral Kõuts kolonelleitnant Laignat. “On kahju, et ajaratast pole võimalik peatada.”
Kaitseväe juhataja tänas kolonelleitnant Laignat panuse eest kaitseväe peainspektoriteenistuse väljakujundamise ning suhete loomise eest kaitseväe juhatajast ajateenijateni.
Kolonelleitnant Laigna lubas jätkata oma sidet kaitsejõududega. “Riigi kodanik ollakse viimase hingetõmbeni ja riigi kaitsja samuti,” sõnas kolonelleitnant Laigna.
Kolonelleitnant Laigna teenis aastatel 1994-1997 Kaitsejõudude Peastaabi tagalaülemana, seejärel kaitseväe juhataja nõuniku ning kaitseväe peainspektori kohusetäitjana. Alates 2000. aastast teenis ta kaitseväe peainspektorina.
Alates 1. novembrist teenib kaitseväe peainspektorina kolonelleitnant Jüri Järvelainen.
-
Militaargeograafid saavad kutsemärgidNeljapäeval, 22. detsembril annab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Kaitsejõudude Peastaabis neljale kaitseväe militaargeograafile üle vastvalminud kutsemärgid.
Esimese rinnamärgi saab erukolonelleitnant Uudo-Meeme Lettens, kes pani taasloodud kaitseväes aluse topograafiateenistusele ning alustas NATO standarditele vastavate kaitseväekaartide tootmist.
Kaitseväe militaargeograafiagrupi töö tulemusel kaeti Eesti ala 2004. aastaks NATO standarditele vastava paberkaardiga ning sama aasta lõpuks loodi digitaalne andmebaas. 2006. aasta lõpuks valmib tarkvaralahendus EMIL, mis teeb tavakasutajale kaitseväes kättesaadavaks pidevalt uuendatava digitaalse kaardiandmebaasi ning Eestis kasutusel olevad tsiviilkaardid.
“Ühena vähestest Eestis uuendame välitööde käigus oma kaardiandmebaasi informatsiooni otse GPSi abil salvestades,” sõnas militaargeograafiagrupi ülem kapten Andris Sprivul. “Nii on võimalik hoida andmebaas pidevalt uuendatud kujul ning vajalikul hetkel koostada andmebaasist lühikese ajakuluga failid paberkaardi trükkimiseks.”
Kaitsevägede Staabi topo-hüdrograafia osakonna rinnamärgi põhikirja kinnitas kaitseminister kindralmajor Paul Lill 1934. aastal. Taas kasutusele võetava kutsemärgi statuudi kinnitas kaitseväe juhataja oma käskkirjaga selle aasta 23. septembril.
Hõbedast valmistatud militaargeograafi kutsemärgi keskmes on Eesti Vabariigi asend maakeral, mille taga on allasuunatud teraga mõõk. Maakera all on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvad otsa-vaatavat lõvi. Kilpi raamivad külgedelt kaks hõbedast tammelehte.
Vastavalt statuudile antakse kutsemärk kaitsejõudude militaargeograafidele, kes omavad vastavat erialast haridust ja on teenistuses olnud vähemalt kaks aastat ning kelle teenistuskäik on olnud laitmatu. Samuti võib seda anda kaitseväes militaargeograafia valdkonnas teeninud välisriikide sõjaväelastele.
Lisaks militaargeograafidele on kutsemärgid ka kaitseväe juristidel ning õhuväe lenduritel ja operaator-vaatlejatel. -
Kuperjanovi pataljonis avati ettevõtjate toel arvutiklassKolmapäeval, 21. detsembril avati Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonis Võrus 25-kohaline arvutiklass, mille sisustas Riigikaitse Edendamise Sihtasutus.
Klassi avamisel osalesid sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, kaitseminister Jürgen Ligi ja Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem kapten Eero Rebo
Viitseadmiral Kõutsi sõnul näitab selline initsiatiiv, et röövkapitalismi aeg on möödas ja ärieliit soovib riiki toetada.
Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni arvutiklass oli järjekorras juba kolmas Kaitseväe Võru Lahingukoolis ja Tapa Väljaõppekeskuses avatud klasside järel, mille Riigikaitse Edendamise Sihtasustus sisustas.
“On hea meel, kui kodanikud panustavad riigikaitsesse vabatahtlikult rohkem kui minimaalselt nõutud,” ütles Jürgen Ligi.
Toomas Luman avaldas rahulolu, et kahte eelmist klassi kasutavad väeosad usinalt ka erialaseks väljaõppeks. “Nende arvutitega anname me ajateenijatele võimaluse enesetäiendamiseks, et pärast ajateenistust saaks õpitut kasutada,” sõnas Luman.
Kapten Rebo sõnul on väeosas teenivad ajateenijad läbilõige ühiskonnast, mõned teevad siin arvutite vallas esimesi samme, mõne jaoks on see tavaline tarbeese. “Sellest klassist on kasu mõlemale,” lisas kapten Rebo.
Riigikaitse Edendamise SA kavatseb väeosades sisustada kokku kuus arvutiklassi, järgmine arvutiklass on plaanis avada 2006 aasta esimeses kvartalis Viru Üksik-jalaväepataljonis Jõhvis.
Arvutiklass on terminalilahendusega kaasaegne õpikeskkond. Klassi lisavarustusse kuuluvad printer, skanner ja projektor. Kasutada on tarkvara, mis annab võimalused esmaseks tekstitöötluse, tabelarvutuse, e-posti ja internetikasutuse õppeks.
Arvutiklassi riist- ja tarkvara “võtmed kätte” lahendusena tarnija SmartLink OÜ juhatuse esimehe Henrik Põdra sõnul hoiab väljatöötatud terminallahendus arvutiklassi ülalpidamiskulusid madalatena ja kontrolli all. Väljaõppekeskus tarbib tehnoloogiaid ja keskendub õppetööle, kõik ülalpidamisega seonduv on SmartLinki kanda, lisas Põdra. Kasutatavad terminalid on valmistatud Eestis.
Sihtasutust on 2005 aastal toetanud annetustega AS EE Grupp, AS Silberauto ja AS Eesti Raudtee, AS Eesti Energia, Haljas AS. Microsoft Eesti annetas kogu vajamineva tarkvara ning selle avamisele aitasid kaasa mitmed ettevõtted: BCS, IBM, SmartLink, 3StepIT ja Thulema. Ühe arvutiklassi maksumus on umbes 600 000 krooni.
Sihtasutuse eesmärgiks on kokku koguda annetusi kuni 4 miljonit krooni.
Riigikaitse Edendamise Sihtasutus on asutatud Eesti Vabariigi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 2004. aasta juunis. Sihtasutuse eesmärk on Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning Eesti kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasa aitamine.
-
Portsmouthis avati mälestustahvel Läänemerel hukkunud Briti mereväelasteleReedel, 16. detsembril eemaldasid Prints Andrew ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts Inglismaal Portsmouthi katedraalis katte mälestustahvlilt, millega meenutatakse Briti sõjaväelasi, kes hukkusid Läänemerel aastatel 1918-1919 aset leidnud lahingutegevuses
Mälestustahvli pidulikul avamisel ja jumalateenistusel osalesid teiste hulgas Suurbritannia kaitseväe juhataja kindral Sir Michael Walker ja Briti Esimene Merelord admiral Sir Alan West.
Eesti delegatsiooni juhtisid kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts ja Kaitseministeeriumi kantsler Lauri Almann, delegatsiooni kuulusid veel Eesti Mereväe ülema kohusetäitja kaptenmajor Peeter Ivask, Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Trivimi Velliste ja Laidoneri muuseumi direktor Indrek Tarand.
“Need vaprad sõdurid hukkusid vabaduse ja demokraatia eest,” ütles Prints Andrew oma kõnes. “Me ei unusta kunagi nende vaprust ja usku paremasse tulevikku.”
Portsmouthis avatud mälestustahvel on koopia Tallinna Pühavaimu kirikus asuvast mälestusplaadist. Mälestustahvli valmimist ja avamist toetasid Kaitseministeerium, Balthasar Russowi Ühing, EELK Tallinna Praosti Fond ja eraannetustena ka Tallinna Pühavaimu koguduse liikmed.
Mälestustahvel kujutab endast mõõtudega 990x890 mm tammepuust ja peitsitud alusele kinnitatud nelja langenute nimedega metallplaati ja kahte metallist pealkirjaplaati, millele on kirjutatud: “14 kuningliku mereväeohvitseri, 92 meremehe, 4 kuningliku õhuväeohvitseri ja ühe õhuväelase mälestuseks, kes hukkusid lahingutes Läänemerel 1918-1919.” Tahvli alaosas asetsevad ristuvad Briti ja Eesti mereväelipud ning nende vahel kuldne rist. -
43 ohvitseri saavad sõjaväelise kõrghariduse diplomi
Laupäeval, 17. detsembril lõpetab 43 ohvitseri Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli põhikursuse.
Pidulik lõpuaktus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulas Tartus algab kell 11.00. Aktuse ametlik osa koosneb traditsioonilisest Sõjakooli lipu sissetoomise tseremooniast, üliõpilashümni “Gaudeamus” laulmisest ja rakenduskõrgharidust tõendava diplomi, lõpetaja rinnamärgi ja nooremleitnandi auastmetunnuste üleandmisest.
Aktusel saavad sõna kaitseväe juhataja esindaja kolonel Ants Kiviselg, õppeasutuse ülem kindralmajor Ants Laaneots ning kadetikogu esindaja. Seejärel esineb kontsertosaga Eesti Kaitseväe Orkester major Peeter Saani juhatusel, millele järgneb pildistamine ja noorte ohvitseride õnnitlemine.
Lõpetajad on tänaseks täitnud rakenduskõrghariduse õppekava sõjaväelise juhtimise erialal, kaitsnud diplomitöö ning omandanud rühma- ja kompaniiülema oskused, spetsialiseerudes kas jalaväe, pioneeri, side, suurtükiväe, logistika või piirivalve erialale.
-
Kaitseminister tutvus Paldiski garnisonigaKaitseminister Jürgen Ligi tutvus eile, 14. detsembril Paldiskis asuvate Rahuoperatsioonide Keskuse ja Scoutspataljoni olukorraga.
Ligi sai väeosade ülematelt ülevaate väeosadele püstitatud ülesannetest, välisoperatsioonidel osalemisest, personali- ja värbamisküsimustest ja infrastruktuuri arengust. Arutelu käigus rõhutati koostööd kohalike omavalitsustega arenguplaanide koostamisel ning kaaluti erinevaid kaitseväelaste motiveerimisvõimalusi.
Kaitseminister tutvus Scoutspataljoni jalaväejao varustuse ja relvastusega ning soomukiga Pasi, samuti tankitõrjekompleksiga Milan ja 120-mm miinipildujaga. Jürgen Ligi külastas ka Scoutspataljoni kasarmut, raamatukogu ja sõdurikodu ning sai ülevaate kaitseväelaste olmetingimustest.
Kaitseminister Jürgen Ligi avas koos kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga Paldiski garnisoni uue jõusaali.
“Meeldiva mulje kõrval, mille Rahuoperatsioonide Keskus ja meie kutseline üksus Scoutspataljon jätsid, peab tunnistama ka probleeme kaitseväelaste elamistingimuste, motivatsioonisüsteemi või varustusegagi,“ ütles kaitseminister Jürgen Ligi. “Kaitseväe viletsad sportimisvõimalused on mulle olnud halb üllatus. Loodan, et uus spordisaal Paldiskis ei jää meie viimaseks suuremaks panuseks ses vallas.”
-
Admiral Pitka tuleb jõulupuhkuseleTäna, 12. detsembri päeval saabub NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjegrupi staabi- ja toetuslaevana teeniv Eesti mereväe lipulaev Admiral Pitka Tallinnasse kuni 15. jaanuarini kestvale jõulupuhkusele.
22. detsembril külastab laeva meeskond sõpruslinna Rakvere Lille Kooli, et üle anda annetuste eest ostetud jõulukingid. Rakvere Lille Kool annab põhiharidust mõõduka ja raske vaimupuudega kooliealistele lastele. Lisaks jagab Admiral Pitka meeskond erinevatele lastekodudele Norra mereväelaste kogutud mänguasjad.
Peale lahkumist Tallinnast 1. novembril on NATO miinitõrjeeskaader harjutanud peamiselt taktikalist ja protseduurilist koostööd erinevate Läänemere-äärsete riikide merevägedega.
Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka komandör on Rootsi Kuningliku Mereväeakadeemia lõpetanud vanemleitnant Jüri Saska (30), laeva meeskonnas on 43 liiget.
Admiral Pitka liitus NATO kiirreageerimisjõududega 12. mail, kokku kestab laeva missioon 10 kuud. Admiral Pitka pardal teenib NATO miinitõrjegrupi staap, laev korraldab ka kogu üksuse logistilise toetuse, varustamise kütuse ja veega ning sidevõimekuse.
Staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka on ehitatud 1975. aastal Aalborgis. Laeva veeväljasurve on 1970 tonni, maksimaalne kiirus 18 sõlme, laev on 74,7 meetrit pikk ja 12,2 meetrit lai. Relvastusse kuulub üks 76-mm kahur, lisaks on laeval helikopteritekk ning hospidal koos operatsiooniruumiga.
-
Roteeruvad Kabulis teenivad õhuväelased
Sel nädalal vahetuvad Eesti õhuväe kaitseväelased Afganistani Kabuli lennuväljal perrooniteenindusmeeskonnas.
Täna saabub missioonilt Afganistani kaks õhuväe spetsialisti ning missiooni alustab üks õhuväelane. Homme stardib Afganistani poole kuuekuulisele missioonile veel kaks õhuväelast. Viimane õhuväelane senisest vahetusest jõuab Eestisse enne jõule
Eesti õhuvägi osaleb kolme spetsialistiga Kabuli rahvusvahelise lennuvälja perrooniteenindusmeeskonna (Cross Service Team, CST) koosseisus. Eesti õhuväelased on osalenud perrooniteenindusmeeskonna töös alates selle aasta algusest.
Eelnevalt on Eesti õhuväest käinud missioonile Kabuli rahvusvahelisel lennuväljal lennujuhid ja meteoroloog.
-
Sõjaväekalmistul mälestatakse Eesti vabaduse eest langenud Briti mereväelasi
Esmaspäeval, 12. detsembril algusega kell 11 mälestavad Suurbritannia diplomaadid ja Eesti Kaitseväe esindajad Tallinna Sõjaväekalmistul Vabadussõjas Läänemerel Eesti vabaduse eest hukkunud Briti mereväelasi.
Mälestustseremoonial asetavad pärjad langenud meremeeste haudadele Briti suursaadik Eestis TE Nigel Haywood, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts ja väeliikide ülemad.
Kohal on Kaitseväe orkester ja mälestuspalvuse peab Kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku eskaader jõudis Tallinna reidile 12. detsembril 1918. aastal. See avaldas otsustavat mõju Vabadussõja käigule, sest demonstreeris välisriikide toetust Eesti võitlusele oma iseseisvuse eest.
9. detsembril 1918.a. suundusid Inglise laevastikule Liepajasse vastu Eesti puksiiril Reval kindral Johan Laidoner ja meie miinilootsid, kes tõid laevad läbi tollal meres olnud ulatuslike miiniväljade.
Briti laevastiku saabumine kujunes Eesti Vabadussõja üheks pöördepunktiks. Tallinn sai kaitse mere poolt ning Eesti rahvavägi toetuse nii poliitilises kui sõjalises mõttes. Siis maailmameresid valitsenud Briti merevägi viis Läänemerel läbi mereoperatsioone ja toetas maarinnet. Eluliselt tähtis oli ka laevastiku kohaletoodud moodne relvastus. Samuti oli Suurbritannia valitsuse osutatud sõjalise abi kõrval tähtis nende muu abi, 1919. aasta alguses aitas toiduabi jagu saada ähvardavast näljahädast. Kütuseabi lubas käigus hoida transpordi.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Inglise laeva ning üle 250 Eesti aluse. Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mere- ja õhuväelast.