Uudised
-
Rootsi Kaitseminister annab Eesti Kaitseväele üle pataljonivarustuseEsmaspäeval, 15. oktoobril algusega kell 15 toimub Üksik-sidepataljonis (Filtri tee 12) Rootsist saabunud jalaväepataljoni varustuse üleandmistseremoonia.
Pataljoni varustuse kingib vastavalt Eesti-Rootsi vahelistele kokkulepetele Eesti Kaitseväele Rootsi Kaitsevägi. Üleandmistseremoonial osalevad Rootsi kaitseminister Björn von Sydow, Rootsi suursaadik Eestis pr Elisabet Borsiin Bonnier, brigaadiülem kolonel Björn Torntlund, Eesti kaitseminister Jüri Luik, logistika asekantsler Jüri Parbo ja neid saatvad isikud.
Pärast ministrite kõnesid annab Brigaadi ülem kolonel Björn Torntlund Eesti Kaitseväe juhatajale kontradmiral Tarmo Kõutsile üle sümboolse kingitusena Rootsi brigaadi lipu.
Üleantava varustuse hulgas on 142 sõidukit - (roomik-maasturid isikkoosseisu ja relvastuse jaoks, nn. jaomasinad, mootorrattad, maastikuautod, staabiauto), sidevarustus, meditsiinivarustus, relvastus, käsitulirelvade laskemoon.
Rootsilt saadud varustuse paigaldab kaitsevägi ladudesse. Kingitud varustust hakatakse kasutama peale meie kaitseväelaste väljaõpetamist Rootsi spetsialistide poolt.
15. oktoobril antakse üle pataljoni suuruse üksuse jaoks mõeldud varustuse esimene osa. Järgmised varustuse saadetised saabuvad Eestisse 2002. aasta veebruaris- märtsis ja septembris-oktoobris; 2003 augustis-septembris, septembris-oktoobris ja novembris-detsembris.
Käesoleva aasta 22. kuni 24. augustil viibis Eestis Rootsi kaitsejõudude peastaabi Balti koostöö osakonna ülem brigaadikindral Jan-Gunnar Isberg. Visiidi käigus külastasid brigaadikindral ja teda saatvad ohvitserid Kalevi Üksik-jalaväepataljoni ja Tapa garnisoni, et veenduda väljaõppebaasi vastavuses Rootsi kaitseväe nõuetele. Lisaks külastati tagalakeskust ning Balti Kaitsekolledzhit Tartus. -
Eesti naiskond sai kolmanda kohaPortugalis toimuvatel sõjaväelaste orienteerumise maailmameistrivõistlustel tuli Eesti naiskond koosseisus reamees Edith Madalik, reamees Ruth Vaher, reamees Kirti Rebane ja reamees Maret Vaher (kõik Kaitseliit) teateorienteerumises kolmandaks.
Teateorienteerumise võitis Venemaa, teiseks tuli Poola.
Maailmameistrivõistlused lõpevad pühapäeval. -
Ameerika Ühendriikide väekoondise Euroopas ülemjuhataja asetäitja külastab EestitKolmapäeval, 17. oktoobril saabub Eestisse kahepäevasele visiidile Ameerika Ühendriikide väekoondise Euroopas ülemjuhataja asetäitja kindralleitnant Carlton W. Fulford.
Visiidi käigus kohtub kindralleitnant Fulford Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõutsiga. Lisaks Kaitsejõudude peastaabile külastab Ameerika Ühendriikide väekoondise Euroopas ülemjuhataja asetäitja Ämari Lennubaasi ja Rahuoperatsioonide Keskust. Pärastlõunal kohtub kindralleitnant Fulford Eesti Vabariigi Presidendi Arnold Rüütliga, Kaitseministeeriumi kantsleri Indrek Kannikuga ja Riigikaitsekomisjoni aseesimehe Trivimi Vellistega.
Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts annab kindralleitnant Carlton W. Fulfordile õhtusöögi. -
Kaitseväelase kiire ja otsustav tegutsemine hoidis ära raskema õnnetuseVeebel Demis Voll peatas 12. oktoobril poolhaagise Scania purjus juhi, kes oli raske veoautoga sõitnud otsa teeservas seisva kaitseväe veokite kolonni autole.
Osaühing Ritolanile kuuluv poolhaagis riivas Suur-Sõjamäe teel Kaitseväe autode kolonni esimest autot. Poolhaagise juht üritas põgeneda, kuid kaitseväelased peatasid juhi ning kutsusid politsei. Politsei tuvastas juhil kohapeal 3 promillise joobe.
“Mulle ei meeldi, kui inimesed on vastutustundetud. Kui midagi teed, siis vastuta selle eest,” sõnas tagalapataljonis teeniv veebel Voll.
Scania juhi sõnul oli ta teel Suur-Sõjamäelt läbi kesklinna Kadaka teele.
OÜ Ritolani esindajad lubasid, et kaitseväe auto saab remonditud järgmise nädala alguseks.
Avariis viga saanud auto on mõeldud staabi välijuhtimiskeskuseks. Suur-Sõjamäe teel liikunud autod on osa tehnikast, mille Rootsi kaitseminister 15. oktoobril Eesti kaitseväele pidulikult üle annab.
Pataljoni varustuse kingib vastavalt Eesti-Rootsi vahelistele kokkulepetele Eesti Kaitseväele Rootsi Kaitsevägi. Üleandmistseremoonial osalevad Rootsi kaitseminister Björn von Sydow, Rootsi suursaadik Eestis pr Elisabet Borsiin Bonnier, brigaadiülem kolonel Björn Torntlund, Eesti Kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts, Eesti kaitseminister Jüri Luik, logistika asekantsler Jüri Parbo ja neid saatvad isikud.
Pärast ministrite kõnesid annab Brigaadi ülem kolonel Björn Torntlund Eesti Kaitseväe juhatajale kontradmiral Tarmo Kõutsile üle sümboolse kingitusena Rootsi brigaadi lipu.
Üleantava varustuse hulgas on 142 sõidukit - (roomik - maasturid isikkoosseisu ja relvastuse jaoks, nn. jaomasinad, mootorrattad, maastikuautod, staabiauto), sidevarustus, meditsiinivarustus, relvastus, käsitulirelvade laskemoon. -
Kontradmiral Kõuts autasustas Läti suursaadikutKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts autasustas täna, 12. oktoobril seoses ametiaja lõppemisega Läti suursaadikut Eestis härra Gints Jegermanist kaitseväe teenetemärgiga.
Teenetemärgi üleandmisel Kaitsejõudude Peastaabis rõhutas kontradmiral Kõuts suursaadik Jegermanise suurt panust Eesti ja Läti vahelise tulemusrikka kaitsealase koostöö arendamisele. “Tihedas koostöös ja partnerluses Balti riikide vahel suudame luua julgeoleku olukorra Balti mere regioonis, mis teeb lühikeses perspektiivis võimalikuks meie ühinemise NATO ja Euroopa Liiduga ning pikas perspektiivis tagab meie riikliku iseseisvuse,” ütles kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts. “Nende sihtide saavutamisel olete teinud tänuväärset tööd.” Admiral Kõuts avaldas heameelt, et ametist lahkuv suursaadik on tõelise eesti sõbrana õppinud vabalt rääkima eesti keelt.
“Mul on suur au võtta vastu kaitseväe teenetemärk,” ütles ametist lahkuv suursaadik Gints Jegermanis ja avaldas heameelt tihedale koostööle kaitseväega kolme ametis oldud aasta jooksul. -
Tallinnas planeeritakse Eesti-USA ühist meditsiiniõppustTallinnas viiakse 09. - 12. oktoobril läbi Eesti-USA ühisõppuse MEDCEUR -02 planeerimiskonverents. Meditsiini- ja kriisiõppus MEDCEUR-02 toimub PfP (partnerlus rahu nimel) raames. Samal ajal Eestis korraldatava õppusega MEDCEUR-02 viiakse ühisõppused USA-ga läbi ka Leedus (RESCEUR-02) ja Lätis (SAREX-02).
Meditsiini- ja kriisiõppused viiakse läbi 2002. aasta juulis Eestis Harju maakonnas, Lätis Liepaja ja Leedus Klaipeda lähistel. Õppuste eesmärk on harjutada tegutsemist suure hulga kannatanute korral, arendada üksteisemõistmist rahuvalvemissioonidel ning ühistegevust katastroofi piirkonnas. Õppus koosneb teoreetilisest osast, kus käsitletakse erakorralist- ja katastroofimeditsiini, traumahaige käsitlust ja teisi teemakohaseid küsimusi. Peale teoreetilist osa tegeletakse praktiliste harjutustega. Õppustel osalema on kutsutud kõik Läänemere-äärsed riigid ning Suurbritannia. Vaatlejana oodatakse õppustele Gruusiat, kuna 2003. aastal kavatsetakse sarnane õppus Gruusias läbi viia. Tegemist on suurima Eestis korraldatava meditsiiniõppusega. “ Me loodame, et Eestis ei juhtu mitte kunagi suuri katastroofe; siiski peame olema alati valmis tegutsemiseks erinevates kriisisituatsioonides,” ütles Kaitseväe Meditsiiniteenistuse ülem kapten Andrus Remmelgas. “Oluliseks pean asjaolu, et õppusele üritatakse kaasata võimalikult palju tsiviilmeedikuid.”
Tugevdamaks koostöövõimelisust erinevate ametkondade vahel on õppusel MEDCEUR-02 osalema kutsutud Riigi Päästeameti ja Piirivalveameti üksused. Koostööd arendatakse ka kohaliku omavalitsuse erinevatel tasemetel.
Õppuste käigus planeeritakse USA Mereväe Ehitusüksuste ja Eesti Kaitsejõudude poolt renoveerida Paldiski polikliinik ning ehitada välja pesemisvõimalused Paldiski kiirabijaamas ja Punases Ristis.
Õppustel osaleb ka ligi 300 meetri pikkune USA mereväe laev Comfort. Comfort on üks tänapäeva suurimaid ja moodsamaid ujuvhaiglaid. Veeväljasurvelt on Comfort võrdne lennukikandjaga.
Järgmised planeerimiskonverentsid toimuvad Leedus 2002. aasta jaanuaris ja Lätis 2002. aasta aprillis. -
Eesti Merevägi osaleb Balti riikide mereväeõppusel AMBER SEAEesti Mereväe laevad ADMIRAL PITKA ja KALEV ning staabi- ja baasikaitsekompanii sõdurid osalevad 4.-12. oktoobrini Lätis, Liepajas toimuval rahvusvahelisel õppusel AMBER SEA 2001.
ADMIRAL PITKA ja KALEV kuuluvad hetkel Balti riikide ühisesse miinitõrjeeskaadrisse BALTRON.
AMBER SEA on rahvusvaheline mereväeõppus, kus toetavate jõududena osalevad ka maa- ja õhuväe üksused. Õppus toimub igal aastal ühes Balti riigis.
Sel aastal on õppuse peakorraldajaks Läti Merevägi eesotsas ülema kohusetäitja kaptenleitnant Andrejs Zvaigzne´ga. Õppuse mereosa staabiülemaks on aga Eesti Mereväe ohvitser leitnant Andrei Leit.
Õppuse stsenaariumi kohaselt on Balti riikide üksuste ülesandeks turvalisuse tagamine Läänemere piirkonnas asuvas kujuteldavas riigis Nicelandis, mille poliitilised suhted naabermaa Badlandiga on muutunud kriitiliseks. Nicelandil oma relvajõud puuduvad, eksisteerib sõjaoht.
Mereväeõppus AMBER SEA toimub seitsmendat korda.
Varasemad õppused:
AMBER SEA 1995 – Läti vetes
AMBER SEA 1996 – Läti ja Eesti vetes
AMBER SEA 1997 – Leedu vetes
AMBER SEA 1998 – Läti vetes
AMBER SEA 1999 – Eesti vetes
AMBER SEA 2000 – Leedu vetes -
Taani Kuningriigi kaitseatasheed autasustati kaitseväe teenetemärgigaKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts autasustas täna Kaitsejõudude Peastaabis seoses ametiaja täitumisega Taani Kuningriigi kaitseatasheed Eestis kolonelleitnant Steen Hartov'it kaitseväe teenetemärgiga.
Teenetemärgi üleandmistseremoonial tunnustas kaitseväe juhataja kontradmiral Kõuts kolonelleitnant Hartovi suurt panust Eesti ja Taani vahelise tulemusrikka koostöö arendamisel. Samas avaldas Kõuts heameelt, et ametist lahkuv kaitseatashee on otsustanud jääda Eestisse vähemalt kaheks järgmiseks aastaks.
“Eesti mereväelased ja rahuvalvajad saavad ohvitseri- ja allohvitseri koolituse ning missioonieelse väljaõppe Taani Kuningriigis, samuti on Taani toetanud Balti riikide kaitsealaseid projekte ning andnud Eesti kaitseväele materiaalset abi, selles on kolonelleitnant Hartovi panus hindamatu,” ütles kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts. “Tahan rõhutada, et Eesti Merevägi on saanud oma lipulaeva ADMIRAL PITKA just tänu Steen Hartovi eestvedamisele.”
“Mul on olnud au Eesti kaitseväelastega koostööd teha nelja aasta ja nelja kuu jooksul,” ütles kaitseväe teenetemärgi vastuvõtmisel Taani Kuningriigi kaitseatashee kolonelleitnant Steen Hartov. “ -
Kaitseväe juhataja autasustab Läti suursaadikutKaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts autasustab Läti Vabariigi suursaadikut Eestis Gints Jegermanis't kaitseväe teenetemärgiga.
Kaitseväe teenetemärgi annetab kontradmiral Kõuts ametiaja täitumisega Eestist lahkuvale Läti suursaadikule seoses Eesti ja Läti kaitsealase koostöö tulemuslikkusega eeskätt Balti riikide kaitsevägede koostööprojektides BALTRON, BALTBAT, BALTNET ja BALTDEFCOL.
“Me oleme valinud ainuõige tee. Vaid tihedas koostöös riigikaitset arendavad Läti, Eesti ja Leedu suudavad koos luua säärase julgeolekuolukorra Balti mere regioonis, mis teeb lühikeses perspektiivis võimalikuks meie ühinemise NATO ja Euroopa Liiduga ning pikas perspektiivis tagab meie riikliku iseseisvuse”, ütles kaitseväe juhataja kontradmiral Tarmo Kõuts. -
Sõduripäevad 2001 võitis Pärnu Üksik-jalaväepataljonReedel 27. juulil Paldiskis lõppenud kuuendad sõduripäevad võitsid pärast kuut võistlusala Pärnu Üksik-jalaväepataljoni ajateenijad.
"Meie meeskonnale oli kõige raskemaks ülesandeks takistusriba läbimine kuna väeosas selle harjutamise võimalused puuduvad," ütles Pärnu Üksik-jalaväepataljoni jaoülem kapral Rene Bernard. "Meeskond esines edukalt tänu väeosa heale väljaõppele ning üksteisemõistmisele jaoliikmete vahel."
Pärnu Üksik-jalaväepataljoni võistkonda kuulusid ajateenijatest kapral Rene Bernard, reamehed Ainar Uulimaa, Alari Toome, Margo Rein, Andrei Jämsä, Mikk Kuusik, Viljar Virkus, Kaio Pärnoja, Margo Eeriksoo, Alar Bent ja Alar Laine ning vastutav kaadrikaitseväelane seersant Andres Ruusmaa.
Alates kolmapäevast Paldiskis Rahuoperatsioonide Keskuses võistelnud 14 kaitseväe väeosa, piirivalve ja päästeameti meeskonnad selgitasid välja parimad köieveos, jao mitmevõistluses, sõdurilaulus, sõdurinaljas, mälumängus, täpsuslaskmises, kaadrikaitseväelaste mitmevõistluses, auto vigursõidus ning liiklustestis.
Jao mitmevõistlus koosnes ülesannetest, mis näitasid üksuse ühtekuuluvustunnet ning üksteisemõistmist. Jagu pidi läbima ajapeale takistusriba, seadma üles traatside, ületama veekogu, sooritama kiirrännaku, ületama miinivälja, heitma granaati, laskma ja andma meditsiinilist esmaabi.
Sõduripäevad 2001 võitja auhinnaks on reis Soome Vabariiki, mille pani välja riigikaitse kõrgem juht Vabariigi President.
Sõduripäevad 2001 paremusjärjestus:
I Pärnu Üksik-jalaväepataljon
II Üksik-vahipataljon
III Õhutõrjedivisjon
IV Kalevi Üksik-jalaväepataljon
V Kaitseväe Lahingukool
VI Piirivalveamet
VII Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon
VIII Merevägi
IX Üksik-sidepataljon
X Tagalapataljon
XI Päästeamet
XII Suurtükiväegrupp
XIII Rahuoperatsioonide Keskus
XIV Viru Üksik-jalaväepataljon
Sõduripäevad on sõjalis-sportlik üritus, mis viiakse läbi selgitamaks välja parimad kaitseväe allüksused väljaõppealases mitmevõistluses. Üritusel osalevad 12-liikmelised võistkonnad kaitseväe väeosadest, piirivalvest ja päästeametist.
Möödunud aastal esines sõduripäevadel kõige edukamalt Üksik-vahipataljoni meeskond.