Kaitsevägi ja üksused

Kaitsevägi ja üksused

Kaitsevägi on Vabariigi Valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus, mis asub Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitsevägi teostab sõjalist kaitset ja seda juhib Kaitseväe juhataja.

Eesti Kaitsevägi koosneb erineva valmidusastmega üksustest, mis on komplekteeritud elukutselistest kaitseväelastest, reservväelastest ja kaitseliidu liikmetest.

Kaitseväes on lisaks traditsioonilistele maa-, mere- ja õhuväele veel mitmeid üksusi. Mõned neist on toetava loomuga, mõned täiesti uuelaadsed – näiteks Küberväejuhatuse ülesanne on kaitsta Eesti ja NATO huve globaalses küberruumis.

Kaitsevägi
Üldinfo Teenistuslikud regulatsioonid Karjäär kaitseväes Hüvede portaal Relvastus ja tehnika Harjutusväljad Õppused Sport Sümboolika Raamatukogu Avalikud teenused Koroonaviirus ja kaitsevägi

Üksused
Maavägi Merevägi Õhuvägi Küberväejuhatus Toetuse väejuhatus Erioperatsioonide väejuhatus Sõjaväepolitsei Peainspektoriteenistus Meditsiiniteenistus Kaitseväe akadeemia NATO staabielement NATO küberkaitsekoostöö keskus NATO põhjadiviisi staap
Ajateenistus ja reserv

Ajateenistus ja reserv

Ajateenistuse eesmärk on välja õpetada Eesti kaitseks vajalikud reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Reservis olevad isikud on kõik 18-60-aastased mehed või kaitseväekohustuse võtnud mehed ja naised, kes ei ole kutsealused ega teeni parasjagu kaitseväe- või asendusteenistuses. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, nt õppekogunemisel osaledes.

Ajateenistus
Mis on ajateenistus? Ajateenistusse asumine Väljaõppetsükkel ajateenistuses Kuidas valmistuda ajateenistuseks? Ajateenistus läbi aja

Reservteenistus
Reservväelane Õppekogunemised Lisaõppekogunemised Reservteenistust puudutavad õigusaktid Maakaitse Riigikaitsjaid toetavad tööandjad Reservohvitseride kogu
Operatsioonid ja veteranid

Operatsioonid ja veteranid

Eesti kaitseväelased osalevad välisoperatsioonidel, et toetada meie liitlasi rahutagamise missioonidel maailma kriisikolletes.

Eesti Vabariik väärtustab kõiki, kes on võidelnud meie iseseisvuse eest, osalenud välismissioonidel või on oma teenistusega kaasa aidanud Eesti riigikaitse kindlustamisele. Veteranide auks tähistame ka iga-aastast veteranipäeva.

Ööpäevaringne info- ja abitelefon veteranidele ja nende lähedastele: 512 7307

Operatsioonid

Veteranid
Veteranipoliitika Vigastatud veteranid Traditsioonid Veteranide toetussümbol Meie ei unusta
Uudised
Kontaktid
Hüvede portaal
Maakaitse
Harjutusväljad

Kevadtorm

Kevadtorm on kaitseväe suurim iga-aastane õppus, mille eesmärk on harjutada kokku erinevaid kaitseväe üksuseid. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased kui ka liitlassõdurid.

Kevadtorm 2021

Õppus Kevadtorm 2021 toimus Põhja- ja Kesk-Eestis 17. maist kuni 5. juunini. Õppuse peamised tegevused koondusid kaitseväe keskpolügoonile, kuid toimusid osaliselt ka avalikus ruumis.

Kevadtorm 2020

Õppus Kevadtorm 2020 toimus 25. aprillist kuni 8. maini. Koroonaviiruse leviku põhjustatud eriolukorra tõttu jäi ära taktikaline õppus Kesk-Eestis, kuid selle asemel pandi osalevate üksuste oskused proovile kaitseväe keskpolügoonil.

Kevadtorm 2019

Õppus Kevadtorm 2019 toimus 29. aprillist kuni 17. maini põhiosas Lääne- ja Ida-Virumaal. Õppusesse panustasid nii maavägi, õhuvägi kui merevägi, osalejaid oli üle 9000.

Kevadtorm 2003-2018

Kokkuvõte õppustest Kevadtorm, mis toimusid ajavahemikul 2003-2018.

Samal teemal

Viimati uuendatud: 9. märts 2022, 15:19