Kevadtormiga 2023 kontrollis kaitsevägi:
- lahinguplaanide sünkroniseeritust
- juhtimistasandite vahelist koostööd
- üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks
Kevadtormist võtsid osa nii maaväe, õhuväe kui mereväe üksused, kaasatud oli 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus kui ka teised Kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalesid nii Eestis teenivad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks Eestisse lähetatud liitlasüksused. Õppust juhtis eelmisel aastal loodud diviis.
Õppusel kasutati erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette. Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine tekitavad tavapärasest rohkem müra.
Suurõppuse ajal oli teedel liikumas tavapärasest rohkem kaitseväe tehnikat ja kolonne. Õhuruumis nägi tavapärasest rohkem lennuvahendid, põhiliselt Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal, kuid ka mujal Eestis. Õppusel osalesid Saksamaa ja Ühendkuningriigi hävitajad, Poola ründelennukid, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kopterid ning Eesti õhuväe lennukid ja kopterid.
Kevadtormi raames korraldati ka mitmete üksuste õppekogunemised. Õppekogunemiste eesmärk on tuletada reservväelastele meelde ajateenistuses õpitut ning tutvustada uut varustust ja relvastust.
Kevadtorm 2023
Toimumisaeg: 15. – 26. mai
Toimumispaik: põhiliselt Põhja-Eesti
Osalejate arv: ligi 14 000 osalejat
Osalevad riigid: Eesti, Kanada, Taani, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Itaalia, Läti, Poola, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid
Osalev rasketehnika: tankid, jalaväe lahingumasinad, haubitsad, liikursuurtükid ja mitmikraketiheitjad
Tsiviil-sõjaline koostöö
Kaitseväe tsiviil-sõjaline koostöö (CIMIC)
