Jäta menüü vahele

Kevadtorm 2021

Õppus Kevadtorm 2021 toimus Põhja- ja Kesk-Eestis 17. maist kuni 5. juunini. Õppuse peamised tegevused koondusid kaitseväe keskpolügoonile, kuid toimusid osaliselt ka avalikus ruumis.

Kevadtormiga kontrollib kaitsevägi

  • lahingplaanide sünkroniseeritust,
  • juhtimistasandite vahelist koostööd ja
  • üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks.

2021. aasta õppusel olid peamisteks õppivateks üksusteks 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadi pataljonid ja erialakompaniid ning sõjaväepolitsei oma allüksusega.

Kokku osales õppusel Kevadtorm 2021 pea 7000 kaitseväelast Eestist, Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Poolast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Taanist ja Ühendkuningriigist.

Isikkoosseisust ligi 350 olid reservväelased, kelle osalemine õppusel on kaitseväe tegevuses kõige kriitilisema tähtsusega. Nende saabumisel kasutati tervisedeklaratsioone ning kiirtestimist, et maksimaalselt tagada tervete inimeste osalemine.

Kevadtorm 2021 jagunes järgmisteks etappideks:

  • I etapp. Üksused liiguvad kaitseväe keskpolügoonile ja ümbritsevatele harjutusaladele, õppusega ühinevad liitlaste väed ning aset leiavad esimesed harjutused.
  • II etapp. Väliõppus, mille käigus mängitakse läbi etteantud taktikaline olukord. 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadi üksused koos liitlaste ja õhutuletoetusega etendasid üksteisele vastast, et kontrollida ajateenijate ja tegevväelaste väljaõppe edukust.
  • III etapp. Üksuste lahinglaskmised kaitseväe keskpolügoonil, kus 1. jalaväebrigaadi juhtimisel treenitakse peamiselt jalaväe- ja lahingutoetusüksuste koostööd reaalses lahinguolukorras.

Kevadtorm 2021

Toimumisaeg: 17. mai–5. juuni 2021

Toimumispaik: Põhja- ja Kesk-Eesti (põhiosas kaitseväe keskpolügoon)

Osalejate arv: ca 7000 kaitseväelast, sh ligi 350 reservväelast ja liitlased

Pildigalerii

Videolood

17. mail alanud õppuse Kevadtorm esimese nädala jooksul liikusid üksused kaitseväe keskpolügoonile ja ümbritsevatele harjutusaladele, õppusega ühinesid liitlaste väed ning aset leidsid esimesed harjutused. Kalevi jalaväepataljon harjutas dessanditõrjet, 22. jalaväepataljoni ja 17. pioneeripataljoni võitlejad valmistasid üheskoos ette kaitsepositsioone.

24. mail alanud lahingoperatsioonide etapis harjutasid üksused koostööd brigaadi koosseisus suuremate üksuste vastu ning avaramas lahingkeskkonnas. Nädala jooksul etendasid üksteisele vastast 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadi üksused koos liitlastega ja õhutuletoetusega, et kontrollida oma ajateenijate ja tegevväelaste väljaõppe edukust. 1. jalaväebrigaadi poolt korraldatud taktikalistel lahinglaskmistel pidid 22. jalaväepataljoni ning 12. jalaväepataljoni peatsed reservväelased planeerima ja ellu viima lahingülesandeid olles kaitsel, korraldades varitsusi ja vasturünnakuid. Lisaks sõduritele 1. ja 2. jalaväebrigaadi allüksustest võtsid õppusest osa Ühendkuningriigi ja USA helikopterid, Läti miinipildujarühm, Poola tulejuhid, liitlaste lahingugrupp ning tulekontrollijatena kaitseväelased, kaitseliitlased ning reservväelased.

Eesti põhjarannikul Rutjal toimunud õhutõrjerelvade lahinglaskmistel kasutati nii lendavate kui merele paigutatud sihtmärkide vastu raskekuulipildujat Browning M2, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrje raketisüsteeme Mistral ja HVM ning ründekopteritelt AH-64 Apache lastud Hellfire rakette. Rutja lahinglaskmistel osalesid õhutõrjepataljon, Scoutspataljoni õhutõrjeraketirühm ja teised kaitseväe- ning liitlasüksused. Merevägi toetas lahinglaskmisi sõjalaevalt sihtmärkide veeskamisega sihtmärgialale.

22. jalaväepataljoni ajateenijad said võimaluse USA kopteritega lennata Nurmsi lennuväljale, kus korraldati dessant sõjaväepolitsei ajateenijate positsioonidele. Kevadtorm jõudis ka Hiiumaale, kus Eesti mereväe üksused harjutasid koostöös Poola liitlastega rannakaitset.

Viimati uuendatud: 17. aprill 2026, 14:18

Keri üles