Jäta menüü vahele

Kevadtorm 2021

Õppus Kevadtorm 2021 toimus Põhja- ja Kesk-Eestis 17. maist kuni 5. juunini. Õppuse peamised tegevused koondusid kaitseväe keskpolügoonile, kuid toimusid osaliselt ka avalikus ruumis.

Kevadtormiga kontrollib kaitsevägi

  • lahingplaanide sünkroniseeritust,
  • juhtimistasandite vahelist koostööd ja
  • üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks.

2021. aasta õppusel olid peamisteks õppivateks üksusteks 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadi pataljonid ja erialakompaniid ning sõjaväepolitsei oma allüksusega.

Kokku osales õppusel Kevadtorm 2021 pea 7000 kaitseväelast Eestist, Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Poolast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Taanist ja Ühendkuningriigist.

Isikkoosseisust ligi 350 olid reservväelased, kelle osalemine õppusel on kaitseväe tegevuses kõige kriitilisema tähtsusega. Nende saabumisel kasutati tervisedeklaratsioone ning kiirtestimist, et maksimaalselt tagada tervete inimeste osalemine.

Kevadtorm 2021


Toimumisaeg
: 17. mai–5. juuni 2021

Toimumispaik: Põhja- ja Kesk-Eesti (põhiosas kaitseväe keskpolügoon)

Osalejate arv: ca 7000 kaitseväelast, sh ligi 350 reservväelast ja liitlased

Kevadtorm 2021 fotogalerii

Kevadtorm 2021 videod

  • Esimene etapp

    17. mai 2021

    Üksused liiguvad kaitseväe keskpolügoonile ja ümbritsevatele harjutusaladele, õppusega ühinevad liitlaste väed ning aset leiavad esimesed harjutused.

  • Teine etapp

    24. mai 2021

    Väliõppus, mille käigus mängitakse läbi etteantud taktikaline olukord. 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadi üksused koos liitlaste ja õhutuletoetusega etendasid üksteisele vastast, et kontrollida ajateenijate ja tegevväelaste väljaõppe edukust.

  • Kolmas etapp

    30. mai 2021

    Üksuste lahinglaskmised kaitseväe keskpolügoonil, kus 1. jalaväebrigaadi juhtimisel treenitakse peamiselt jalaväe- ja lahingutoetusüksuste koostööd reaalses lahinguolukorras.

17. mail alanud õppuse Kevadtorm esimese nädala jooksul liikusid üksused kaitseväe keskpolügoonile ja ümbritsevatele harjutusaladele, õppusega ühinesid liitlaste väed ning aset leidsid esimesed harjutused. Kalevi jalaväepataljon harjutas dessanditõrjet, 22. jalaväepataljoni ja 17. pioneeripataljoni võitlejad valmistasid üheskoos ette kaitsepositsioone.

24. mail alanud lahingoperatsioonide etapis harjutasid üksused koostööd brigaadi koosseisus suuremate üksuste vastu ning avaramas lahingkeskkonnas. Nädala jooksul etendasid üksteisele vastast 1. jalaväebrigaadi ja 2. jalaväebrigaadi üksused koos liitlastega ja õhutuletoetusega, et kontrollida oma ajateenijate ja tegevväelaste väljaõppe edukust. 1. jalaväebrigaadi poolt korraldatud taktikalistel lahinglaskmistel pidid 22. jalaväepataljoni ning 12. jalaväepataljoni peatsed reservväelased planeerima ja ellu viima lahingülesandeid olles kaitsel, korraldades varitsusi ja vasturünnakuid. Lisaks sõduritele 1. ja 2. jalaväebrigaadi allüksustest võtsid õppusest osa Ühendkuningriigi ja USA helikopterid, Läti miinipildujarühm, Poola tulejuhid, liitlaste lahingugrupp ning tulekontrollijatena kaitseväelased, kaitseliitlased ning reservväelased.

Eesti põhjarannikul Rutjal toimunud õhutõrjerelvade lahinglaskmistel kasutati nii lendavate kui merele paigutatud sihtmärkide vastu raskekuulipildujat Browning M2, õhutõrjekahurit ZU-23-2, õhutõrje raketisüsteeme Mistral ja HVM ning ründekopteritelt AH-64 Apache lastud Hellfire rakette. Rutja lahinglaskmistel osalesid õhutõrjepataljon, Scoutspataljoni õhutõrjeraketirühm ja teised kaitseväe- ning liitlasüksused. Merevägi toetas lahinglaskmisi sõjalaevalt sihtmärkide veeskamisega sihtmärgialale.

22. jalaväepataljoni ajateenijad said võimaluse USA kopteritega lennata Nurmsi lennuväljale, kus korraldati dessant sõjaväepolitsei ajateenijate positsioonidele. Kevadtorm jõudis ka Hiiumaale, kus Eesti mereväe üksused harjutasid koostöös Poola liitlastega rannakaitset.

Kevadtormist võtavad osa nii maaväe, õhuväe kui mereväe üksused, kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaadi, toetuse väejuhatuse, kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad nii Eestis paiknevad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks siia saabuvad liitlasüksused.

Peamisteks õppivateks üksusteks on tänavusel Kevadtormil 1. ja 2. jalaväebrigaadi pataljonid ja erialakompaniid ning sõjaväepolitsei oma allüksusega.

Kokku on õppusel Kevadtorm osalemas pea 7000 kaitseväelast Eestist, Ameerika Ühendriikidest, Lätist, Poolast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Taanist ja Ühendkuningriigist.

Kevadtormi raames toimuvad ka õppekogunemised, mille eesmärk on tuletada reservväelastele meelde ajateenistuses õpitut ning tutvustada uut varustust ja relvastust.

Juhime tähelepanu, et kaitseväes toimub üleminek uuele automaatrelvale R-20. Soovitame kindlasti enne õppekogunemisele tulekut tutvuda relva tutvustavate õppevideotega:

Automaatrelva R-20 videoõpe

Viimati uuendatud: 6. august 2021, 13:02

Keri üles