Kaitseväes on alalises valmiduses oma ülesannete täitmiseks üle 4000 teenistuja, kes moodustavad osa kaitseväe sõjaaja koosseisust. Sõjaaja koosseisu jaguneb:
- alalises valmiduses olevad üksused
- sõjaaja reservüksused
- täiendreserv
Üksuse valmidusastet iseloomustavad tema reageerimiskiirus, väljaõppe tase ja varustusaste.
Kaitseväe sõjaaja koosseisus on kokku rohkem kui 43 000 ametikohta, millest 4200 mehitatakse alalises valmiduses olevate kaitseväe ja Kaitseliidu tegevväelastega ja 38 800 reservväelaste ja kaitseväekohustuse võtnud kaitseliitlastega. Operatiivstruktuuri tugevdamiseks on moodustatud ka 4 000 liikmeline täiendreserv.
Lisaks on Eestis ligi 40 000 reservväelast, kes on läbinud sõjalise väljaõppe, aga pole erinevatel põhjustel määratud konkreetsele sõjaaja ametikohale.
Kokku on mobilisatsiooniregistrisse kantud ligi 230 000 kaitseväekohustusega inimest, ehk ligi 20% Eesti elanikest.
Kaitseväe alalise valmiduse moodustavad peaasjalikult tegevväelased, kes on mõne tunniga valmis täitma oma sõjaaja ülesandeid ning on baasiks reservüksuste formeerimisel.
Kaitseväe operatiivstruktuur koosneb valdavalt reservväelastest, kelle ajateenistusest ei ole üldjuhul möödunud rohkem kui kümme aastat. Üksuste liikmetele on eelnevalt teada antud vajalikud andmed, mis võimaldab neil kutse korral ilmuda kiiresti määratud kogunemispunktidesse.
Täiendusreserv koosneb reservväelastest, keda on võimalik vajadusel rakendada kaitseväe üksuste tugevdamiseks. Üldjuhul määratakse täiendusreservi neid reservväelasi, kelle üksuse asemele on ajateenistuses ette valmistatud uued reservüksused.
- Oled huvitatud teenistusest kaitseväes? Vaata meie tööpakkumisi
- Tasustamine kaitseväes
- Avalikustatud palgaandmed