Ülesanded
- Kaitsta Eesti Vabariigi iseseisvust
- Kõrge valmidusastmega üksus, mis osaleb NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel
- Taktikalise grupi suurune Eesti-sisene kiirreageerimisüksus
- Täita BALTBAT-i (Baltic Batallion) Eesti-poolseid kohustusi
Kontaktid
-
Scoutspataljon
Loode 35
45106 Tapa
Lääne-Viru maakond - 717 8100
- scoutspataljon@mil.ee
- facebook.com/scoutspataljon
Pressi-ja meediakontakt
Juhtkond
Kolonelleitnant Ranno Raudsik
Scoutspataljon pataljoniülem
Staabiveebel Kaido Õim
Scoutspataljoni veebel
Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi kiirreageerimisüksus, mis koosneb tegevväelastest. Pataljonis viiakse läbi nii konventsionaalset kui ka rahvusvaheliste operatsioonide spetsiifilist õpet. Scoutspataljonis saab teenida soomusjalaväekompanii jalaväerühmas.
Väljaõppes on võimalik spetsialiseeruda järgmistele erialadele:
- jalaväe jaoülem
- jalaväelane
- kuulipildur
- tankitõrjuja
- täpsuslaskur
- parameedik
Lisaks anname ülevaate lahingumasinast CV90, teeme selgeks jalastumise protseduurid ja masinaga seotud ohutustehnika.
Kui oled vabatahtlik, motiveeritud, hea füüsilise vormiga, keskharidusega ning eesti keelt rääkiv noormees või tüdruk, siis oled scoutside vennaskonda oodatud.
Ootame sinult tahet teha asju hästi ja et oleksid distsiplineeritud, initsiatiivikas ning loomult meeskonnamängija.
Scoutspataljon pakub maailmatasemel professionaalset väljaõpet. Scoutspataljoni sõdurite ja allüksuste väljaõpe peab tagama pataljoni võimekuse tegutseda erinevates nüüdisaegsetes konfliktides. Scoutspataljoni kõikide allüksuste – nii jalaväekompanii, staabi- ja tagalakompanii kui ka lahingutoetuskompanii – prioriteet on eelkõige arendada erialaseid ja lahingulisi oskusi.
Olmetingimused
Scoutspataljonis on kasutada nüüdisaegsed kasarmud kõikide vajalike mugavustega – saun, WC, duši-, pesu-, kuivatusruumid ja köök koos vajaliku tehnikaga. Sõduritel ja nooremallohvitseridel on võimalus elada kasarmus. Hommikuti ja õhtuti on organiseeritud teenistusse ja kojusõiduks kaks bussiliini Tallinna-Tapa ja Rakvere-Tapa vahel.
Tsiviilkoostöö
Scoutspataljon teeb koostööd kaitseliidu erinevate malevatega, samuti tutvustatakse Eesti kaitseväge ja scoutspataljoni erinevatel koolilastele ja noortele suunatud üritustel ning presentatsioonidel.
Sport
Tapa väeosas on kaks jõusaali, spordisaal, kus on võimalik tegeleda korvpalli, võrkpalli, saalihokiga. Scoutspataljonis teenijad saavad kasutada erinevaid spordikeskusi üle Eesti (Tapa, Rakvere, Jõhvi, Tallinn, Tartu, Paide jne) tasuta. Samuti on võimalik külastada AQVA SPA tervisekeskust Rakveres. Pataljonis tegutseb rattaklubi, kus kõik vabatahtlikud saavad kaasa lüüa, et võtta osa ühistest treeningutest ning maastiku- ja maanteeratta võistlustest.
Scoutsrännak on pikkade traditsioonidega iga-aastane ettevõtmine, millega tähistatakse scoutspataljoni taasloomise aastapäeva (29. märts 2001). Kuni 2018. aastani toimus kõigile avatud rännak Paldiski poolsaarel. Alates 2019. aastast, kui scoutspataljon paiknes Paldiskist ümber kaitseväe Tapa linnakusse, on rännaku toimumispaigaks kaitseväe keskpolügoon.
Lisaks scoutspataljoni taasloomise aastapäeva tähistamisele pakub rännak hea võimaluse tutvuda kaitseväe keskpolügooni ja selle ümbruses oleva loodusega. Üritus sümboliseerib ka jõustruktuuride ühtekuuluvust, sellest võtavad tavaliselt osa kõikide jõustruktuuride esindajad (politsei, piirivalve, päästeamet, kaitsevägi, kaitseliit, maksu- ja tolliamet) ja tsiviilisikud. Rännaku pikkuseks on umbes 30 km ja selle läbimiseks on aega kaheksa tundi.
Scoutsrännaku raames toimuvad ka kaitseväe meeskondlikud meistrivõistlused rännakus. 2023. aastal pälvis esikoha küberväejuhatuse ning staabi- ja sidepataljoni ühisvõistkond, teise koha sai sõjaväepolitsei vahipataljoni võistkond ning kolmandale kohale tuli scoutspataljoni võistkond.
Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ja taasasutati 29. märtsil 2001.
Eesti riik oli Vabadussõja puhkedes äärmiselt organiseerimata riigikaitsega, polnud ka riigiaparaati. Rahvas oli samal ajal surmani tüdinud kõikvõimalikest sundmobilisatsioonidest, rekvisitsioonidest, sõjast ja kannatustest. Nii oli päris ootuspärane, et valitsuse väljakuulutatud üldmobilisatsiooni suhtuti leigelt.
1918. aasta novembris tuli noore mehena Ameerikasse rännanud, seal jõukaks saanud ja Filipiinidel elades skautlikust liikumisest vaimustunud Henry Reissar välja ainulaadse ideega. Reissar pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et ta loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks.
17. detsembril 1918 kirjutatigi lepingule alla. Formeerimiskohaks valis Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa „Scouts”.
Esimesel jõulupühal sai scoutide koduks Viljandi loss, kus Henry Reissar esimesena Eesti Kaitseväes vabatahtlikud vannutas.
Embleem
Väeosa embleemi lõi 1918. aastal Scoutspataljoni asutaja kapten Henry C. Reissar. Embleemi idee oli ta saanud ühelt Ameerika ühendriikide väeosalt. Scoutspataljoni loomisel levitatud kuulutustel oli juba märgitud: „Scouts on iseäralise märgi läbi teistest väeosadest ära tähendatud…”. Vabadussõja ajal kanti märki vasakul pool rinnas ja ka mütsi rummul üldkokardist allpool.
Lipp
Eesti Skautide Ühing annetas Scoutspataljoni taasloomise kolmandal aastapäeval, 29. märtsil 2004 pataljonile lipu. Lipp kujundati vastavalt ajaloolisele lipule.
Lipu üks pool on sinimustvalge, teisel küljel on sõjameeste kaitsepühaku kujutis – Püha Jüri valge hobuse seljas, tapmas lohet. Ratsaniku kilbiks on Scoutspataljoni embleem.
