Jäta menüü vahele

Asutamine

01.10.1928 moodustati Eestis õhukaitse suurtükiväegrupp.

Esimene õhukaitse ülem kindral-major Richard Tomberg
Esimene õhukaitse ülem kindral-major Richard Tomberg

Kuni 1938. aastani hoiti käigus ja kohandati olemasolevat relvastust. Hiljem saadi lisaks ka mõni moodne 37 mm kahur ja 13,2 mm kuulipilduja. 1934. aastaks oli väljaõppe saanud 181 õhutõrje suurtükiväelast ja 117 õhutõrje kuulipildurit.

1940. aasta suveks oli õhukaitse suurtükiväegrupp saavutanud oma arengu kõrgpunkti nii koosseisu, valmisoleku kui ka tehnilise poole pealt. Relvastusse kuulusid 75 mm Kruppi kahurid koos Carl Zeissi tulejuhtimisseadmetega, 37 mm Rheimetall-Borsigi kahurid, 40 mm Boforsi kahurid ning Vene päritolu 76 mm kahurid, kuid seoses Nõukogude okupatsiooni algusega 1940. aastal väeosa likvideeriti ja selle relvastus läks Punaarmee kasutusse.

37mm Rheinmetall-Borsigi automaat-õhutõrjekahur II maailmasõja eel.
37mm Rheinmetall-Borsigi automaat-õhutõrjekahur II maailmasõja eel

Taasasutamine

22.05.1992 moodustati õhuväe koosseisus üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon (ÜRÕP).

1992-1996 pidi ÜRÕP peamiselt Vene sõjaväe objekte üle võtma ja valvama.

1996. aasta aprillis sai väeosa esimesed 23 mm õhutõrjekahurid ZU-23-2 hüüdnimega Sergei.

01.05.1997 nimetati ÜRÕP ümber õhutõrjedivisjoniks ja viidi alates 10.08.1997 üle maaväe koosseisu.

Kuni 31.12.2003 paiknesid divisjoni põhiosad Tallinnas ja üks patarei Tapal.

1. jaanuarist 2004 paikneb kogu väeosa Tapal ja kuulub Kirde kaitseringkonna koosseisu.

1. juulil 2008 nimetati väeosa ümber õhutõrjepataljoniks. 

Viimati uuendatud: 20. oktoober 2021, 10:21

Keri üles