Ülesanded
- juhtimine, planeerimine ja arendustegevus oma vastutusalas
- oma alluvusse kuuluvate üksuste isikkoosseisu väljaõppe korraldamine
- üksuste igapäevane varustamine ja teenindamine kõigis tagalatoetuse funktsionaalsetes valdkondades
- 2. jalaväebrigaadi meditsiinilise toetuse tagamine
- 2. jalaväebrigaadi reservüksuste formeerimise tagamine
- mobilisatsioonivarude hoidmine ja hooldamine
Allüksused
Lahinguteeninduspataljoni struktuuri kuuluvad:
- staap
- varustuserühm
- remondirühm
- transpordirühm
- meditsiinikeskus
Kontaktid
-
2. jalaväebrigaad
lahinguteeninduspataljon
Kose tee 3a
65603 Võru - kv.s.2jvbr.latep@mil.ee
- facebook.com/2JVBrTaP
Pressi- ja meediakontakt
Juhtkond
Kolonelleitnant Janek Rannamägi
2. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni ülem
Staabiveebel Tõnu Tuul
2. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni veebel
2. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljon paikneb rahuaegselt kolmes kaitseväe linnakus: Raadil, Luunjas ja Taaras. Pataljoni staap asub Taara linnakus Võrus, kus on igati kaasaegsed elamis- ja väljaõppetingimused.
Lahinguteeninduspataljon toetab oma teenistujate ja ajateenijate aktiivseid eluviise. Lahinguteeninduspataljoni isikkoosseisul on võimalik 2. jalaväebrigaadi territooriumil kasutada jõusaali, mängida võrk- ja korvpalli. Väljaspool väeosa on isikkoosseisul võimalik kasutada spordikomplekse nii Võrus kui ka Tartus.
Ajalugu
Lahinguteeninduspataljoni ajalugu algas 1. augustil 2014, mil loodi Tagalapataljon.
Kuni 1. jaanuarini 2009 eksisteerisid erinevate koosseisude ja nimetustega tagalaelemendid Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema alluvuses. Algselt loodi tagalakompanii, mille koosseisu oli koondatud kõik väljaõppe toetuselemendid ladudest kuni tsiviiltöötajateni ning mida juhiti Kuperjanovi jalaväepataljoni staabi tagalasektsiooni poolt. Hiljem, kui Kaitseväes loodi väljaõppekeskused, reorganiseeriti ka tagalakompanii tagalakeskuseks, mille juhtimine jäi Kuperjanovi jalaväepataljoni (väljaõppekeskus) ülesandeks.
Suuremad struktuurilised muutused toimusid 1. jaanuaril 2009, millal asutati Lõuna kaitseringkond ja selle koosseisus staabi- ja tagalakeskus, mis eksisteeris samas koosseisus veidi kauem kui viis ja pool aastat kuni 31. juulini 2014. Staabi- ja tagalakeskust saab lugeda tagalapataljoni otseseks eelkäijaks, sest selle üksuse funktsioonid olid üsna sarnased praeguse tagalapataljoni omadega: üksuste varustamine, toitlustamine, meditsiiniline teenindamine, transpordiga varustamine ja tehnika remont.
2023. aastal muudeti Tagalapataljon ümber Lahinguteeninduspataljoniks.
Staabi- ja tagalakeskuse ülemad
- Major Argo Laanemaa – 12.08.2012 – 31.07.2014
- Major Peeter Jõpiselg – 01.01.2009 – 11.08.2012
Tagalapataljoni ülemad
- Kolonelleitnant Janek Rannamägi 01.09.2023 – …
- Kolonelleitnant Kalmer Kruus 1.08.2019 – 31.08.2023
- Major Tarmo Tameri – 01.07.2015 – 31.07.2019
- Major Argo Laanemaa – 01.08.2014 – 30.06.2015
2. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni embleem
2. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni embleemi pinnajaotus osutab logistika mitmetahulisusele ja keerukusele. Lahinguteeninduspataljoni embleem ühendab eneses Kuperjanovi jalaväepataljoni embleemi musta ja hõbedase ning 2. jalaväebrigaadi embleemi punase ja hõbedase värvuse, viidates tagalapataljoni otsesele kuuluvusele 2. jalaväebrigaadi.
Mõõk tähistab Kaitseväge ja kaitsetahet ning ülespoole suunatud mõõgatera sümboliseerib tugevust ja võitu. Ruut märgib ühte lüli logistilisest ketist, mis peab olema katkematu ja järjepidev. Mõõga ja ruudu põimumine viitab logistika ja lahingutegevuse lahutamatule seotusele.
