Ülesanded
- Õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksused vastavalt formeerimisülesandele.
- Vastavalt väljaõppeplaanile valmistada õppeaasta jooksul ajateenijatest sõjaaja allüksused: 2-3 jalaväekompaniid, staabi- ja tagalakompanii ning lahingutoetuskompanii. Ajateenijate arv ja allüksuste koosseis kinnitatakse iga-aastase väljaõppeplaaniga.
- Viia vastavalt väljaõppeplaanile läbi õppekogunemised pataljoni baasil moodustatavate üksuste ja neisse kuuluvate reservväelastega.
- Hoida ja hooldada pataljoni rahu- ja sõjaaja, samuti formeeritavate üksuste tehnikat, relvastust, laskemoona, riide- ja muud varustust.
Kontaktid
-
Kuperjanovi jalaväepataljon
Kose tee 3a
65603 Võru - 71 93099
- kup@mil.ee
- facebook.com/KuperjanoviJalavaepataljon
Pressi- ja meediakontakt
Juhtkond
Kolonelleitnant Jaan Kessel
Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem
Vanemveebel Taavi Muru
Kuperjanovi jalaväepataljoni veebel
Olmetingimused
Kuperjanovi jalaväepataljon asub Taara linnakus Võrus, kus tegutsevad veel staabi- ja sidekompanii, tagalapataljon ning Kaitseväe Akadeemia lahingukool. Ajateenijad elavad 20. sajandi aegsetes kasarmutes, mis on renoveeritud.
Pärast väljaõpet saavad ajateenijad kasutada kasarmus olevaid saunaruume. Vabal ajal saavad sõdurid külastada raamatukogu ning sõdurikodu, kus saab mängida lauamänge, vaadata filme, osta head-paremat jpm. Samuti on linnakus meditsiinikeskus, siselasketiir, söökla ning palju sportimisvõimalusi – jõusaal, korv-, võrk- ja jalgpalliväljak, takistusriba ning spordihoone. Aeg-ajalt külastatakse üheskoos spordivõstlusi, muuseume, kardikeskuseid jm, mis on ajateenijatele tasuta.
Tsiviilkoostöö
Väeosa isikkoosseisu võib kohata paraadidel, spordivõistlustel ja mujal. Lisaks väljaõppele pööratakse tähelepanu noorte silmaringi laiendamisele, nii sisustatakse teenistusest vaba aega võimalusel kultuurilise tegevuse ja enese harimisega.
Kuperjanovi jalaväepataljon teeb tihedat koostööd riigikaitseõpetajate, koolide ja lasteaedadega. Peamiselt käivad lapsed-noored külas Taara linnakus, et tutvuda sõdurite elu- ja olmetingimustega. Samuti käivad ajateenijad sageli koolides ja lasteaedades ajateenistust ning sõdurivarustust tutvustamas. Kord aastas, kui tähistatakse Kuperjanovi jalaväepataljoni taasloomise aastapäeva, toimub ka avatud uste päev kõigile huvilistele.
Asutamine
Kuperjanovi partisanide pataljoni sünnipäev on 23. detsember 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov oli jõudnud oma väikese, 37-mehelise salgaga Vabadussõja keerises Puurmanni mõisani ja sai tollaselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa moodustada eriline partisanide salk. Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning seoses üldise peataoleku ja korralagedusega, mis valitses 1918. aasta detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel, ristis oma väeosa partisanide pataljoniks ja alustas vastavalt oma salga nimetusele sissisõda punastega.
Kuperjanovi pataljoni võitlejate hulk kasvas koos väeosa populaarsusega kiiresti. Lühikese ajaga suurenes võitlejate hulk 600-ni ja pataljonist kujunes üks Vabadussõja vapramaid väeosi. Oma jõudu tunnetades vabastati Tartu ja jätkati liikumist Valga suunas, eesmärgiga ka see linn vabastada.
Jõudes 30. jaanuaril 1919 Paju mõisa alla, kohtas pataljon seal tõsist vastupanu ja oli sunnitud peatuma. Leitnant Kuperjanov ei tahtnud sellega leppida ja viis järgmisel hommikul pataljoni pealetungile. Selles lahingus saadud haavadesse suri Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919. aastal Tartus.
Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks.
1919. aasta 25. mail, Landeswehrisõja kõige kriitilisemal hetkel, paiskas pataljon tagasi sakslaste eduka läbimurde Läti Võnnu (Cēsis) polgu positsioonidel Rauna jõel ja sellega algas Landeswehri taganemine. Pataljoni II maailmasõja eelse tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940, mil koliti kasarmutest välja Tartus Riia tänaval paiknevatesse Õhtugümnaasiumi ruumidesse. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale.
Taasasutamine
Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon taasasutati 18.03.1992 Võrus, Meegomäel. Pataljoniülemaks määrati kapten (hilisem kindralleitnant) Johannes Kert (1959-2021), kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülem.
1992. aasta jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega – väeosa ajalooline sümboolika.
Alates 2009. aasta 1. jaanuarist kannab pataljon Kuperjanovi jalaväepataljoni nime ning alates 2014. aastast kuulub Kuperjanovi jalaväepataljon 2. jalaväebrigaadi koosseisu ja koolitab väljaõppekeskusena brigaadile kolme jalaväepataljoni.
Pataljoni lipp
Tänapäevane lipp annetati üksusele Võru Katariina kirikus 23. detsembril 1992 toonase peaministri Mart Laari poolt. Lipu väeosapoolne külg on musta värvi, selle ülemises vasakus nurgas asub Tartu linna vapp, mis viitab pataljoni Vabadussõja järgsele asukohale. Lipu keskel on pealuu ja säärekondid, mis on võetud partisanide käiseembleemilt. Pealuu kohale on kirjutatud väeosa ajalooline nimi ja säärekontide alla pataljoni loomise daatum.
Vapp ja kiriembleem
6. jaanuaril 1919 kehtestas Julius Kuperjanov partisanide tunnuseks Vene surmapataljonide eeskujul tema enese kujundatud kiriembleemi ja mütsimärgi. Selleks oli hõbedane kolp ristatud kontide kohal. Käisemärgina paiknes see mustal hõbetikandiga kilbil. Esimesed käiseembleemid õmbles leitnant Kuperjanovi naine Alice.
Üritused
- Pataljoni aastapäev 23.detsember. Pataljon tähistab traditsiooniliselt igal aastal väeosa loomise aastapäeva. Iga-aastaselt on kutsutud külaliste hulgas aukohal endised pataljoni ülemad.
- Paju lahingu aastapäev 31.jaanuar, kus sai raskelt haavata pataljoni looja Julius Kuperjanov. Pataljon on iga-aastaselt esindatud Paju monumendi juures antud lahingu mälestustseremoonial.
- Julius Kuperjanovi surma-aastapäev 2.veebruar. Paju lahingus haavata saanud pataljoni looja surmaastapäeva mälestusüritus. Pataljon on esindatud iga-aastaselt Tartus Raadi kalmistul läbiviidaval mälestustseremoonial.
- Pataljoni taasloomise aastapäev 18.märtsil. Pataljon taasloodi ühena esimesest taasiseseisvunud Eesti väeosadest. Antud päeva raames korraldatakse võimalusel pidulik jalutuskäik Võru linnas ning avatakse väeosa väravad kuperjanovlastele ja kõigile huvilistele.
- Kiirrännaku võistlus „Murtud Saabas“. Traditsiooniline rühmade vaheline kiirrännaku võistlus ajateenistuse lõpus mais. Umbes 20 kilomeetrisel rännakurajal maastikul koos erinevate ülesannetega kontrollpunktides selgitatakse välja kõige rohkem kokkuhoidev rühm pataljonis.
- Pataljoniülema triatlon. Augusti algul kutsub Kuperjanovi JVP ülem oma alluvaid ja ka külalisi väljastpoolt mõõtu võtma triatloni võistluselt. Mitte harjumuspäraselt on võistlusalade järjekord muudetud. Trass algab rattasõiduga Võrust Haanjasse. Sealt jooks Vihtla maalilise järve kaldale ning viimase alana ujumine üle järve ja tagasi.
- Julius Kuperjanovi sünniaastapäev 11.oktoober. Pataljon on esindatud väeosa looja sünniaastapäeva meeles pidamise tseremoonial Raadi kalmistul.
- Traditsiooniline laskevõistlus pataljoni ülema kella pihta novembris, kus osalevad pataljoni tegevväelased, kelle ainukeseks eesmärgiks on tabada kinnitatud teenistusrelvaga pataljoni ülema kell.
