Kuperjanovi jalaväepataljon on 2. jalaväebrigaadi allüksus, kus viiakse läbi sõjaväelist väljaõpet. Teenistuse saab läbida jalaväekompaniides, staabi- ja tagalakompaniis või lahingtoetuskompaniis.
Ülesanded
Õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksused vastavalt formeerimisülesandele.
Vastavalt väljaõppeplaanile valmistada õppeaasta jooksul ajateenijatest sõjaaja allüksused: 2-3 jalaväekompaniid, staabi- ja tagalakompanii ning lahingutoetuskompanii. Ajateenijate arv ja allüksuste koosseis kinnitatakse iga-aastase väljaõppeplaaniga.
Viia vastavalt väljaõppeplaanile läbi õppekogunemised pataljoni baasil moodustatavate üksuste ja neisse kuuluvate reservväelastega.
Hoida ja hooldada pataljoni rahu- ja sõjaaja, samuti formeeritavate üksuste tehnikat, relvastust, laskemoona, riide- ja muud varustust.
Kuperjanovi jalaväepataljon asub Taara linnakus Võrus, kus tegutsevad veel staabi- ja sidekompanii, tagalapataljon ning Kaitseväe Akadeemia lahingukool. Ajateenijad elavad 20. sajandi aegsetes kasarmutes, mis on renoveeritud.
Pärast väljaõpet saavad ajateenijad kasutada kasarmus olevaid saunaruume. Vabal ajal saavad sõdurid külastada raamatukogu ning sõdurikodu, kus saab mängida lauamänge, vaadata filme, osta head-paremat jpm. Samuti on linnakus meditsiinikeskus, siselasketiir, söökla ning palju sportimisvõimalusi – jõusaal, korv-, võrk- ja jalgpalliväljak, takistusriba ning spordihoone. Aeg-ajalt külastatakse üheskoos spordivõstlusi, muuseume, kardikeskuseid jm, mis on ajateenijatele tasuta.
Kuperjanovi jalaväepataljoni spordipäev 20.08.2021Kuperjanovi jalaväepataljoni ning staabi- ja sidekompanii eesti keelt õppivad ajateenijad külas Eesti Rahva Muuseumis 18.03.2022
Tsiviilkoostöö
Väeosa isikkoosseisu võib kohata paraadidel, spordivõistlustel ja mujal. Lisaks väljaõppele pööratakse tähelepanu noorte silmaringi laiendamisele, nii sisustatakse teenistusest vaba aega võimalusel kultuurilise tegevuse ja enese harimisega.
Kuperjanovi jalaväepataljon teeb tihedat koostööd riigikaitseõpetajate, koolide ja lasteaedadega. Peamiselt käivad lapsed-noored külas Taara linnakus, et tutvuda sõdurite elu- ja olmetingimustega. Samuti käivad ajateenijad sageli koolides ja lasteaedades ajateenistust ning sõdurivarustust tutvustamas. Kord aastas, kui tähistatakse Kuperjanovi jalaväepataljoni taasloomise aastapäeva, toimub ka avatud uste päev kõigile huvilistele.
Kuperjanovi jalaväepataljoni 30. taasloomise aastapäev 18.03.2022, mille raames toimus ka avatud uste päev.
Kuperjanovi partisanide pataljoni sünnipäev on 23. detsember 1918, mil leitnant Julius Kuperjanov oli jõudnud oma väikese, 37-mehelise salgaga Vabadussõja keerises Puurmanni mõisani ja sai tollaselt 2. diviisi ülemalt kolonel Limbergilt loa moodustada eriline partisanide salk. Maailmasõjaaegse luurekomando ülemana tundis Kuperjanov erilist huvi just partisanisõja vastu ning seoses üldise peataoleku ja korralagedusega, mis valitses 1918. aasta detsembri viimastel päevadel kogu lõunarindel, ristis oma väeosa partisanide pataljoniks ja alustas vastavalt oma salga nimetusele sissisõda punastega.
Kuperjanovi pataljoni võitlejate hulk kasvas koos väeosa populaarsusega kiiresti. Lühikese ajaga suurenes võitlejate hulk 600-ni ja pataljonist kujunes üks Vabadussõja vapramaid väeosi. Oma jõudu tunnetades vabastati Tartu ja jätkati liikumist Valga suunas, eesmärgiga ka see linn vabastada.
Paju lahing. M. Maksolly akvarell postkaardil.
Jõudes 30. jaanuaril 1919 Paju mõisa alla, kohtas pataljon seal tõsist vastupanu ja oli sunnitud peatuma. Leitnant Kuperjanov ei tahtnud sellega leppida ja viis järgmisel hommikul pataljoni pealetungile. Selles lahingus saadud haavadesse suri Julius Kuperjanov 2. veebruaril 1919. aastal Tartus.
Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks.
1919. aasta 25. mail, Landeswehrisõja kõige kriitilisemal hetkel, paiskas pataljon tagasi sakslaste eduka läbimurde Läti Võnnu (Cēsis) polgu positsioonidel Rauna jõel ja sellega algas Landeswehri taganemine. Pataljoni II maailmasõja eelse tegevuse lõpuks võib pidada 21. juunit 1940, mil koliti kasarmutest välja Tartus Riia tänaval paiknevatesse Õhtugümnaasiumi ruumidesse. Umbes poolteist kuud hiljem transporditi pataljon Tartust Otepää rajooni ning sealt Venemaale.
Taasasutamine
Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon taasasutati 18.03.1992 Võrus, Meegomäel. Pataljoniülemaks määrati kapten (hilisem kindralleitnant) Johannes Kert (1959-2021), kes oli samas kohas toimunud allohvitseride kursuse ülem.
1992. aasta jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega – väeosa ajalooline sümboolika.
Alates 2009. aasta 1. jaanuarist kannab pataljon Kuperjanovi jalaväepataljoni nime ning alates 2014. aastast kuulub Kuperjanovi jalaväepataljon 2. jalaväebrigaadi koosseisu ja koolitab väljaõppekeskusena brigaadile kolme jalaväepataljoni.
Tänapäevane lipp annetati üksusele Võru Katariina kirikus 23. detsembril 1992 toonase peaministri Mart Laari poolt. Lipu väeosapoolne külg on musta värvi, selle ülemises vasakus nurgas asub Tartu linna vapp, mis viitab pataljoni Vabadussõja järgsele asukohale. Lipu keskel on pealuu ja säärekondid, mis on võetud partisanide käiseembleemilt. Pealuu kohale on kirjutatud väeosa ajalooline nimi ja säärekontide alla pataljoni loomise daatum.
Kuperjanovi jalaväepataljoni lipp Vabariigi aastapäeva paraadil
Vapp ja kiriembleem
6. jaanuaril 1919 kehtestas Julius Kuperjanov partisanide tunnuseks Vene surmapataljonide eeskujul tema enese kujundatud kiriembleemi ja mütsimärgi. Selleks oli hõbedane kolp ristatud kontide kohal. Käisemärgina paiknes see mustal hõbetikandiga kilbil. Esimesed käiseembleemid õmbles leitnant Kuperjanovi naine Alice.
www.mil.ee lehe loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Teksti suurus
Kõikides populaarsetes veebilehitsejates on võimalik lehte suurendada ja vähendada, kui hoida all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja samal ajal vajutada kas "+"- või "-"-klahvi. Teine mugav võimalus on kasutada hiirt: hoides all Ctrl-klahvi ja samal ajal liigutades hiire kerimisrulli. Tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutada samaaegselt Ctrl- ja 0-klahvile.
