2. jalaväebrigaad

2. jalaväebrigaad on kergejalaväeüksus, mille kõik struktuuriüksused koosnevad peamiselt reservväelastest v.a staabid, mis on valdavalt mehitatud tegevväelastega. Brigaadi koosseisu kuulub ligikaudu 5000 inimest, keda koolitatakse välja eelkõige Lõuna-Eesti kaitsmiseks. 2JVBr suudab tagada enda pioneeri-, õhutõrje-, luure-, tankitõrjevõimekuse ja logistilise teenindamise.

Brigaadi allüksustest on alaliselt tegevväelaste ja tsiviiltöötajatega mehitatud Kuperjanovi jalaväepataljon, lahinguteeninduspataljon ja staabi- ja sidekompanii Võrus Taara linnakus ja brigaadi staap Luunjas. Kuperjanovi jalaväepataljonis ning staabi- ja sidekompaniis saab Võrus läbida ka ajateenistuse, ülejäänud brigaadi koosseisu kuuluvate üksuste reservväelased koolitatakse välja 1. jalaväebrigaadis.

Ülesanded

jalaväebrigaadi sõjaliste operatsioonide planeerimine ja korraldamine
juhtimis-, korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute tegemine oma vastutusalas
mobilisatsiooni planeerimine ja korraldamine ning üksuste formeerimine oma vastutusalas
koosseisus olevate üksuste lahinguvalmiduse tagamine

koosseisus olevate üksuste väljaõppes tagalatoetuse tagamine
koosseisus olevate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ning nende formeerimise korraldamine

Koosseis

Kuperjanovi jalaväepataljon
Kuperjanovi 2. jalaväepataljon
Kuperjanovi 3. jalaväepataljon

Õhutõrjepataljon
Pioneeripataljon
Lahinguteeninduspataljon
Tankitõrjekompanii
Staabi- ja sidekompanii
Luurekompanii

Kontaktid

2. jalaväebrigaad
Raatuse 110
51009 Tartu
[email protected]
facebook.com/2JVBr
instagram.com/2.jalavaebrigaad

Pressi- ja meediakontakt

Nooremleitnant Hannes Parmo

2. jalaväebrigaadi teabeohvitser

Juhtkond

Kolonel Antti Viljaste

2. jalaväebrigaadi ülem

Staabiveebel Helari Pilve

2. jalaväebrigaadi veebel

Kuperjanovi jalaväepataljon

Kuperjanovi jalaväepataljon on 2. jalaväebrigaadi allüksus, kus viiakse läbi sõjaväelist väljaõpet. Teenistuse saab läbida jalaväekompaniides, staabi- ja tagalakompaniis või lahingtoetuskompaniis.

Lahinguteeninduspataljon

Lahinguteeninduspataljoni rahuaegne põhiülesanne on administratiivne väljaõppe- ja tagalatoetus. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega. Pataljoni sõjaaja ülesanne on reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine ning 2. jalaväebrigaadi allüksustele tagalatoetuse pakkumine.

Staabi- ja sidekompanii

Staabi- ja sidekompanii on 2. jalaväebrigaadi allüksus, mille ülesanne on tagada brigaadi juhtimise alaline valmisolek ja õpetada välja reservüksus brigaadi juhtimispunktide julgestamise, töökeskkonna tagamise ning sideühenduste alalhoidmiseks kõrgema üksuse, brigaadi juhtimispunktide ning brigaadi koosseisu kuuluvate allüksustega.

Õppekogunemised

(Lisa)õppekogunemiste kohta saab infot Kaitseressursside ametilt numbril 800 2525 või [email protected]. Iga reservväelane saab enda infot kaitseväekohuslaste registris ja talle saadetud kutseid näha aadressil www.kaitsevaeteenistus.ee.

Õppekogunemiste eesmärk on reservväelastele meelde tuletada ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust. Kogunemistel harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ning tegevusi nii üksikvõitleja kui ka allüksuse tasandil, samuti aitavad õppekogunemised aastaid tagasi ajateenistuse läbinutel värskendada oma sõjalisi oskusi.

Ajalugu

2. jalaväebrigaad loodi 01. augustil 2014. aastal Maaväe reformi käigus Lõuna Kaitseringkonna (KRK) asemele. Algselt kasutati Lõuna KRK sümboolikat. 2016. aastal võeti brigaadis kasutusele praegune Sakala Partisanide Rügemendi sümboolika (lipp, vapp ja teenetemärk). Sellega väärtustab 2. jalaväebrigaad Sakala Partisanide Rügementi kui Vabadussõja ühte olulisemat üksust. 2. jalaväebrigaadis on hea tava, et üksused võtavad võimalusel kasutusele ajalooliste üksuste sümboolika. Allüksuste käiseembleemidel on valdavalt hõbedase niidiga kujutis mustal põhjal.

Sakala partisanide rügement oli kõrge moraaliga vabatahtlikest koosnev üksus, mis formeeriti 25. detsembril 1918. aastal Viljandis esialgu pataljonina. Seda kuupäeva peetakse hilisema Sakala Partisanide Rügemendi aastapäevaks. Rügement eksisteeris kuni 1940. aastani, mil NSVL okupeeris Eesti Vabariigi.

Rügemendi võitlustander oli Vabadussõjas lõunarinne, seega on 2. jalaväebrigaadi tegevus – Lõuna-Eesti kaitsmiseks valmistumine – justkui nende pärandi jätkamine. Sarnaselt Sakala Partisanide vabatahtlikkusele on 2. jalaväebrigaadi jalaväepataljonides kõrge vabatahtlikult ajateenistusse tulnute protsent.

Sümboolika

Sõduri baaskursuse lõpetamine Taara linnakus

Brigaadi lipp

Lipu musta välja keskel on 2JVBr vapp. Selle ümber paiknevad kullakarvalised rukkihakid ja viljavihud tähendavad Sakala ja teiste Lõuna-Eesti maakondade põldude rikkust. Lipuvälja ülemise poole keskkohal on kujutatud kuldkollast kaheksaharulist kiirtega Koidutähte. Lipul on kirjutatud nii 2. JALAVÄEVBRIGAAD kui ka SAKALA PARTISANIDE RÜGEMENT, allosas on toodud välja mõlema asutamiskuupäev. Lipu tagakülg on sarnane teiste Kaitseväes kasutusel olevate lippude riikliku küljega.

Brigaadi vapp

Vapp sümboliseerib elu kaitsmist surma eest ja võitlejate alatist valmisolekut ohverdada end kodumaa vabaduse eest. Mõõga terav ots toetub loorberioksale, mis tähendab, et elu ja vabadust, mida on surma eest mõõgaga kaitstud, kroonib loorber, mis omakorda sümboliseerib võitu ja au. Tähed “S” ja “P” viitavad Sakala partisanidele.

Brigaadi vappi kasutatakse peamiselt käiseembleemina, mida kannavad kõik brigaadi staabi ning staabi- ja sidekompanii kaitseväelased.

Kiriembleem

Kogu isikkoosseis kannab enda struktuuriüksuse käiseembleemi kohal musta kiriembleemi, kus on peal number 2, viidates 2JVBr-ile.

Tunnuslause

2. jalaväebrigaadi tunnuslauseks on „TEHTUD TEISEST TERASEST!“. Tunnuslause rõhutab kujundlikku mõtet 2. jalaväebrigaadist kui üksusest, mis kannab endas tugevat võitlusvaimu, sitkust ning füüsilist vastupidavust.