Jäta menüü vahele

2. jalaväebrigaad

2. jalaväebrigaad on kergejalaväeüksus, mille kõik struktuuriüksused koosnevad reservväelastest v.a staabid, mis on valdavalt mehitatud tegevväelastega. Brigaadi koosseisu kuulub ligikaudu 5000 inimest, keda koolitatakse välja eelkõige Lõuna-Eesti kaitsmiseks. 2JVBr suudab tagada enda pioneeri-, suurtüki-, õhutõrje-, luure-, tankitõrjevõimekuse ja logistilise teenindamise.

Brigaadi allüksustest on alaliselt tegevväelaste ja tsiviiltöötajatega mehitatud Kuperjanovi jalaväepataljon, lahinguteeninduspataljon ja staabi- ja sidekompanii Võrus Taara linnakus ja brigaadi staap Luunjas. Kuperjanovi jalaväepataljonis ning staabi- ja sidekompaniis  saab Võrus läbida ka ajateenistuse, ülejäänud brigaadi koosseisu kuuluvate üksuste reservväelased koolitatakse välja 1. jalaväebrigaadis.

Ülesanded

  • jalaväebrigaadi sõjaliste operatsioonide planeerimine ja korraldamine
  • juhtimis-, korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute tegemine oma vastutusalas
  • mobilisatsiooni planeerimine ja korraldamine ning üksuste formeerimine oma vastutusalas
  • koosseisus olevate üksuste lahinguvalmiduse tagamine
  • koosseisus olevate üksuste väljaõppes tagalatoetuse tagamine
  • koosseisus olevate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ning nende formeerimise korraldamine

Koosseis

  • Kuperjanovi jalaväepataljon
  • 22. jalaväepataljon
  • 23. jalaväepataljon
  • Suurtükiväepataljon
  • Õhutõrjepataljon
  • Pioneeripataljon
  • Lahinguteeninduspataljon
  • Tankitõrjekompanii
  • Staabi- ja sidekompanii
  • Luurekompanii

Tutvu ka 2. jalaväebrigaadi sisekorraeeskirjaga.

Kontaktid

Pressi- ja meediakontakt

Nooremleitnant Geidi Lovise Lee

2. jalaväebrigaadi teabeohvitser

Juhtkond

Kolonel Mati Tikerpuu

2. jalaväebrigaadi ülem

Staabiveebel Helari Pilve

2. jalaväebrigaadi veebel

Kuperjanovi jalaväepataljon on 2. jalaväebrigaadi allüksus, kus viiakse läbi sõjaväelist väljaõpet. Aega saab teenida staabi- ja tagalakompaniis, jalaväe ja lahingutoetuskompaniis.

Lahinguteeninduspataljoni rahuaegne põhiülesanne on administratiivne väljaõppe-  ja tagalatoetus. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega. Pataljoni sõjaaja ülesanne on reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine ning 2. jalaväebrigaadi allüksustele tagalatoetuse pakkumine. 

Staabi- ja sidekompanii on 2. jalaväebrigaadi allüksus, mille ülesanne on tagada brigaadi juhtimise alaline valmisolek ja õpetada välja reservüksus brigaadi juhtimispunktide julgestamise, töökeskkonna tagamise ning sideühenduste alalhoidmiseks kõrgema üksuse, brigaadi juhtimispunktide ning brigaadi koosseisu kuuluvate allüksustega.

(Lisa)õppekogunemiste kohta saab infot 2. jalaväebrigaadi personalijaoskonnalt numbril +372 717 5010 või [email protected]. Iga reservväelane saab enda infot kaitseväekohuslaste registris ja talle saadetud kutseid näha aadressil www.kaitsevaeteenistus.ee.

Õppekogunemiste eesmärk on reservväelastele meelde tuletada ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust. Kogunemistel harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ning tegevusi nii üksikvõitleja kui ka allüksuse tasandil, samuti aitavad õppekogunemised aastaid tagasi ajateenistuse läbinutel värskendada oma sõjalisi oskusi.

2. jalaväebrigaad loodi 01. augustil 2014. aastal Maaväe reformi käigus Lõuna Kaitseringkonna (KRK) asemele. Algselt kasutati Lõuna KRK sümboolikat. 2016. aastal võeti brigaadis kasutusele praegune Sakala Partisanide Rügemendi sümboolika (lipp, vapp ja teenetemärk). Sellega väärtustab 2. jalaväebrigaad Sakala Partisanide Rügementi kui Vabadussõja ühte olulisemat üksust. 2. jalaväebrigaadis on hea tava, et üksused võtavad võimalusel kasutusele ajalooliste üksuste sümboolika. Allüksuste käiseembleemidel on valdavalt hõbedase niidiga kujutis mustal põhjal. 

Sakala partisanide rügement oli kõrge moraaliga vabatahtlikest koosnev üksus, mis formeeriti 25. detsembril 1918. aastal Viljandis esialgu pataljonina. Seda kuupäeva peetakse hilisema Sakala Partisanide Rügemendi aastapäevaks. Rügement eksisteeris kuni 1940. aastani, mil NSVL okupeeris Eesti Vabariigi. 

Rügemendi võitlustander oli Vabadussõjas lõunarinne, seega on 2. jalaväebrigaadi tegevus – Lõuna-Eesti kaitsmiseks valmistumine – justkui nende pärandi jätkamine. Sarnaselt Sakala Partisanide vabatahtlikkusele on 2. jalaväebrigaadi jalaväepataljonides kõrge vabatahtlikult ajateenistusse tulnute protsent. 

2. jalaväebrigaadi lipp

Brigaadi lipp 

Lipu musta välja keskel on 2JVBr vapp. Selle ümber paiknevad kullakarvalised rukkihakid ja viljavihud tähendavad Sakala ja teiste Lõuna-Eesti maakondade põldude rikkust. Lipuvälja ülemise poole keskkohal on kujutatud kuldkollast kaheksaharulist kiirtega Koidutähte. Lipul on kirjutatud nii 2. JALAVÄEVBRIGAAD kui ka SAKALA PARTISANIDE RÜGEMENT, allosas on toodud välja mõlema asutamiskuupäev. Lipu tagakülg on sarnane teiste Kaitseväes kasutusel olevate lippude riikliku küljega. 

Brigaadi vapp 

Vapp sümboliseerib elu kaitsmist surma eest ja võitlejate alatist valmisolekut ohverdada end kodumaa vabaduse eest. Mõõga terav ots toetub loorberioksale, mis tähendab, et elu ja vabadust, mida on surma eest mõõgaga kaitstud, kroonib loorber, mis omakorda sümboliseerib võitu ja au. Tähed “S” ja “P” viitavad Sakala partisanidele. 

Brigaadi vappi kasutatakse peamiselt käiseembleemina, mida kannavad kõik brigaadi staabi ning staabi- ja sidekompanii kaitseväelased. 

Kiriembleem 

Kogu isikkoosseis kannab enda struktuuriüksuse käiseembleemi kohal musta kiriembleemi, kus on peal number 2, viidates 2JVBr-ile. 

Tunnuslause 

2. jalaväebrigaadi tunnuslauseks on „TEHTUD TEISEST TERASEST!“. Tunnuslause kannab kujundlikku mõtet 2. jalaväebrigaadist, kui kergejalaväeüksusest, mis reaalse terase ehk soomustatud tehnika asemel koosneb sõduritest, kes eristuvad oma tugeva võitlusvaimu ja väga hea treenituse taseme poolest

 

Viimati uuendatud: 26. september 2023, 15:52

Keri üles