Kursused mereväekoolis
- mereväelase baaskursus (MBK)
- mereväe nooremallohvitseride erialakursus (MNAEK)
- mereväe ohvitser-spetsialistide kursus (MeVOSK)
- mereväe sidekursus (NCC ehk Naval Communications Course)
- pardarelvastuse kursused
Kursuste kirjeldused
Mereväelase baaskursus (MBK)
Pärast sõduri baaskursuse (SBK) läbimist õpivad mereväe ajateenijad ära merel olemise põhitõed, millel on oluline osa mereväe sõjalaevadel teenimisel. Mereväekooli poolt läbiviidava mereväelase baaskursuse (MBK) lõppedes alustavad ajateenijad teenistust mereväe sõjalaevadel. Kursusest võtavad osa ka teistest väeliikidest või erasektorist mereväkke teenima asunud tegevväelased, kellel pole varasemat merendusalast ettevalmistust.
Mereväelase baaskursus kestab viis nädalat. Väljaõppe käigus omandavad kursuslased lisaks üld-merenduslikele teadmistele ka alusteadmised mereväe struktuurist ja ülesannetest, meresõja ajaloost ja laevaorganisatsioonist. Baaskursusele järgnevad erialaõpingud side, miinitõrje-relvastuse, koka, motorist-elektriku, tuukri erialal või mereväebaasi kaldateenistuses.
Mereväe nooremallohvitseride erialakursus (MNAEK)
Kursuse käigus omandavad mereväe tegevväelased teadmisi meresõjast, administreerimisest mereväes, laeva juhtimisest, masinatest ja sidepidamisest merel. Ühtlasi läbitakse pinnaltpäästeõpe ning instruktori koolitus.
Mereväe ohvitser-spetsialistide kursus (MeVOSK)
Mereväe ohvitser-spetsialistide kursus koosneb viiest moodulist, millest kolm viiakse läbi internetikeskkonnas ning ülejäänud statsionaarses õppes. Õpingutel käsitletakse riigikaitset ja lahingutegevust, meresõja aluseid, mereväeside algõpet, laevaehitust ning administreerimist mereväes. Kursus kulmineerub 15-päevase merepraktikaga, kus osaletakse erinevate laevasektsioonide tööprotsessis. Õppetsükkel kestab ühe aasta.
Mereväe sidekursus (NCC ehk Naval Communications Course)
Kursus kestab kuus nädalat, valdavalt osalevad sellel Balti riikide merevägede sideoperaatorid ja vahiohvitserid. Kursuse õppekeel on inglise keel – vajalik on hea inglise keele oskus kõnes ja kirjas (STANAG 6001: 2222). Teenistuslikest vajadustest lähtuvalt võidakse kandidaatidele esitada täiendavaid nõudmisi.