Eesti merevägi taasloodi 1993. aastal. Mereväe peamine kompetents on miinitõrje merel. Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1300 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning teised veepõhja sattunud lõhkekehad. Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendatakse ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid võimalikke riske, muutes sellega mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule.
Merevägi on osalenud NATO miinitõrjegrupis üle kümne aasta, panustades iga poolaasta vältel üksuse koosseisu ühe alusega. Eestlaste järjekestev osalus miinitõrjeoperatsioonidel ning nende planeerimisel on liitlaste seas kõrgelt hinnatud, meeskonnad on näidanud end koostöövõimeliste ja võrdsete partneritena.
NATO 1. alalist miinitõrjegruppi (SNMCMG1) juhtis alates 2016. aasta 22. juunist kuni 2017. aasta 29. juunini esmakordselt ajaloos Eesti mereväeohvitser. 2017. aasta esimesel poolaastal olid ka NATO üksuse juhtstaabi liikmed Eesti mereväelased. Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib viiepäevase etteteatamisajaga saata erinevatesse maailma paikadesse.
Merevägi korraldab liitlastega miinitõrjeoperatsioone, õppuseid ja valdkondlikke koostöökohtumisi. Nende läbi tõstetakse liitlaste miinitõrjekompetentsi ning puhastatakse Eesti- ja liitlasriikide territoriaalvett ajaloolistest lõhkekehadest.