
Meie merejõududes enne Teist maailmasõda teeninud Sakala-nimeline laev kandis algselt nime Dvina ja oli ehitatud 1886. aastal Riias sadamatöödeks. Laev oli 18,9 m pikk, 3,5 m lai, selle süvis 2 m, mahutavus 45 brt ning jõudu andis 40 hj aurumasin. Laeva kiirus oli kuni 8 sõlme.
1918. aasta novembris jäi laev pärast sakslaste lahkumist Tallinna. Kuna laev oli ülevõtmisel seisus, kus teda kasutada ei saanud, remonditi teda Sadamatehastes ning anti seejärel 1. juunist 1919 merejõudude Tallinna sadamavalitsuse käsutusse.
24. juunil nimetati laev Meransidüliks, mis on lühend sõnadest meri, rand, side, ülem. 1919. aasta juulis viidi ta üle
rannavalve-, mereside- ja päästejaamade valitsuse alla.
Pärast Vabadussõja lõppu sai laev nimeks Sakala ja teenis esialgu merejõudude piirivalve ujuvate abinõude osakonna all.
1920. aasta septembrist novembrini oli traalimistöödel traalerite divisjoni koosseisus.
1921. aasta jaanuarist alates merejõudude rannavalve ujuvate abinõude osakonna käsutuses.
1922. aasta aprillis määrati merejõudude staabi mereside- ja ujuvate abinõude osakonna kasutada.
1927. aastast oli Sõjasadama koosseisus.
Sakala peamine ülesanne alates 1921. aastast oli viia Naissaare ja Aegna komandantuuridele varustust ja inimesi, vedada märklaudu jne. Kuna ta süvis oli väike, kasutati alust tihti ka rannikule uhutud miinide korjamiseks.
19. septembril 1940 kirjutas merejõudude baasi sõjasadama ülem kaptenmajor Pupp alla aktile, et on üle andnud Punalipulise Baltimere laevastiku esindajale sm Litjaninile puksiiri Sakala koos kaheksaliikmelise meeskonnaga.
Koostati ka põhjalik nimekiri varandusest, alates 32 kg ankrust (1 tk), karahvinist (1 tk), lõpetades merekindluste ülema vimpli ning 4 kg kaltsuga.
Nüüd täitis ta rannakaitse abilaeva ülesandeid. Viimased andmed laeva kohta pärinevad 1941. aasta sügisest Leningradis, edasised andmed puuduvad.
Koostaja: Reet Naber