Uudised
-
Õppuste seeria Okas 2022 kulmineerub kaitseväe keskpolügoonil
Kaitseväe keskpolügoonil algas 1. jalaväebrigaadi õppus Bold Hussar, mille eesmärk on integreerida liitlaste lahingugrupp brigaadi koosseisu ja õpetada liitlasüksustele tegutsemist Eesti maastikul. Kokku võtab õppusest osa ligi 2 000 kaitseväelast.
-
Logistikapataljonis koondusid reservväelased ja ajateenijad ühisele õppepäevale
Laupäeval, 8. oktoobril kogunesid toetuse väejuhatuse Paldiski linnakus logistikapataljoni reservväelased ning ajateenijad ühisele vabatahtlikule õppepäevale, et arutada ja arendada reservteenistust ning värskendada teadmisi üksuse struktuuri, kasutatava tehnika ja ülesannete kohta.
„Õppepäeva eesmärk oli anda reservväelastele täiendusõpet, informeerida neid kaitseväes ja pataljonis toimuvatest viimastest arengutest ning läbi ühiste tegevuste kasvatada seda väärtuslikku ja asendamatut kokkukuuluvustunnet, mis hoiab püsivalt ka võitlejate moraali,“ ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Tambet Mäe. „Mulle on jäänud silma, et kui reservväelased on motiveeritud, siis nad osalevad võimaluse korral igal õppekogunemisel – nii ka seekord, kus oli rõõm näha reserviste, kes on logistikapataljoni õppustel osalenud iga-aastaselt ning kes näitavad selgelt välja oma teotahet osaledes lisaks vabatahtlikel õppepäevadel. Tahame seda potentsiaali hästi ära kasutada ning soovime kindlasti kuulda ja kuulda võtta ka reservistide ning ajateenijate mõtteid ja soovitusi reservteenistuse senisest veelgi parema korralduse kohta,“ lisas kolonelleitnant Mäe.
Pataljoni ülema sõnul oli valitud reservväelaste ja ajateenijate koondamine ühisele õppepäevale kindla tagamõtte ja selge eesmärgiga. Need on koosseisud, kes peavad hakkama nii tulevaste suurte õppuste kui ka vajadusel sõja ajal õlg-õla kõrval küllaltki spetsiifilistel erialadel tegutsema ning seetõttu on äärmiselt oluline tekitada üksuslastes ühtset arusaama teenistusülesannete täitmisest. Koos pataljoni pideva arenguga tuleb pidevalt kaasajastada ka reservkoosseisu teadmisi, seda enam veel tehnilistel erialadel ja tehniliste vahendite kasutamisel, mille juures on täna teenistuses olevatel ajateenijatel ning tegevväelastel kõige värskem ja vahetum ekspertiis ning kasutajakogemus, mida jagada.
„Tänased ajateenijad on ka meie homne reservüksus, mistõttu on neil lisaks väljaõppele huvi rääkida kaasa ka tõhusama reservteenistuse korralduse juures koos juba reservteenistuse kogemust omavate võitlejatega, andes ühiseid soovitusi tulevasteks tegevusteks,“ märkis kolonelleitnant Mäe ning lisas, et sellised ühised õppepäevad suurendavad kahtlemata kogu koosseisu omavahelist sidusust ning annavad üksuse moraalile uue mõõtme.
Kolonelleitnant Mäe väljendas heameelt reservväelaste kõrge motiveerituse ja vankumatu kaitsetahte üle, öeldes et sai taaskord kinnitust sellele, et kõrge moraaliga võitlejad on valmis ka reservis olles oma vabast tahtest ja vabast ajast kasvõi nädalavahetusel välja tulema, et pataljoni tegemistesse panustada. „Ma näen, et meie reservväelaste sees on päriselt soov panustada meie riigikaitsesse ning vajadus tunda, et nad on oma väeüksusele kasulikud ja toeks – väärtustatakse oma reservväelase rolli ja meie ühist eesmärki oma riigi kaitsel,“ ütles kolonelleitnant Mäe.
Vabatahtlikku õppepäeva täitsid lisaks reservteenistuse teemalistele mõttetalgutele veel erinevad sõjalist väljaõpet värskendavad tegevused – üksuse uuenenud tehnikapargiga tutvumine, lahingmeditsiini meelde tuletav kursus, samuti laskeoskuste värskendamine pataljoni tiirus ja logistikapataljoni täiendatud struktuuri, tegevuskavade ja tulevikuplaanidega tutvumine.
Lisaks erialastele tundidele said õppepäevale kogunenud ka huvitava sissevaate tänasel päeval eriti aktuaalsetesse teemadesse, mis puudutavad Vene Föderatsiooni agressiooni ning mõjutustegevust inforuumis. Strateegilise kommunikatsiooni rollist ja olulisusest iga tegev- või reservväelase jaoks ning idanaabri tegevustest inforindel nii ukrainlaste kui ülejäänud maailma suunal andis ülevaate endine NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Keskuse asedirektor, täna juba ise reservväelase rollis teeniv kolonel Peeter Tali.
„Huvitav oli näha, kuidas pataljon on viimaste aastatega arenenud ning mul on väga hea meel, et logistikapataljon ei ole jäänud loorberitele puhkama. Järjest uuenev tehnika ja parem varustus, uuem relvastus – on näha, et pataljon liigub kindla sammuga edasi,“ ütles logistikapataljoni reservväelane, lipnik Raiko Pappel, kes lõpetas oma ajateenistuse 2020. aastal ega kõhelnud hetkekski peale kutse saamist, kas õppepäevale tulla või mitte.
Ajateenistuse lõpuks juba rühmaülemana teeninud mees tunneb tugevat sidet üksusega ning peab end ka reservväelasena üksuse lahutamatuks osaks, hoides pataljoni tegemistel silma peal. Pappel lisas, et panustab võimaluse avanedes meelsasti ka peale ajateenistust oma koduüksuse väljaõppesse ja tegevustesse ning näeb hea meelega, et pataljon kaasab reservväelaseid üha enam. Lipniku sõnul annab see tunde, et pataljon väärtustab nende panust ja rolli, mis omakorda tõstab motivatsiooni kaasa lüüa.
Ka kõigil teistel reservväelastel soovitab ta end pidevalt kursis hoida, millega nende üksus tegeleb, suhelda oma teenistusaegsete ülemate ja teenistuskaaslastega ning leida võimalusi oma väeüksuse tegemistes kaasa löömiseks ja abistamiseks. „Ajateenistus on küll läbi, aga meie teenistus reservväelastena kestab ning tihti saame oma üksuste tegevustele ja selle kaudu riigikaitsele tegelikult väga lihtsate vahenditega aktiivsemalt toeks olla,“ ütles lipnik Pappel.
Logistikapataljon, mis asub Paldiski linnakus, on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine, kaitseväe logistilise erialaväljaõppe tagamine ning logistiliste ülesannetega sõjaaja reservüksuste ettevalmistamine.
-
Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas
Vene Föderatsiooni mobilisatsioon on kaitseminister Sergei Šoigu sõnul jõudnud 200 000 inimese teenistusse kutsumiseni.
-
Maakaitseringkonnad harjutavad õppusel Decisive Lancer sõjalise tegevuse juhtimist
3.–7. oktoobrini toimub kaitseväe staabiõppuse Decisive Lancer, mille eesmärgiks on valmistada ette maakaitse ringkondade juhtimispunkte sõjaaja ülesannete täitmiseks koostöös teiste kaitseväe üksuste ja riigiasutustega.
-
Kaitseväe Akadeemia tähistas 99. aastapäeva
Kaitseväe Akadeemia tähistas täna, 30. septembril Tartus oma 99. aastapäeva, millest võtsid osa akadeemia töötajad, õppurid ning endised ülemad.
-
Tallinna Vanasadamasse saabus visiidile Saksa fregatt FGS Sachsen
Täna saabus Tallinnasse planeeritud visiidile Saksa fregatt FGS Sachsen, mis enne Vanasadamasse jõudmist viis läbi koostööharjutuse Eesti mereväega. Kõigil huvilistel on käesoleval nädalavahetusel ka endil võimalus fregatti külastada.
-
Kaitseväe luurekeskuse ülevaade olukorrast Ukrainas
Vene Föderatsioonis toimuvat mobilisatsiooni jälgides on siiani selgusetu, kui suurt hulka isikkoosseisu see reaalselt puudutab.
-
Kaitseväe demineerijad leidsid Lääne-Virumaal tuhat lõhkekeha
Kaitseväe demineerijad leidsid eile Lääne-Virumaal Äntu järvede lähedal planeeritud alade puhastamise käigus 1000 lõhkekeha. Ühepäevasest harjutusest võttis osa 15 erialaspetsialisti.
-
Oktoobri keskpaigani jätkuvale õppusele Okas 22 kutsutud reservväelased said koju
Möödunud nädala neljapäeval alanud lisaõppekogunemisel Okas 22 osalenud reservväelased said eile õhtuks peale varustuse tagastamist koju ja suundusid tagasi oma igapäevatoimetuste juurde. Õppus Okas 22 jätkub kaitseväelaste, kaitseliitlaste ja liitlaste osalusel kuni oktoobri keskpaigani.
-
Liitlased tegutsevad Okas 22 raames Lõuna-Eestis
Täna hommikul jõudis Lõuna-Eestisse 2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv Ühendkuningriigi Laskurrügemendi 2. kergejalaväepataljoni baasil moodustatud sihtüksus ehk 2 Rifles, mis harjutab Põlva- ja Võrumaal kolme päeva jooksul alade hõivamist, kaitsepositsioonide rajamist ja patrullimist.