Uudised

Pidulik jalutuskäik algab pühapäeval, 1. septembril kell 11.00 Kaitseväe Akadeemia peahoone juurest. Rongkäik liigub mööda Riia ja Ülikooli tänavat Raekoja platsile, kus peavad kõne Kaitseväe Akadeemia ülem kolonel Enno Mõts ja Tartu linnapea Urmas Klaas.

Edasi liigutakse mööda Ülikooli tänavat Tartu Ülikooli ette, kus tervitatakse ülikooli ning sealt edasi Munga tänavale, kus tervitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumit. Sealt liigub rongkäik mööda Vabaduse puiesteed ja Riia tänavat õppeasutuse juurde tagasi.

Rongkäigul osalevad Kaitseväe Akadeemia tegevväelased, põhi- ja keskastme kursuse ja kutseõppe õppurid ning Kaitseväe orkester. Neid saadab kaks soomustransportööri.

Rongkäigu liikumise ajal seisatatakse liiklus jalutuskäigu marsruudil. Kaitseväe Akadeemia palub liiklejatelt mõistvat suhtumist.

Kell 11.00-14.00 on võimalik Kaitseväe Akadeemia peahoone ees tutvuda kaitseväe relvastuse ja tehnikaga. Näitusel on käsitulirelvad, kaudtulerelvad, tankitõrjerelvad, õhutõrjerelvad ja soomustransportöörid, kokku 25 ühikut erinevat tehnikat ja relvastust. Väljapanekuga on oodatud tutvuma kõik huvilised ning avatud on ka akadeemia muuseum.

Kaitseväe Akadeemia on ainuke riigikaitseline kõrgkool Eestis, mis annab kutsehariduse, rakendusliku kõrghariduse ja magistrikraadi sõjalises juhtimises. Täiendõppe kursustel osalevad nii kaitseväelased, kaitseliitlased ja reservväelased nii Eestist kui ka välismaalt. Kaitseväe Akadeemia on ka Eesti sõjateaduse nurgakiviks, tehes koostööd Eesti kui ka välisriikide koolide, uurimisasutuste ja ettevõtetega.

Islandi õhuturvet tagatakse Keflaviki lennubaasist viie F-16 hävituslennukiga ning ligi 130 õhuväelasega. USA õhujõudude koosseisus töötavad Eesti õhuväe lahingvalvemeeskonna ülem ja identifitseerimisallohvitser, kelle ülesanneteks on vastavalt õhk-õhk treening- ja tuvastuslendude taktikaline kontrollimine ning õhupildi tootmine.

Lisaks tavapärasele õhuturberutiinile on juhtimis- ja teatamiskeskuse (control and reporting center ehk CRC) meeskonnal, kuhu kuuluvad ka eestlased, olnud võimalus teha koostööd nii Taani mereväe alusega HDMS Hvidbjørnen kui ka NATO eelhoiatuse ja õhuruumi juhtimise süsteemi lennukiga AWACS.

Islandil õhuturbemissioonil osaleva õhuväelase leitnant Alari Tihkani sõnul on erinevate süsteemide ühilduvus NATO operatsioonide õnnestumiseks võtmetähtsusega.

„Oleme neile andnud edasi enda teadmisi Balti õhuturbe kogemuste najalt ning õppinud ise ameeriklaste lähenemisest erinevatele õhuoperatsioonidele,“ ütles leitnant Tihkan. Ta lisas, et ühtse NATO meeskonnana on missioon olnud edukas ning ameeriklastega koostöö sujunud suurepäraselt.

Missiooni vältel on F-16 hävituslennukid ööpäevaringses valmisolekus. Seni on vastutusalas häire korras käidud tuvastamas kahte Vene Föderatsiooni õhujõudude Tu-142 tüüpi kaugmaa pommitajat.

Islandi õhuturbemissiooni eesmärgiks on NATO õhuruumi terviklikkuse tagamine. Kuivõrd Island on NATO liikmesriik, millel puudub õhuturbevõimekus, tagavad riigi õhuturvet rotatsioonide korras liitlased. Alates 2007. aastast on Ameerika Ühendriikide õhujõud Islandi õhuturvet taganud 12 korral ning Eesti õhuvägi on seda toetanud kümnel korral.

„Täna liitute te vennaskonnaga, keda liidab ühine vanne kaitsta meie kõikide kodu. Vaadake kõiki neid inimesi, kes on tulnud teiega seda päeva jagama, sest nemad usuvad teisse ning neid te kaitsetegi! Pea püsti, rüht sirgeks ja julgelt edasi, sest teie oletegi need, kellest Eestimaa kaitsmine sõltub,“  ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus Tapa linnakus toimunud rivistusel brigaadi ajateenijatele.

„Mul on väga hea meel tervitada täna siin järjekordseid Eesti inimesi andmas tõotust kaitsta oma kodumaad vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olles seda tehes valmis ohverdama oma elu. Need on karmid sõnad – ühed olulisemad mõtted kaitseväelase truudusevandest, kuid need ei kõla õõnsalt, sest antakse täna tõotusena oma kõige lähedasemate inimeste ees“, ütles logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla Ämaris toimunud rivistusel logistikapataljoni ajateenijatele.

Suvel teenistust alustanud sõdurid õppisid seitsme nädala vältel tundma teenistusrelva, orienteeruma maastikul, tegutsema väliharjutustel ning omandasid esmaabivõtteid, teadmisi kaitseväelisest käitumisest ning kaitseväeteenistust reguleerivatest õigusaktidest. Kursuse lõpus sooritasid sõdurid sõdurieksamid ning läbisid kursuse lõpurännaku.

Sõdurite edasine teenistus jätkub kas autojuhikursusel või nooremallohvitseri baaskursusel. Nooremallohvitseride kursuse sõduritest saavad hiljem allüksuste ülemad, kes juba jaanuarist asuvad peamiselt oktoobrikutsega saabunud ajateenijaid juhtima.

Fotod rivistustest: , , ,

Fotod lõpurännakutest: ,

„Kaptenmajor Tulini jaoks avaneb esimene võimalus komandöriks astuda. Varasemalt on ta andnud oma teadmisi edasi Kaitseväe Akadeemias, ent ta on ka sõjalaevadel merd sõitnud. Wambola kanda on tähtis roll nii mereväe staabilaevana kui ohvitserideks pürgivate kadettide väljaõppe toetamisel. Ühtlasi on staabi- ja toetuslaeva näol tegemist laevastiku kõige väiksemat süvist omava alusega, mis annab eeldused väga mitmekülgseks väljaõppeks,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska.

„Kaptenmajor Kangro on laevadel kogemusi omandanud juba varasemast teenistusest, olles juhtinud staabilaeva ning täitnud miinijahtijal komandöri abi kohustusi. Nüüd, kus oleme Sandown-klassi süsteeme uuendanud, tuleb Kangrol varasemaid teadmisi täiendada, õppides uusi süsteeme meie kasuks maksimaalselt tööle panema,“ ütles mereväekapten Saska.

EML Admiral Cowan (pardatähisega M313) on Sandown-klassi miinijahtija. Sõjalaevale paigaldatud hüdrolokaatori ehk sonariga saab merest avastada ning klassifitseerida ankur- ja põhjamiine, et need seejärel allveeroboti või miinituukrite abiga kahjutuks teha.

Pardatähisega A433 mereväe staabi- ja toetuslaev EML Wambola kuulub Lindormen-klassi. Alusel on staabiruumid ja mahukas kinnine miinitekk, mida saab kasutada väljaõppeks või miinituukrite toetuseks.

Kaptenmajor Deniss Tulin on mereväes teenistuses alates 1996. aastast. Ta on teeninud laevadel EML Olev, EML Ahti ja EML Suurop. Lisaks on ta teeninud staabiohvitserina mereväebaasis ja laevastikus ning olnud mereväe põhikursuste ülem Kaitseväe Akadeemias.

Kaptenmajor Tanel Kangro on mereväes teenistuses alates 2001. aastast. Ta on läbinud mereväeohvitseri keskastmekursuse Läti rahvuslikus kaitseakadeemias ning miinisõjakursuse Belgias. Varasemalt on ta teeninud mereväe laevadel EML Wambola, EML Ugandi, EML Sakala ja EML Ahti.

Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Eestil on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi staabi- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse ja täiendatakse Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.

Fotod:

 „Lahkuva kontingendi mehed ja naised tegid au Eesti kaitseväele näidates selle nõudliku missiooni jooksul üles eeskujulikku distsipliini. Ma tänan teid nii enda kui kogu lahingugrupi nimel suurepärase töö eest,“ ütles kolonel James.

Missioonimedalitega tunnustatakse Prantsuse ja välismaa sõdureid, kes on teeninud välisoperatsioonidel Prantsusmaa armee ridades. Medalid saanud Eesti kontingent alustas oma rohkem kui nelja kuu pikkust teenistust Prantsusmaa mässutõrjeoperatsioonil Barkhane aprillis ja naaseb Eestisse augusti keskpaigas. Eesti üksuse teenistuskohaks on Malis Gao linna lähedal asuv Prantsusmaa sõjaväebaas. Kokku teenib jalaväerühma Estpla-30 ja toetuselemendi koosseisus Malis ligi 50 Eesti kaitseväelast. 

Prantsusmaa mässutõrjeoperatsioon Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja anda seeläbi panus Euroopa-suunalise ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse tõkestamiseks. Lisaks Eestile toetab operatsiooni Suurbritannia transpordihelikopteritega ja Hispaania õhuväekomponendiga.

„Eesti rühma kaasamine seesugusele operatsioonile näitab, et eelmised üksused on teeninud välja liitlaste usalduse,“ ütles Estpla-32 rühmaülem leitnant Taavi Eesalu. „Siinses kuumas ja niiskes kliimas esimese ülesandena ligi kaheksa tunni pikkusel operatsioonil osalemine oli üksusele kurnav, aga eelnev väljaõpe ja kogemus võimaldasid säilitada professionaalsuse ning täita ülesande edukalt. Prantslased on juba kutsunud meid ka järgmisele samalaadsele operatsioonile, mistõttu anname endast kõik, et koostöö sujuks ka edaspidi,“ lisas leitnant Eesalu.

Operatsiooni käigus piirasid Eesti ja Prantsusmaa üksused sisse kindlad hooned, võimaldamaks Mali armeel need turvaliselt läbi otsida. Lisaks julgestas Eesti üksus prantslaste patrulli Gao linnas.

Augusti algul Malisse siirdunud Estpla-32 võttis vastutuse üle peatselt Eestisse naasvalt jalaväerühmalt Estpla-30. Eesti sõdurite ülesandeks Malis on Gao linnas asuva Prantsusmaa välibaasi ja selle lähiümbruse julgeoleku tagamine. Operatsioonil Barkhane osaleva Eesti kontingendi tuumiku moodustab Scoutspataljoni jalaväerühm, mida toetab mehaanikutest, logistikutest, sidemeestest ja meedikutest koosnev toetuselement. Kokku on kontingendi suurus ligi 50 inimest.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas. Selle eesmärk on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Video:

Fotod:

„Reservohvitserid, kes vabatahtlikult osalevad  õppustel Kaitseliidu ja kaitseväe tegevuses suurendavad kogu rahva kindlustunnet ning näitavad oma tegevusega, et Eesti reservjuhid on usaldusväärsed ning  neile saab kriisiolukorras loota," ütles president.

Eelmisel nädalal Tallinnas ja Kõrvemaal toimunud sõjalis-sportliku võistluse võitis Saksamaa II võistkond, teiseks jäi Soome II ning kolmandaks Eesti II võistkond. Eestlastele on MILCOMPi pronksmedal läbi aegade parim sel võistlusel saavutatud koht.

MILCOMPil osales 35 võistkonda 12 riigist. Kolmeliikmelised võistkonnad võistlesid püstolist ja automaadist laskmises, takistusriba läbimises, takistusujumises ja orienteerumises. Samuti võtsid osalejad mõõtu kaardilugemises, granaadiviskes, esmaabis ja sõjaõiguse tundmises.

Lisaks meeskondadele oli osalejate seas seitse naiskonda Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Eestist, Rootsist ja Soomest samuti sega- ja mitmerahvuselised võistkonnad. 

Rahvusvahelise reservohvitseride organisatsiooni CIOR kogunemine tõi sel nädalal Eestisse üle 500 reservväelase 26 riigist. Lisaks sõjalis-sportlikule võistlusele arutasid osalejad reservväe ja reservohvitseride rolli üle muutunud julgeolekuolukorras, osalesid intensiivsel tsiviil-militaarkoostöö õppusel CIMEX ning noortele reservohvitseridele pühendatud seminaril. 

1948. aastal loodud rahvusvaheline reservohvitseride konföderatsioon CIOR (Confédération Interalliée des Officiers de Réserve) on suurim reservohvitseride esindusorganisatsioon maailmas, mis ühendab pea miljonit reservväelast 36 riigist. Organisatsiooni peamised ülesanded on NATO nõustamine ja toetamine reservteenistuse küsimustes, reservväelaste esindamine suhetes tööandjatega ning reservohvitseride professionaalne arendamine. Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) on sel aastal koos Ühendkuningriigiga rahvusvahelise reservohvitseride konföderatsiooni kaas-eesistuja.

1997. aastal asutatud EROK ühendab täna pea 400 reservohvitseri erinevatelt elualadelt.  Kogu aktiivselt tegutsevatesse sektsioonidesse d sektsioonid ühendavad brigaadide, toetusväejuhatuse, mereväe ja õhuväe reservjuhte ning juriste ja arste. Reservohvitserid esinevad edukalt riigisisestel ja rahvusvahelistel militaarvõistlustel, kogu liikmed on aktiivselt tegevad Kaitseliidus ning õppekogunemistel Kaitseväes.

Militaarvõistluse tulemused: 

Fotod: 

„Meie Malisse roteerumine ja vastutuse üle võtmine sujus tänu eelnevale kontingendile ja kodustele logistikutele sujuvalt. Eelmised rotatsioonid on teinud head tööd ja nii operatsiooni Barkane kui lahingugrupi Bellface ülema sõnutsi on eestlaste julgus ja professionaalsus seadnud lati kõrgele. Ootan ka meie üksuselt vähemalt eelmistega sama taseme hoidmist,“ ütles operatsioonil Barkhane teenistust alustanud kontingendi vanem major Raido Jõgi.

Jalaväerühma Estpla-32 ja toetuselemendi liikmete teenistus Malis algas sisseelamisperioodiga, mille jooksul tutvustas aprillis Aafrikas teenistust alustanud Estpla-30 uuele üksusele baasi reegleid, töörütmi, ülesannete spetsiifikat ja üldist eluolu. Pärast mõnepäevast tingimustega harjumist ja varustuse lahti pakkimist toimus kahe rühma vaheline ülesannete järk-järguline üle andmine.

Tänasest asub Estpla-32 patrullima Gao linnas ja selle lähiümbruses, mehitama baasi pääslaid ja vaatlusposte ning täitma kiirreageerimisüksuse ülesandeid. Jalaväerühm Estpla-30 ja toetuselement alustavad varustuse hooldamise järel kodumaale naasmise ettevalmistustega.

Prantsusmaa mässutõrjeoperatsioon Barkhane eesmärk on toetada viie Saheli regiooni riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ja anda seeläbi panus Euroopa-suunalise ebaseadusliku immigratsiooni ja inimkaubanduse tõkestamiseks. Lisaks Eestile toetab operatsiooni Suurbritannia transpordihelikopteritega ja Hispaania õhuväekomponendiga.

Kolmeliikmelised võistkonnad võistlevad püstolist ja automaadist laskmises, takistusriba läbimises, takistusujumises ja orienteerumises. Samuti võtavad osalejad mõõtu kaardilugemises, granaadiviskes, esmaabis ja sõjaõiguse tundmises.

Eesti võistlejate jaoks oli esimene päev edukas: individuaalselt võitis laskmise kulla major Rain Muru,  võistkondlikult oli Eesti meeskond kolmas.

„MILCOMP on sõjaline võistlus, mis katab kaitseväelase põhiteadmisi- ja oskusi,“ ütles õppuse peakorraldaja kapten Raul Hindov. „Eestis läbi viidavatest õppustest eristab MILCOMPi see, et osalejad peavad lisaks füüsilisele vastupidavusele ja laskeoskusele saama hakkama ka näiteks sõjaõigusega mis on sõjaliste juhtide jaoks ülioluline, samuti esmaabi andmisega.“

Osalejate seas on seitse naiskonda Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Eestist, Rootsist ja Soomest samuti sega- ja mitmerahvuselised võistkonnad. Kõige suurema delegatsiooniga on esindatud Saksamaa.

Eile võistlesid osalejad püstoli ja automaadi laskmises, täna oli kavas takistusujumine ja takistusraja läbimine. Homme võetakse mõõtu meditsiiniülesannetes, sõjaõiguses, granaadiviskes ja orienteerumises.

Võistlust saab tänu standardiseeritud elementidele korraldada igal aastal erinevas riigis. Võistluse tarbeks valmis Männiku lasketiiru juurde 20 elemendist koosnev NATO standarditele vastav takistusrada.

MILCOMPi on järjepidevalt korraldatud alates 1957. aastast. Eesti reservohvitserid on võistlusel osalenud varem aastatel 2001 – 2012, parim saavutatud koht on olnud viies.

Fotod: ideo: