Uudised

Lisaks Estpla-30 liikmetele oli sel korral patrulli kaasatud ka eelmise nädala lõpus Gao baasi saabunud jalaväerühma Estpla-32 juhtkond.

„Tänasest patrullist saadud kogemused olid kasulikud eeskätt uue rühma juhtkonnale. Peatselt võtavad nad vastutuse üle ja hakkavad ise operatsioonialas turvalisust looma,“ ütles Estpla-30 rühmaülem nooremleitnant Aigar Piirisild.

Üle nelja kuu kestnud missiooni jooksul käisid Estpla-30 kaitseväelased 18 patrullis, mehitasid baasi valveposte 43 korral ning olid 42 korda kiirreageerimisvalmiduses. Jalaväerühm Estpla-30 naaseb Eestisse augusti keskel.

Operatsioon Barkhane on Prantsusmaa juhitav mässutõrjeoperatsioon Saheli piirkonnas mille eesmärgiks on toetada viie riigi (Mauritaania, Mali, Burkina Faso, Niger, Tšaad) võitlust islamiäärmuslastega ning seeläbi tõkestada ka Euroopasuunalist ebaseaduslikku immigratsiooni ja inimkaubandust.

Fotod:

„Näen, et Vahipataljoni ülesanded sobituvad praegusesse ajaruumi hästi. Pean oluliseks, et saaksime edukalt täidetud nii presidendi kaardiväe kui sõjaväepolitsei ülesanded. Soovin, et Vahipataljoni teenima tulevad ajateenijad tunneksid teenistuse lõppedes, et nende 11-kuuline teenistusaeg on olnud hea, sisukas ja ohutu,“ ütles kolonelleitnant Künnapuu.

Kolonelleitnant Margot Künnapuu teenib kaitseväes alates 1993. aastast. Ta on töötanud rahuoperatsioonide keskuses, vanemstaabiohvitserina kaitseväe peastaabis ja maaväe staabis ning juhatanud Kaitseväe Akadeemia täiendusõppekeskuse tööd. Enne Vahipataljoni ülema ametikohale astumist oli ta Eesti sõjalise esindaja asetäitja Euroopa Liidu sõjalise komitee juures.

Kolonelleitnant Künnapuud on autasustatud kaitseministeeriumi teeneteristiga, maaväe ohvitseri kuldristiga ning kaitseväe juhataja teenetemärkidega riigikaitseliste teenete ja eeskujuliku teenistuse eest. Ta on lõpetanud Eesti Riigikaitse Akadeemia ja Balti Kaitsekolledži vanemstaabiohvitseride kursuse. Lisaks täiendas ta enda teadmisi Slovakkias ning Ameerika Ühendriikides staabiohvitseride kursustel.

Varasemalt sõjaväepolitsei Vahipataljoni ülema ülesandeid täitnud major Romet Kaevu suundub õppima Balti Kaitsekolledžisse.

Sõjaväepolitseiüksuste olulisemateks ülesanneteks on sõjavangide valve, massirahutuste mahasurumine, isikute ja kolonnide eskort, liikluse reguleerimine, teeluure ning liiklusjärelevalve.

Sõjaväepolitsei koosseisu kuuluva Vahipataljoni täiendavaks spetsiifikaks on riikliku esindusfunktsiooni täitmine, milles pataljoni ajateenijad mehitavad Vabariigi Presidendi ametiruume auvahtkonnaga. Ühtlasi osalevad Vahipataljoni ajateenijad aukompaniidena erinevatel tseremooniatel, suursaadikute volikirjade üleandmistel, kõrgete külaliste vastuvõtmistel ja ärasaatmistel.

Sõjaväepolitsei Vahipataljon asub alates 2015. aastast Miinisadamas, kus paiknevad ka laevastiku ja mereväebaasi üksused.

Video:

Fotod:

„Oleme hästi hakkama saanud, kuna suutsime täita esimese aasta peamise eesmärgi – ühendada peastaabi üks osakondadest ning staabi- ja sidepataljon nii, et ülesannete täitmise kvaliteet ei langenud,“ ütles küberväejuhatuse ülem kolonel Andres Hairk.

Üheks sääraseks proovikiviks oli tänavune Kevadtorm, kus küberväejuhatus osutas abi juhtimistoetuse näol. Lisaks on küberväejuhatus teinud aasta vältel koostööd erinevate liitlasriikidega kaitseministeeriumi valitsemisala küberruumi kaitsmisel.

Samuti tagas küberväejuhatuse küberharjutusvälja meeskond virtuaalse keskkonna NATO küberkaitse keskusele, luues eelduse maailma suurima küberkaitse õppuse Locked Shields õnnestumiseks.

„Oleme jõudsasti värvanud juurde uusi inimesi nii tsiviilühiskonnast kui ka oma ajateenijate hulgast, kes on avaldanud soovi teenistusse jääda,“ lisas kolonel Hairk aastat kokku võttes.

Järgmistel aastatel soovib küberväejuhatuse ülem parandada veelgi koostööd nii liitlastega kui siseriiklikult parema olukorrateadlikkuse saavutamiseks valitsemisala küberruumis.

„Selleks plaanime kaasata senisest rohkem ajateenijaid väejuhatuse ülesannete täitmiseks küberruumis,“ ütles kolonel Andres Hairk.

2018. aasta 1. augustil tööd alustanud küberväejuhatus (KÜVJ) koondab endas kaitseministeeriumi valitsemisala küberalast kompetentsi. Väejuhatuse ülesanneteks on operatsioonide korraldamine küberruumis, kaitseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia korraldamine, valitsemisala küberturbe ja kaitseväe peastaabi töökeskkonna tagamine, sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ning formeerimise korraldamine, küber- ja juhtimistoetuse alaste võimete arendamise juhtimine ning koordineerimine, kaitseväe teavitustöö toetamine ja tagamine ning infooperatsioonide korraldamine.

Fotod:  

Reservohvitseride konföderatsiooni president kolonel Christopher Argent ütles kohtumist avades, et pole paremat kohta kui Eesti, mis meenutaks NATO riikidele nende vastastikkuseid kohustusi. „Tänased ohud ei ole pelgalt kineetilised, vaid palju keerukamad ja raskemini tuvastatavad, kui me külma sõja veteranidena olime harjunud mõtlema. Peame kõik meeles pidama ajaloo õppetunde ning kindlustama, et need ei korduks,“ ütles kolonel Argent.

Avamisel kõnelenud kindralmajor Indrek Sireli sõnul meenutab kommunismiohvrite memoriaal nii toonase Eesti juhtkonna otsuseid kui ka tänaste reservohvitseride kandvat rolli arvamusliidritena. „Reservohvitseridel on lisaks reservväelaste kõrge valmisoleku kindlustamisele oluline roll riigi jaoks oluliste otsuste suunamisel,“ ütles kindralmajor Sirel. „Reservvägi on meie riigikaitse  olulisim osa, algav kogunemine annab meile võimaluse jagada oma kogemusi ja õppida teistelt,“ lisas ta.

Pidulik rivistus avas nädalapikkuse ürituste seeria, mille raames reservohvitserid võtavad mõõtu sõjalis-sportlikul võistlusel, harjutavad tsiviil-militaarkoostööd ja kriisiolukordadega toimetulekut ning  diskuteerivad reservväe rolli üle NATO riikides. Eraldi seminar on pühendatud noortele reservohvitseridele ning nende paremale kaasamisele riigikaitsesse.

Kogunemisel osaleb üle 500 reservväelase 26 riigist. Lisaks NATO ja Euroopa Liidu riikidele on kohal reservohvitserid Lõuna-Aafrikast, Argentiinast, Tuneesiast ja Ukrainast.

1948. aastal loodud rahvusvaheline reservohvitseride konföderatsioon CIOR (Confédération Interalliée des Officiers de Réserve) on suurim reservohvitseride esindusorganisatsioon maailmas, mis ühendab pea miljonit reservväelast 36 riigist. Organisatsiooni peamised ülesanded on NATO nõustamine ja toetamine reservteenistuse küsimustes, reservväelaste esindamine suhetes tööandjatega ning reservohvitseride professionaalne arendamine. 1997. aastal asutatud Eesti Reservohvitseride Kogu ühendab täna pea 400 reservohvitseri erinevatelt elualadelt. Sel aastal on Eesti koos Ühendkuningriigiga CIORi eesistujamaa.

Eestimaa Looduse Fondi märgalade taastamise programmi juht Jüri-Ott Salm ütles, et kuna Ohepalu looduskaitsealale jääb osaliselt keskpolügooni ohuala, oli kaitseväelaste appi kutsumine loogiline.

„Meil on väga hea meel, et kaitsevägi meie kutsele nii arvuka osavõtuga reageeris. Tavapäraselt ehitame küll kuivenduskraavidele paise kopaga, ent masinate alale saamiseks peame paratamatult tegema ka trassiraieid. Siin, taastatavates soometsades, tähendaks see sadade puude mahavõtmist - soovisime seda vältida,“ ütles Salm ning lisas, et märgalade taastamise projekti peamisteks märksõnadeks on haruldaste liikide säilitamine ning kasvuhoonegaaside vähendamine.

„Kui see pais valmis saab, ei voola vesi enam kraavis, mida kuivendamise eesmärgil pea sada aastat tagasi ehitati, vaid valgub laiali ning siinne mets hakkab muutuma soometsaks, nagu see kunagi on olnud,“ ütles reamees Andrus Palu, kes rajas koos oma jaoga eile kolm paisu.

„Kui on aega, jõudu ning võimalus on antud, tuleb teha. Mulle igatahes väga meeldis – vaheldus igapäevasele teenistusele, värskes õhus viibimine ning rahulolu, et sain oma panuse anda,“ ütles reamees Andreas Rohesalu.

Projekt „Soode kaitse ja taastamine” algas 2015. aastal ning selle raames taastatavad alad katavad ligikaudu 7500 hektarit soid. Projekti viivad ellu SA Eestimaa Looduse Fond, Tartu Ülikool ja MTÜ Arheovisioon.

Fotod:

„Kolonelleitnant Tarmo Kundla juhtimisel on kolme aastaga toimunud suured muutused ja Scoutspataljon on väga heas seisus. Peamine väljakutse täna on hoida seda, mida on saavutatud ja parandada detaile," ütles major Eero Aija.

Major Eero Aija on kaitseväes teeninud alates 2001. aastast. Ta on lõpetanud Kaitseväe ühendatud õppeasutustes tankitõrje õppesuuna ning mehhaniseeritud jalaväekursuse, samuti Kõrgema Sõjakooli keskastme juhtimiskursuse. Ta on olnud Kalevi jalaväepataljoni operatiivsektsiooni ülem  ning töötanud staabiohvitserina kaitseväe peastaabi operatiivosakonnas. Enne Scoutspataljoni ülema ametikohale asumist teenis major Eero Aija kaitseväe peastaabis välisteenistuse ja –koolituse osakonna staabiohvitserina.  Major Aija on osalenud välismissioonidel, teda on autasustatud Eesti Vabariigi Presidendi Kotkaristi V klassi teenetemärgiga, kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, kaitseväe pikaajalise teenistuse medaliga ja rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga.

Kolonelleitnant Tarmo Kundla juhtis Scoutspataljoni 2016. aastast ning jätkab teenistust Kaitseväe Akadeemias.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisus olev professionaalse väljaõppega iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline kiirreageerimissuutlikkusega soomusmanööverüksus.

Video:

Fotod:

„Suurtükiväepataljoni tugevust kinnitavad ka meie liitlased, kellele reservõppekogunemisel näitasime oma kiirust, osavust ja täpsust,“ ütles kolonelleitnant Tomentšuk ning lisas, et kavatseb eelkäijate head tööd jätkata ja suurtükiväge edasi arendada.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Vahur Karus tänas kolonelleitnant Arbo Probalit suurtükiväepataljoni juhtimise eest. „Kolonelleitnant Probal on seda pataljoni ja kompetentsikeskust Eesti kaitseväe jaoks nelja aasta jooksul väga hästi hoidnud ning arendanud, mille parimaks näiteks oli suurtükiväepataljoni reservõppekogunemine selle aasta aprillis,“ ütles kolonel Karus.

Kolonelleitnant Marko Tomentšuk on kaitseväes teeninud alates 1997. aastast. Ta on lõpetanud Kaitseväe ühendatud õppeasutustes jalaväepataljoni taktika- ja nooremstaabiohvitseri ning sõjaväelise juhtimise kursuse, täiendanud end Balti Kaitsekolledžis ja Soome Suurtükiväekoolis.

Kolonelleitnant Tomentšuk on olnud suurtükiväepataljoni staabi ülem ja operatiivjaoskonna staabiohvitser.  Enne suurtükiväepataljoni ülema ametikohale asumist teenis ta kaitseväe peastaabis ülema administratsiooni käsundusohvitserina. Kolonelleitnant Tomentšuki  on autasustatud kaitseväe teenetemärgiga kaitsealaste teenete eest ja kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest, kaitseväe pikaajalise teenistuse medaliga ja Maaväe ohvitseri Kuldristiga.

Kolonelleitnant Arbo Probal juhtis suurtükiväepataljoni 2015. aastast ja jätkab teenistust kaitseväe peastaabis.

Lisaks vahetus täna ka suurtükiväepataljoni veebel, kui vanemveebel Hanno Pankin andis ametikohustused üle vanemveebel Tommy Orumaale.

Suurtükiväepataljon on kaudtulealaste oskuste ja teadmiste keskuseks kaitseväes. Pataljon pakub erialast täiendõpet ajateenijatele ja tegevväelastele mõlemast jalaväebrigaadist.

Fotod:

„Meie jaoks on väga oluline, et ühtne sõjalise hariduse identiteet kanduks edasi tulevastele kaitseväe juhtidele. Kõiki akadeemia allüksusi ühendav embleem on selle heaks väljenduseks,” ütles Kaitseväe Akadeemia ülem kolonel Enno Mõts.

Keskne tõrvik sümboliseerib Kaitseväe Akadeemia püsivat elujõudu ja pidevat uuenemist, kandes enda kohal akadeemia kõige olulisemat mõtet – hariduse teerajaja leeki, mis jagab edasi teadmiste valgustatust. Mõõgad sümboliseerivad Eesti ohvitseride ja allohvitseride julgust ning kaitsevõimet. Tammelehed väljendavad tugevust, saavutusi ning pikaealisust. Ringjaks pärjaks asetatult näitavad need ühtekuuluvust. Embleemi kuldne värv esindab Kaitseväe Akadeemia kui haridusasutuse väärikust.

Seoses Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ümberstruktureerimisega ja asutuse nime muutmisega Kaitseväe Akadeemiaks 2019. aastal kadusid allüksused Sõjakool ja Lahingukool senisel kujul, need ühendati Kaitseväe Akadeemia õppekorpuseks, nende funktsioonid jäid alles ning järjepidevus säilib. Nendest sõltuvalt ei soovita kasutada kolme erinevat sümbolit, vaid järjepidevuse säilitamiseks sümboolikas loodi uus ühendsümbol, mis sisaldab endas elemente kõigist kolmest senisest sümbolist.

Analoogset sümbolit on kasutanud 1998. aastal taasasutatud Kaitseväe ühendatud õppeasutused, mille õigusjärglane on tänane Kaitseväe Akadeemia.

Uus Kaitseväe akadeemia embleem ja logo: https://www.kvak.ee/files/2019/07/KVA_logo_kasutusjuhend_2019.pdf

Keeleakadeemiat korraldab rahvusvahelise reservohvitseride organisatsiooni CIOR eesmärgiga parendada reservohvitseride inglise ja prantsuse keele oskust ning aidata neil valmistuda keeletestideks. Keeleakadeemia kestab kaks nädalat, kursuse lõpus on osalejatel võimalus sooritada NATO keeletest.

„Keeleakadeemia moto on: „No Communications – No Operations". Teenistus rahvusvahelistes staapides ja õppustel on täna reservteenistuse lahutamatu osa. Reservväelaste jaoks on intensiivne keelekursus väga hea võimalus oma keeleoskust värskendada ja testida vastavalt NATO´s kasutatavale STANAG testile" ütles keeleakadeemia ülem kolonel Stanislas de Magenville.

Sisekaitseakadeemia ruumides korraldatavas keeleakadeemias osaleb üle 100 õppuri 17 riigist. Keeleakadeemia instruktorid on suurte kogemustega militaarterminoloogia ja -keele õpetajad Ühendkuningriigist, USA-st, Prantsusmaalt ja Šveitsist.

Rahvusvaheline reservohvitseride organisatsioon CIOR korraldab keeleakadeemiat 12 korda  Eesti võõrustab keeleakadeemiat teistkordselt, eelmisel korral õppisid reservohvitserid inglise keelt Tallinnas 2017. aastal. Lisaks reservohvitseridele saavad keeleakadeemias end täiendada allohvitserid ja kaitsevaldkonna ametnikud.

Eesti on sel aastal koos Ühendkuningriigiga CIORi kaas-eesistujariik, kes korraldab rahvusvaheliste reservohvitseride konföderatsiooni regulaarseid kohtumisi, seminare ja militaarvõistlust. 4-10. augustini saabub Tallinna üle 500 reservväelase kogu maailmast, et osaleda reservohvitseride kongressil, tsiviil-militaarkoostöö õppusel, noori reservohvitsere ühendaval seminaril ning sõjalis-sportlikul võistlusel.

1948. aastal loodud reservohvitseride konföderatsioon on suurim reservohvitseride esindusorganisatsioon maailmas, mis ühendab pea miljonit reservväelast 36 riigist. Organisatsiooni peamised ülesanded on NATO nõustamine ja toetamine reservteenistuse küsimustes ning reservohvitseride professionaalne arendamine. CIOR tegeleb reservväelaste kaasamisega sõjalistele operatsioonidele ja õppustele, tööandjaid puudutavate küsimustega, sõjaõigusega ning ühendab eraldi allorganisatsiooni meditsiinivaldkonnas tegutsevaid reservohvitsere.

Eesti Reservohvitseride Kogu on asutatud 1997 aastal esimeste reservohvitseride kursuste läbinute poolt ühendab täna pea 400 reservjuhti. Kogu aktiivselt tegutsevad sektsioonid ühendavad brigaadide, toetusväejuhatuse, mereväe ja õhuväe reservjuhte ning juriste ja arste. Reservohvitserid esinevad edukalt riigisisestel ja rahvusvahelistel militaarvõistlustel, kogu liikmed on aktiivselt tegevad Kaitseliidus ning õppekogunemistel Kaitseväes.