Jäta menüü vahele

Uudised

Täpne otsing Lihtne otsing

Ajaperiood

Märksõnad

  • Täna, 29. septembril algas Eesti vetes rahvusvahelise miinitõrjeõppuse Amber Sea 2008 aktiivne faas.

    5. oktoobrini kestva õppuse eesmärgiks on harjutada koostööd miinitõrje alal. Sel aastal võtab õppusest osa Balti Miinitõrjeeskaader BALTRON ja Kaitseliidu Meredivisjon. Amber Sea 2008 õppust juhib Eesti Mereväe staap. Õppuse üldjuht on mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede

    Täna varahommikul väljusid õppusel osalevad laevad Tallinna miinisadamast ning suundusid õppuste alale Saaremaa lähistel. Miinitõrjeõppusest võtavad osa Eesti mereväe tuukri- ja toetuslaev Tasuja ja miinijahtija Sakala ning Leedu mereväe miinijahtija Kuršis.

    Amber Sea on iga-aastane Balti merevägede õppus, mille eesmärgiks on lisaks traditsioonilistele mereväe ja meremeheoskuste harjutamisele ka sadamate ja rannikukaitse. Õppust on korraldatud alates 1995. aastast igal aastal erinevas Balti riigis.
  • Alates homsest korraldab Scoutspataljon Ida-Virumaal Sirgala karjääris nädalapikkuse õppuse BAM-5 valmistamaks ette novembris Lõuna-Afganistani NATO juhitud operatsioonile suunduva kaitseväe kontingendi.

    Õppuse käigus treenitakse jalaväekompanii Estcoy-7, tagalatoetuselemendi NSE-6 ja lahingpioneeride koostööd, harjutatakse taktikalist tegevust ning sooritatakse laskeharjutusi. Lisaks harjutatakse rahutagamisoperatsioonidele omaste ülesannete täitmist.

    Õppusel osaleb ligi 300 kaitseväelast Scoutspataljonist ja väljaõppekeskusest Rahuoperatsioonide Keskus. Samuti osalevad õppusel ka viis 2. gurkha pataljoni sõdurit, kes hakkavad Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis teenima Eesti jalaväekompanii sidemeeskonnana.
  • Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots külastas täna Saksamaal Wildfleckenis maaväe simulatsioonikeskuses korraldatavat brigaadide staapide õppust Crystal Eagle 2008.

    18. septembril alanud õppusel harjutavad Eesti, Saksamaa, Läti ja Poola jalaväebrigaadide staabid rahutagamisoperatsiooni planeerimist, ellu viimist ja tegutsemist rahvusvahelise korpuse koosseisus. Kokku on õppusega seotud ligi1200 kaitseväelast 15-st NATO riigist. Eestist osaleb õppusel 59 kaitseväelast.

    „Kirdekorpuse juhtkonnaga kohtumisel sain ülevaate õppusest, Eesti jalaväebrigaad on saanud oma ülesannetega hästi hakkama,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Väljaõppe jaoks on selline rahvusvaheline õppus ülioluline ning see on vajalik etapp, et meie brigaadi staap saavutaks vajaliku võimekuse. Samuti on selle õppuse ülesanded sellised, kus tuleb planeerida tegevusi, mis on omased rahutagamisoperatsioonile.“

    Kirdekorpuse juhtkond tutvustas kaitseväe juhatajale õppuse ülesehitust, eesmärke ja tulemusi. Pärast lõunasööki Eesti kaitseväelastega tutvustas 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Artur Tiganik brigaadi staabi juhtimispunkti, brigaadi ülesandeid ja käimasolevaid operatsioone. Õppuse legendi kohaselt osaletakse NATO juhitu rahutagamisoperatsioonil kus NATO Kirdekorpuse alluvuses on Eesti, Läti, Poola ja Saksamaa brigaadid.

    Õppuse korraldajaks on Poolas, Szcezcinis asuv NATO Kirdekorpus. Korpuse eesmärgiks on õppusega katsetada ja testida uut info ja juhtimissüsteemi ning anda edasi kogemust mida Kirdekorpus omandas Afganistanis 2007. aastal.

    Koos kaitseväe juhatajaga külastas õppust ka maaväe ülema kohusetäitja kolonel Urmas Roosimägi.

    Kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots sõidab edasi Horvaatiasse, kus tal on kavas töökohtumine Leedu, Horvaatia, Makedoonia ja Albaania kaitsevägede juhatajatega.
  • 15.-19. septembrini korraldasid Luurepataljon, Lennubaas ja Kaitseliit ühisõppuse, mille eesmärgiks oli erinevate Eesti väikelennuväljade seisukorra hindamine ning koostöö planeerimine erinevate ametkondade vahel.

    Eestis on kokku üle kolmekümne lennuvälja ja lennuraja, millest paljud on kasutuse leidnud väikelennunduses. Samas on suur osa lennuvälju ja lennuradasid ka mahajäetud.

    Viie päeva jooksul maandus õhuväe lennuk Tapa, Nurmsi, Riidaja, Varstu, Pärnu, Kihnu, Kuressaare, Kärdla, Kiltsi, Ämari, Rakvere, Rutja, Jõhvi, Narva ja Kuusiku lennuväljadel.

    Sama õppuse raames harjutasid langevarjurid hüppeid erinevates oludes ja keerulistes ilmastikutingimustes. Kokku sooritati 79 langevarjuhüpet. Harjutuse raames vahetasid kogemusi kaitseväe hüppemeistri kvalifikatsiooni omavad kaitseväelased.

    Logistiliselt toetas õppust MTÜ Sõjaväe Langevarjuklubi, mis muu hulgas korraldas sellel aastal hüppelaagri „Kihnu Kämp ’08“, kus osalesid sõjaväe langevarjurid Eestist, Suurbritanniast, Rootsist ja Šveitsist.

    Õppuse korraldajad tänavad lennuväljade omanikke ja haldajaid mõistva suhtumise eest ning jäävad koostööle lootma ka tulevikus.
  • Täna toimus Viimsi mõisas IX kindral Johan Laidoneri olümpiateatejooks.

    Üldarvestuses tuli ajaga 21.29 võitjaks StSVÕK Üksik-sidepataljon. Teise koha saavutas LttVÕK Tagalapataljon ja kolmandaks tuli JVÕK Üksik-Vahipataljon.

    Teatejooksul osalesid kaitseväe poolt veel JVÕK Viru Üksik-jalaväepataljoni, JVÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ja Mereväe Väljaõppe-ja arenduskeskuse võistkonnad.

    Kokku osales võistlusel 17 võistkonda.
  • Õhuväe helikopter leidis täna öösel otsinguoperatsiooni käigus Tartumaal eile kaduma jäänud naisterahva.

    Pärast Lõuna Politseiprefektuuri poolt enne keskööd esitatud abipalve saamist lendas Ämaris paiknevast Lennubaasist Tartumaale otsinguoperatsioonile helikopteri Robinson R44 meeskond.

    Operatsioonipiirkond asus Tartumaal Meeksi vallas Mehikoorma asula külje all, kus oli kaduma läinud 77-aastane naine. Õhuväelased otsisid kadunut nii lagendikelt kui ka metsaalalt ning leidsid ta pärast pooleteise tunni pikkust otsingut ja juhatasid politseinikud kadunu juurde.

    Otsinguoperatsiooni teostasid piloot leitnant Andres Rahkema ning operaator-vaatleja veebel Lauri Tooding.

    Otsingut teostati pimedas ja kadunu leidmiseks kasutati infrapunakaamerat. Operatsioon kestis koos kohale- ja tagasilennuga ligi 5 tundi. Koos õhuväelastega otsisid kadunud naisterahvast veel 7 politseinikku ja 3 vabatahtliku otsijat.

    Õhuväe kopterite Robinson R44 kasutusvõimalused vaatlus-, otsingu-, side-, patrull- ja treeninglendudeks annavad võimaluse senisest intensiivsemaks tsiviil-sõjaliseks koostööks.

    Lisaks standardsele kopterite varustusse kuuluvale tehnikale on Lennubaasi kopterid varustatud infrapunasensoritega kaamera, videomonitori, võimsate otsingutulede, erinevatel lainealadel töötavate lisaraadiojaamade ja satelliitnavigatsiooniseadmega. Helikopteri maksimaalne kiirus on 209 km/h, lennukaugus 741 km ja lennulagi 4593 m.
  • Nelja NATO riigi brigaadide staabid harjutavad Saksamaal, Wildfleckenis maaväe simulatsioonikeskuses rahutagamisoperatsiooni planeerimist ja läbiviimist. Eestist osaleb õppusel 59 kaitseväelast.

    18. septembril algaval õppusel harjutavad Eesti, Saksamaa, Läti ja Poola jalaväebrigaadide staabid rahutagamisoperatsiooni planeerimist, ellu viimist ja tegutsemist rahvusvahelise korpuse koosseisus. Kokku on õppusega seotud ligi1200 kaitseväelast 15-st NATO riigist.

    “Tegu on seni suurima õppusega, kus meie brigaadi staap on osalenud. Kolmapäeval algaval õppusel ei osale mitte ainult rahuaegne koosseis, vaid täidetud on ka sõjaaja ametikohad,” ütles 1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Artur Tiganik. “Õppus on meie jaoks väga olulise tähtsusega, kuna saame harjutada brigaadi staabi tööd keskkonnas, kus on olemas rahvusvahelised kõrgemad staabid, meie oma allüksused ning brigaadi laiendatud koosseis.”

    Wildfleckenis asuvas simulatsioonikeskuses luuakse brigaadi staapidele võimalikul reaalne keskkond, kus brigaadide allüksuste tegevust matkitakse arvutisüsteemidel ning rollimängijad loovad situatsioone, millega brigaadi juhtkond ja staap peavad rahutagamismissioonidel tegelema.

    Õppuse korraldajaks on Poolas, Szcezcinis asuv NATO Kirdekorpus. Korpuse eesmärgiks on CRYSTAL EAGLE 2008 õppusega katsetada ja testida uut info ja juhtimissüsteemi ning anda edasi kogemust mida Kirdekorpus omandas Afganistanis 2007 aastal.

    „Meie korpus sai väga väärtuslikke kogemusi osaledes ISAF missioonil. Peame oma kohustuseks anda edasi neid kogemusi ja teadmisi, mis seal omandatud ning samuti valmistume selle õppusega ette uueks rotatsiooniks 2010 aastal,” ütles Kirdekorpuse ülem kindralleitnant Zdzislaw Goral

    Õppus CRYSTAL EAGLE 2008 kestab kuni 25. septembrini
  • Rootsis Bodenis toimuvatel sõjaväelaste MM-l laskmises tuli maailmameistriks kapral Anzela Voronova Üksik-sidepataljonist. Kapral Voronova saavutas esikoha naiste arvestuses lamades laskmises 595 punktiga.

    Eestit esindavad võistlejatena veel kapral Veera Rumjantseva Üksik-sidepataljonist ja reamees Ain Muru Kaitseliidust.

    Võistlused kestavad 21. septembrini ja nendest võtab osa 129 riigi kaitseväelased.
  • Eile, 15. septembril Rootsis Bodenis alanud sõjaväelaste maailmameistrivõistlustel laskmises osalevad kolm Eesti kaitseväelast.

    Eestit esindavad võistlejatena kapral Veera Rumjantseva Üksik-sidepataljonist, kapral Anzela Voronova Üksik-sidepataljonist ja reamees Ain Muru Kaitseliidust.

    Võistlustel osaleb 129 riiki.
  • Sellel nädalal korraldatakse Tallinnas NATO liikmesriikide meditsiiniteenistuste peaarstide komitee (COMEDS) töögrupi MedCIS korraline meditsiinikonverents.

    Konverentsi üks eesmärkidest on meditsiini ja infotehnoloogia koostöö. Arutusel on NATO ühtse meditsiiniinfo süsteemi MEDICS loomine. Konverentsil osalevad alliansi liikmesriikide töögrupid, kes jagavad enda riikide kogemusi.

    “Meditsiinilise info, kui delikaatse, spetsiifilise ja samas inimelude päästmise seisukohalt obligatoorse info koondamine ja jagamine on praegustes multirahvuselistes operatsioonides hindamatu väärtusega,” ütles konverentsi avanud Kaitsejõudude Peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Riho Terras.

    Konverentsil osaleva Itaalia sõjaväemeediku kolonel Eduardo Cucuzza sõnul on Eesti juhtriik kasutades infotehnoloogiat süsteemi loomisel.

    Konverentsi osaleb ka ettekandega Eesti E-tervise Sihtasutusest doktor Madis Tiik, kes annab ülevaate Eesti E-tervise arengust.

    COMEDS-i ülesandeks on arendada NATO liikmesriikide vahel meditsiinialast koordineerimist, info vahetamist ja ühtsete standardite loomist.
Keri üles