Jäta menüü vahele

Tagalapataljon

Tagalapataljoni põhiülesanne on rahuaja väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus. Sõjaaja ülesanne on reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine. Rahuajal toetatakse 2. jalaväebrigaadi staapi ja Kuperjanovi jalaväepataljoni ning osaliselt lahingukooli. Vajadusel abistatakse ka tsiviilsektorit nii tehnika, varustuse kui ka väljaõppega.

Ülesanded

  • juhtimine, planeerimine ja arendustegevus oma vastutusalas
  • oma alluvusse kuuluvate üksuste isikkoosseisu väljaõppe korraldamine
  • üksuste igapäevane varustamine ja teenindamine kõigis tagalatoetuse funktsionaalsetes valdkondades
  • 2. jalaväebrigaadi meditsiinilise toetuse tagamine
  • 2. jalaväebrigaadi reservüksuste formeerimise tagamine
  • mobilisatsioonivarude hoidmine ja hooldamine

Allüksused

Tagalapataljoni struktuuri kuuluvad:

  • staap
  • varustuserühm
  • remondirühm
  • transpordirühm
  • meditsiinikeskus

Kontaktid

Pressi- ja meediakontakt

Nooremleitnant Sander Mändoja

2. jalaväebrigaadi teabeohvitser

Juhtkond

Kolonelleitnant Kalmer Kruus

2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni ülem

Staabiveebel Rain Pööra

2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni veebel

Värskendamaks reservväelaste teadmisi ja oskusi ning hoidmaks koostöövaimu, kutsub tagalapataljon õppuste raames reservõppekogunemisele reservväelasi vastavalt vajadusele. Reservõppekogunemisel tuletatakse meelde ajateenistuses läbitud väljaõpet ja harjutatakse sõjaaja ülesandeid.

Tagalapataljon toetab igati oma teenistujate ja ajateenijate aktiivseid eluviise. Tagalapataljoni isikkoosseisul on võimalik 2. jalaväebrigaadi territooriumil kasutada jõusaali, mängida võrk- ja korvpalli. Väljaspool väeosa on isikkoosseisul võimalik kasutada spordikomplekse nii Võrus kui ka Tartus.

Tagalapataljon loodi 2. jalaväebrigaadi koosseisu 1. augustil 2014.

Samas ei saa märkimata jätta tagalapataljoni asutamise-eelset aega ja siis eksisteerinud tagalaelemente, mis tagalapataljoni saamisloos on tähtsal kohal.

Kuni 1. jaanuarini 2009 eksisteerisid erinevate koosseisude ja nimetustega tagalaelemendid Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema alluvuses. Algselt loodi tagalakompanii, mille koosseisu oli koondatud kõik väljaõppe toetuselemendid ladudest kuni tsiviiltöötajateni ning mida juhiti Kuperjanovi jalaväepataljoni staabi tagalasektsiooni poolt. Hiljem, kui Kaitseväes loodi väljaõppekeskused, reorganiseeriti ka tagalakompanii tagalakeskuseks, mille juhtimine jäi Kuperjanovi jalaväepataljoni (väljaõppekeskus) ülesandeks.

Suuremad struktuurilised muutused toimusid 1. jaanuaril 2009, millal asutati Lõuna kaitseringkond ja selle koosseisus staabi- ja tagalakeskus, mis eksisteeris samas koosseisus veidi kauem kui viis ja pool aastat kuni 31. juulini 2014. Staabi- ja tagalakeskust saab lugeda tagalapataljoni otseseks eelkäijaks, sest selle üksuse funktsioonid olid üsna sarnased praeguse tagalapataljoni omadega: üksuste varustamine, toitlustamine, meditsiiniline teenindamine, transpordiga varustamine ja tehnika remont.

Staabi- ja tagalakeskuse ülemad

  • Major Argo Laanemaa – 12.08.2012–31.07.2014
  • Major Peeter Jõpiselg – 01.01.2009–11.08.2012

Tagalapataljoni ülemad

  • Major Tarmo Tameri – 01.07.2015–31.07.2019
  • Major Argo Laanemaa – 01.08.2014–30.06.2015

2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni embleem

2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni embleem

2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni (edaspidi TaP) embleemi pinnajaotus osutab logistika mitmetahulisusele ja keerukusele.

TaP embleem ühendab eneses Kuperjanovi jalaväepataljoni embleemi musta ja hõbedase ning 2. jalaväebrigaadi embleemi punase ja hõbedase värvuse, viidates TaP otsesele kuuluvusele 2. jalaväebrigaadi.

Mõõk tähistab Kaitseväge ja kaitsetahet ning ülespoole suunatud mõõgatera sümboliseerib tugevust ja võitu.

Ruut märgib ühte lüli logistilisest ketist, mis peab olema katkematu ja järjepidev.

Mõõga ja ruudu põimumine viitab logistika ja lahingutegevuse lahutamatule seotusele.

Viimati uuendatud: 29. mai 2020, 13:05

Keri üles