Eesti riik oli Vabadussõja puhkedes äärmiselt organiseerimata riigikaitsega, polnud ka riigiaparaati. Rahvas oli samal ajal surmani tüdinud kõikvõimalikest sundmobilisatsioonidest, rekvisitsioonidest, sõjast ja kannatustest. Nii oli päris ootuspärane, et valitsuse väljakuulutatud üldmobilisatsiooni suhtuti leigelt.
1918. aasta novembris tuli noore mehena Ameerikasse rännanud, seal jõukaks saanud ja Filipiinidel elades skautlikust liikumisest vaimustunud Henry Reissar välja ainulaadse ideega. Reissar pöördus Eesti sõjaministeeriumi poole ettepanekuga, et ta loob omal kulul väeosa Eesti Vabariigi kaitseks.
17. detsembril 1918 kirjutatigi lepingule alla. Formeerimiskohaks valis Reissar talle tuttava Viljandi, kuhu grupp ohvitsere koos algse relvastusega 19. detsembril saabus. Juba järgmisel päeval võisid viljandlased lugeda kuulutustulpadelt üleskutset astuda põneva nimega väeossa „Scouts”.
Esimesel jõulupühal sai scoutide koduks Viljandi loss, kus Henry Reissar esimesena Eesti Kaitseväes vabatahtlikud vannutas.
Energilised juhid eesotsas kapten Friedrich Pinkaga, hea varustus, ainulaadsed eraldusmärgid USA eeskujul, veidi salapärane nimi – kõik see ümbritses scoute algusest peale mingi kuulsuseoreooliga ja andis meestele löögiväeosas hädavajaliku üleolekutunde nn polgumeeste (mobiliseeritute) suhtes.
Scoutspataljon võttis Vabadussõja lahingutest osa kõigil rinnetel. Scoutsüksust kasutati löögiüksusena koostöös soomusrongidega, keda paisati nendesse rindelõikudesse, kus oli kõige rohkem abi vaja. Vabadussõjas täitis scoutspataljon põhiliselt ründava iseloomuga ülesandeid. Tõsise kaitselahingukogemuse sai Scoutspolk Narva rindel enamlaste pealetungi peatamisel, vahetult enne rahu sõlmimist.
Pärast Vabadussõda saadeti laiali nimelised väeosad, nende seas ka Scoutspolk.
Scoutspataljon taasloodi 24. jaanuaril 1924. aastal. Pärast taasloomist paiknes scoutspataljon mõnda aega Tallinnas. Edasine asukoht oli Haapsalu külje all Uuemõisas mõisas, kuni Vene väed väeosa mõisast välja tõstsid ja Tallinnasse saatsid. Scoutspataljon paiknes Tallinnas, kuni Nõukogude Liit Eesti Kaitseväe laiali saatis.
Scoutspataljon taasasutati 29. märtsil 2001.
Traditsioonilised üritused
Igal aastal toimub scoutspataljoni perepäev, mis on mõeldud skautide peredele ja lähedastele. Aasta jooksul korraldatakse erinevaid spordiüritusi, näiteks maastikuratta krossisõitu, krossijooksu teatevõistlust, pataljoni laskevõistlust.
Samuti on traditsiooniks kujunenud skautide kõige kuulsama lahingu tähistamise õhtusöök, mida võõrustab pataljoniülem. Scoutspataljoni taasloomise aastapäeval viiakse läbi kõigile soovijatele avatud scoutsrännak kaitseväe keskpolügoonil.
Scoutside vennaskond on tugev ja seepärast kasutatakse aeg-ajalt hüüdlauset “ÜKSKORD SCOUTS! ALATI SCOUTS!”
