Luurepataljon on diviisi luurealane kompetentsikeskus. Pataljon valmistab luurajaid nii diviisile kui selle allüksustele.
Luurajate peamine ülesanne on koguda lahinguväljalt informatsiooni, mis aitab võitlevatel üksustel keskkonda paremini mõista ning teha kvaliteetseid otsuseid.
Luureteave on ressurss, mille omamine annab lahinguväljal olulise eelise ning võimaldab haarata initsiatiivi.
Luurepataljoni allüksused on:
Rekkekompanii on oma olemuselt kerge jalaväeüksus, mis viib läbi luure- ja snaiprialast väljaõpet.
Tehnilise luure kompanii viib läbi mehitamata õhusõidukite ja signaaliluure üksuste väljaõpet.
Sõduri baasoskustele lisaks õpivad luurepataljoni sõdurid, kuidas jääda ellu väheste ressurssidega ning toime tulla rasketes tingimustes. Suur osa väljaõppest keskendub võitlusele hämarates tingimustes või pimedas.
Luurepataljoni allüksused kasutavad info kogumiseks mitmekülgset tehnikat termovaatluse seadmetest luuredroonideni.
Ajateenistuses on võimalik lisaks kaitseväeülestele erialadele (ülemad, autojuhid, parameedikud, sidemehed) omandada luurele omaseid erialasid:
Sõduri baaskursus läbitakse Tapa linnakus, mille järel viiakse läbi erialane väljaõpe (nii Tapal kui ka Tallinnas).
Luurepataljoni ajateenija peab olema valmis põhjalikumaks taustakontrolliks.
Kolonelleitnant Vjatšeslav Senin
Luurepataljoni ülem
Pataljoni sümboolika on veel kinnitamata, kuid kava järgi saab luurepataljon ratsarügemendi traditsioonide kandjaks. Ratsarügemendi ajalugu algab 1917. aastal 1. Eesti jalaväediviisi ratsapolgu loomisega.
Ratsarügement oli 1940. aastal kavas muuta luurerügemendiks, mille ülesanne oli sõjaolukorras formeerida diviiside luurepataljonid, seega on praegusel diviisi luurepataljonil olemas väga otsene ja väärikas seos oma ajaloolise eelkäijaga. Sümboolika kinnitamiseni kannavad luurepataljoni võitlejad kaitseväe diviisi embleemi.
Viimati uuendatud: 8. jaanuar 2025, 14:02
