Luurepataljon on ratsarügemendi traditsioonide kandjaks. Ratsarügemendi ajalugu algab 1917. aastal 1. Eesti jalaväediviisi ratsapolgu loomisega.
Ratsarügement oli 1940. aastal kavas muuta luurerügemendiks, mille ülesanne oli sõjaolukorras formeerida diviiside luurepataljonid, seega on praegusel diviisi luurepataljonil olemas väga otsene ja väärikas seos oma ajaloolise eelkäijaga.
Embleem

Embleemile on kujutatud kahevärviline ratsaväe piigiots, mis sümboliseerib vaprust, teenistusse pühendumist ning sihikindlust.
Ühtlasi on piigiots seotud võimega läbistada vastase kaitset ning jõuda sügavusse. Piigiotsa
sinine värv sümboliseerib ustavust isamaale ning kollane usku oma võimetesse ja sõduriõnne.
Lipp

Lipp on kahepoolne. Lipukangast ääristavad kuldsed narmad ehispaelad.
Lipu väeosa poolse vaarikapunase külje keskel on hõbedane laiali laotatud tiibadega
põhjakotkas, kes hoiab küüniste vahel musta longus peaga madu. Lendav kotkas sümboliseerib
vabaduse väärtustamist ja üksuse alatist valmisolekut võitluseks kodumaa eest. Madu on
salakavala vaenlase sümbol.
Kotka avatud nokaga pea on pööratud liikumise (lipuvarda) suunda. Kotka rinnal on kilp tähega
„R“ sümboliseerides Ratsarügementi.
Põhjakotka kohal on suurtähtedes kuldne kaarjas tekst „1. RATSA RÜGEMENT“. Kotka tiibade vahel on ratsaväeosa asutamise kuupäev „11. XI 1917“. Lipuvälja all keskel on suurtähtedes kuldne tekst „NARVA – JAKOBSTADT“ tähistades Ratsrügemendi märkimisväärsemaid lahinguid.