Jäta menüü vahele

Luurepataljon

Luurepataljon on diviisi luurealane kompetentsikeskus. Pataljon valmistab luurajaid nii diviisile kui selle allüksustele.

Ülesanded

Luurajate peamine ülesanne on koguda lahinguväljalt informatsiooni, mis aitab võitlevatel üksustel keskkonda paremini mõista ning teha kvaliteetseid otsuseid.

Luureteave on ressurss, mille omamine annab lahinguväljal olulise eelise ning võimaldab haarata initsiatiivi.

Allüksused

Luurepataljoni allüksused on:

  • staabi- ja tagalakompanii
  • rekkekompanii
  • tehnilise luure kompanii

Rekkekompanii on oma olemuselt kerge jalaväeüksus, mis viib läbi luure- ja snaiprialast väljaõpet.

Tehnilise luure kompanii viib läbi mehitamata õhusõidukite ja signaaliluure üksuste väljaõpet.

Sõduri baasoskustele lisaks õpivad luurepataljoni sõdurid, kuidas jääda ellu väheste ressurssidega ning toime tulla rasketes tingimustes. Suur osa väljaõppest keskendub võitlusele hämarates tingimustes või pimedas.

Luurepataljoni allüksused kasutavad info kogumiseks mitmekülgset tehnikat termovaatluse seadmetest luuredroonideni.

Ajateenistus

Ajateenistuses on võimalik lisaks kaitseväeülestele erialadele (ülemad, autojuhid, parameedikud, sidemehed) omandada luurele omaseid erialasid:

  • rekke-tulejuht, kelle roll on vastase kõrge väärtusega sihtmärkide mõjutamine kaudtulega
  • snaiper, kes omandab nii luurajale vajalikud baasoskused, kui ka võimekuse täpselt tabada sihtmärke suurelt distantsilt vältides oma positsiooni paljastamist
  • mehitamata õhusõiduki operaator, kes peab leidma ja jälgima vastast drooni ning selle küljes olevate vaatlusseadmete abil
  • signaaliluurejaama operaator, kes suudab leida vastast taktikaliste signaaliluure sensoritega ning rakendada elektroonilise võitluse vahendeid

Sõduri baaskursus läbitakse Tapa linnakus, mille järel viiakse läbi erialane väljaõpe (nii Tapal kui ka Tallinnas).


Luurepataljoni ajateenija peab olema valmis põhjalikumaks taustakontrolliks.

Kontaktid

Pressi- ja meediakontakt

Olev Aarma

Diviisi strateegilise kommunikatsiooni nõunik

Juhtkond

Kolonelleitnant Vjatšeslav Senin

Luurepataljoni ülem

Luurepataljon on ratsarügemendi traditsioonide kandjaks. Ratsarügemendi ajalugu algab 1917. aastal 1. Eesti jalaväediviisi ratsapolgu loomisega.

Ratsarügement oli 1940. aastal kavas muuta luurerügemendiks, mille ülesanne oli sõjaolukorras formeerida diviiside luurepataljonid, seega on praegusel diviisi luurepataljonil olemas väga otsene ja väärikas seos oma ajaloolise eelkäijaga. 

Embleem

Embleemile on kujutatud kahevärviline ratsaväe piigiots, mis sümboliseerib vaprust, teenistusse pühendumist ning sihikindlust.

Ühtlasi on piigiots seotud võimega läbistada vastase kaitset ning jõuda sügavusse. Piigiotsa
sinine värv sümboliseerib ustavust isamaale ning kollane usku oma võimetesse ja sõduriõnne.

Lipp

Lipp on kahepoolne. Lipukangast ääristavad kuldsed narmad ehispaelad.

Lipu väeosa poolse vaarikapunase külje keskel on hõbedane laiali laotatud tiibadega
põhjakotkas, kes hoiab küüniste vahel musta longus peaga madu. Lendav kotkas sümboliseerib
vabaduse väärtustamist ja üksuse alatist valmisolekut võitluseks kodumaa eest. Madu on
salakavala vaenlase sümbol.
Kotka avatud nokaga pea on pööratud liikumise (lipuvarda) suunda. Kotka rinnal on kilp tähega
„R“ sümboliseerides Ratsarügementi.

Põhjakotka kohal on suurtähtedes kuldne kaarjas tekst „1. RATSA RÜGEMENT“. Kotka tiibade vahel on ratsaväeosa asutamise kuupäev „11. XI 1917“. Lipuvälja all keskel on suurtähtedes kuldne tekst „NARVA – JAKOBSTADT“ tähistades Ratsrügemendi märkimisväärsemaid lahinguid.

Viimati uuendatud: 11. mai 2026, 15:44

Keri üles