Tankitõrjekompanii toetab lahingutes 1. jalaväebrigaadi allüksuseid ja tõrjub iseseisvalt vastase soomustehnikat. Tankitõrjekompanii on üksikkompanii, selle ülem allub vahetult 1. jalaväebrigaadi ülemale.
Tankitõrjekompanii põhiülesanded rahuajal on:
Vanemveebel Mihkel Paalo
1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii veebel
Tankitõrjekompanii ootab ajateenijaid, kes ei karda füüsilist tegevust. Arvestama peab, et teenimine tankitõrjekompaniis on keskmisest raskem füüsilise poole pealt, sest tihtipeale tegutseb kompanii vaenlase territooriumil, et võidelda vastase soomustehnikaga.
1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompaniis kestab väljaõpe juhtivkoosseisule ja erialaspetsialistidele 11 kuud ning põhikutsele 8 kuud. Kasutusel on kaitseväe moodsaimad tankitõrje raketikompleksid SPIKE ja Javelin Block 1.
Väljaõpe, mida tankitõrjekompanii ajateenijatele pakub, on väga mitmekülgne.
Eelkutse põhjal komplekteeritud nooremallohvitseride kursusel antakse õppuritele teadmised ja oskused jalaväe ning tankitõrje suundadel. Põhirõhk on õppurite praktilise juhtimiskogemuse omandamisel. Seejärel toimub põhikutsele erialakursus raketiallüksuste relvastuse tundmaõppimiseks, pärast seda alustatakse tankitõrje jagude ja rühmade kokku töötamist.
Allüksuse kursuse käigus toimuvad mitmekülgsed harjutused ning õppused, kuhu traditsiooniliselt kutsutakse osalema ka üksuseid teistest väeosadest (näiteks Scoutspataljoni elukutselistest tegevväelastest koosnev tankitõrjerühm). Koostööd tehakse ka Eestisse saabunud liitlaste üksustega.
Reservväelaste jaoks toimuvad reservõppekogunemised iga kahe kuni kolme aasta tagant vastavalt 1. ja 2. jalaväebrigaadi väljaõppetsüklitele.
Tankitõrjekompanii paikneb koos Kalevi ja Viru jalaväepataljonidega 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakus. Kompanii ruumid asuvad linnaku II kasarmus (kahekordne), kus on sõdurisõbralikud ja tänapäevased elamistingimused. Linnakus on raamatukogu, see on avatud kõigile ajateenijatele ja tegevväelastele. Huviliste kasutada on piljardilaud ja lauamängud. Samuti on võimalik kasutada internetiühendusega arvuteid.
Sööklas on korralik köögitehnika, mis võimaldab valmistada kvaliteetset ja maitsvat toitu. Sööklas toimuvad jõuluõhtud ja teised ajateenijatele suunatud üritused. Jõhvi Kunstikool eksponeerib aeg-ajalt väeosa sööklas oma töid. Nii ajateenijad kui tegevväelased saavad kasutada sauna ja puhkeruumi.
Ajateenijad ja kaadrikaitseväelased saavad mängida lauatennist, piljardit ja koroonat. Väeosa territooriumil paiknevad jooksurada ning spordihall crossfit-ile suunatud sisustusega. Lisaks sellele toimuvad tankitõrjekompaniis siin teenivate kaitseväelaste ühtsustunde ja füüsilise vastupidavuse tugevdamiseks erinevad sportlikud üritused (praktikal laskevõistlus, spordipäev, kiirrännakud).
1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnaku teenistujatel on koostöös kohaliku omavalitsuse ja koolidega võimalus kasutada pallisaale, ujulat, jooksu- ja suusaradasid ning muid spordirajatisi.
Tankitõrjekompanii ajalugu ulatub 1930. aastate lõppu, kui Eesti kaitseväelased käisid Saksamaal tankitõrje tegevusega tutvumas.
Toona võeti eesmärgiks luua vastavalt minimaalvajadusele igale sõja korral formeeritavale diviisile motoriseeritud tankitõrjekahuritega relvastatud kompanii. Lisaks nendele pidi paar kompaniid jääma ülemjuhataja käsutusse.
Allüksuste väljakoolitamiseks moodustati Vabariigi Presidendi 13.05.1939 otsusega nr 15 1. ja 2. diviisi koosseisu kokku kolm rahuaegset tankitõrjekompaniid, nende õigusjärglane on taasiseseisvunud Eesti kaitseväe 1. jalaväebrigaadi tankitõrjekompanii.
Tankitõrjekompanii sümboolikaks on ajaloolisel embleemil põhinev hõbedane, teravatipuline vapikilp mille ülaosas asetsevad ladina tähed „TT“, mis tähistavad tankitõrjet ning all keskel number „1“ mis tähistab brigaadi, mille alla tankitõrjekompanii kuulub. Välivormi embleemi põhi on roheline.
Viimati uuendatud: 23. mai 2025, 11:57
