Jäta menüü vahele

Viru jalaväepataljon

Viru jalaväepataljoni eesmärk on õpetada välja Kaitseväe sõjaajakoosseisude jalaväe rea- ja noorem juhtivkoosseis.

Ülesanded

Pataljon tegutseb vahetult lahinguväljal. Seetõttu keskendutakse väljaõppes laske- ja lahingutehnilisele ning füüsilisele ettevalmistusele.

Kontaktid

Pressi- ja meediakontakt

Nooremleitnant Marina Loštšina

1. jalaväebrigaadi teabeohvitser

Juhtkond

Kolonelleitnant Tarvo Luga

Viru jalaväepataljoni ülem

Staabiveebel Indrek Ojasoo

Viru jalaväepataljoni veebel

Viru jalaväepataljonis toimub väljaõpe peamiselt jalaväe õppesuunal, mille koosseisu kuuluvad kõik jalaväe tehnilised erialad (laskurid, sanitarid, tankitõrjegranaadiheiturid, kergemiinipilduja meeskonnaliikmed jne) ning sõidukijuhid.

Väljaõppetsükkel jaguneb reakoosseisu õppetsükliks, mis kestab 8 kuud, ja noorem juhtivkoosseisu ning autojuhtide õppetsükliks, mis kestab 11 kuud. Et nii reakoosseis, noorem juhtivkoosseis kui ka autojuhid peavad moodustama komplektsed allüksused, rakendatakse eelvõtmise süsteemi, kus noorem juhtivkoosseis ja autojuhid kutsutakse teenistusse kolm kuud enne põhikoosseisu saabumist.

Eriline koht väljaõppes kuulub lahinglaskmistele. Lahinglaskmistel saavad võitlejad ja allüksused tegutseda päris laskemoonaga tingimustes, mis on võimalikult lähedased lahinguolukorrale. Väljaõppe elluviimise efektiivsust kontrollitakse igal aastal läbiviidavate taktikaliste kontrollõppustega.

Väeosas koolitatakse ka nooremallohvitsere, kelle väljaõppele lisanduvad õppeained nagu sõjaväelise juhtimise alused, lahingujuhtimise tehnikad, pedagoogika alused jne.

Kasarmu on muudetud ajakohaselt sõdurisõbralikuks, elamistingimused on mugavad.

Viru jalaväepataljoni raamatukogu on avatud kõigile ajateenijatele ja kaadrikaitseväelastele. Huviliste kasutada on piljardilaud ja lauamängud. Samuti on võimalik kasutada internetiühendusega arvuteid.

Sööklas on korralik köögitehnika, mis võimaldab valmistada kvaliteetset ja maitsvat toitu. Sööklas toimuvad ka jõuluõhtud ja teised ajateenijatele suunatud üritused. Jõhvi Kunstikool eksponeerib aeg-ajalt väeosa sööklas oma töid. Nii ajateenijad kui ka kaadrikaitseväelased saavad kasutada sauna koos puhkeruumiga.

Ajateenijatel ja kaadrikaitseväelastel on võimalus mängida lauatennist, piljardit ja koroonat. Väeosas on jalgpalli- ja korvpalliplats ning spordisaal.

Väljaõppekeskuses teenijatel on koostöös kohaliku omavalitsuse ja koolidega võimalus kasutada jooksu- ja suusaradasid.

Väeosa teeb erinevate tseremooniate ja paraadide läbiviimisel koostööd kohaliku omavalitsuse ja selle asutustega. Koolides antakse riigikaitseõpetuse tunde, aidatakse korraldada laagreid ja tutvustatakse kaitseväge. Ajateenijad saavad külastada erinevaid kultuurisündmusi, teatrit ja kino.

Traditsioonilisteks üritusteks on kujunenud riiklikud pühad, väeosa aastapäev ning taasloomise aastapäev.

Sõduri baaskursuse (SBK) lõppedes leiab aset iga-aastane lahtiste uste päev koos relvanäituse ja paraadiga.

Asutati 06.12.1917, taasasutati 22.05.1992

Loomine ja traditsioonid

Otsides Viru jalaväepataljoni ajaloolist eelkäijat, viib tee 1917. aastal eesti rahvuslike kaitsejõudude loomisel 4. jalaväerügemendi juurde. 4. rügement oli Virumaa ja 1. diviisi väeosa (4. polk). Alates 1928. aastast paiknes 4. üksikuks jalaväepataljoniks ümberformeerunud rügement Jõhvis, nüüdses Viru pataljoni asukohas.

Nii ajaloolised kui ka geograafilised põhjused annavad seega alust pidada Viru pataljoni 4. rügemendi (üksikpataljoni) traditsioonide pärijaks.

I formeerimine: kapten Hendrik Vahtramäe asus 1. eesti diviisi ülema kohusetäitja alampolkovnik J. Sootsi ja brigaadiülema, alampolkovnik A. Tõnissoni käsul 6. detsembril 1917. aastal Rakveres formeerima 4. jalaväerügemendi eelkäijat – 4. eesti polku.

Kõigi pataljonide allüksused olid Põhja-Eestis laiali, kaitsmas inimeste elu ja vara rüüstavate väemasside eest, mis liikusid läbi Viru koridori.

5. aprillil 1918. a saatsid Saksa okupatsioonivõimud polgu laiali. 

II formeerimine: Saksa okupatsiooni lõppedes nimetas Eesti Vabariigi esimene sõjaminister, kindralmajor Andres Larka Eesti diviisi ülemaks Aleksander Tõnissoni, kes saatis 1918. aasta 21. novembril kolonel Aleksander Seimani taastama 4. eesti polku asukohaga Narvas.

Keset kaost suutis uus polguülem Vabadussõja alguseks luua 595 võitlejast koosneva, kahepataljonilise ja sõjaliselt arvestatava väekoondise.

4. jalaväepolgu staap
4. jalaväepolgu staap

Tegevus Vabadussõjas

28. novembril võttis 4. rügement koos selle ülemale allutatud mõnesaja Narva ja Virumaa kaitseliitlasega vastu punaväe 6. diviisi rünnaku.

Pärast Narva mahajätmist taandus 4. rügement viivitusvõitlust pidades läände. 4. jaanuaril 1919, mil 4. rügemendi allüksused olid edukalt tõrjunud vastaste kallaletungid Valkla juures, andis 1. diviisi ülem direktiivi vastupealetungiks. Eduka vastupealetungiga vabastati 19. jaanuaril 1919 Narva.

4. jalaväepolgu üks rood Narva Linavabriku taga
4. jalaväepolgu üks rood Narva Linavabriku taga

Sõja lõpuks oli 4. jalaväerügement kasvanud täiskoosseisuliseks, loendades oma ridades 53 ohvitseri ning 1476 allohvitseri ja sõdurit.

Rügemendi ülem oli kolonel Jakob Vende.

Kapten Jakob Vende
Kapten Jakob Vende

1920-1940

Pärast Tartu rahu sõlmimist koondati 4. rügement Narva-Jõesuusse ja viidi sealt Kadrinasse. Rügement tõmmati kokku kaadripataljoniks, kes asus valvama randa Narva-Jõesuust Loksani. 12.07.1921 liideti see 1. rügemendiga 4. pataljoniks, asukohaks sai Narva.

1. aprillil 1924 viidi 4. pataljon sama numbri all 5. rügemendi koosseisu. Kogu selle aja vältel oli endisel 4. rügemendil alles ka Jõhvi üksus. Seoses üldise sõjaväereformiga 1. oktoobril 1928 taastati väeosa 4. üksiku jalaväepataljonina ja paigutati Jõhvi, mis jäigi väeosa koduks. Pataljoniülemaks sai kolonelleitnant Voldemar Koch.

28. oktoobril 1928 andis Narva linn 4. pataljonile lipu, olles Vabadussõjas Narva peamine kaitsja, sai pataljoni-ülemaks kolonelleitnant August Tomander ja alaliseks dislokatsioonipaigaks Jõhvi mõis ning välibaasiks Kurtna (kuni 500 sõdurile).  

Riigivanem J. Tõnisson hoiab Narva linna poolt 4. jalaväe- rügemendile annetatud lippu enne üleandmist väeosale. N. Reek loeb lipu üleandmise diplomit
Riigivanem J. Tõnisson hoiab Narva linna poolt 4. jalaväe- rügemendile annetatud lippu enne üleandmist väeosale. N. Reek loeb lipu üleandmise diplomit

1940. aasta juunis likvideeriti väeosa Nõukogude Liidu okupatsiooniga.

Taasasutamine

Pärast Eesti taasiseseisvumist otsustas Vabariigi Valitsus 22. mai 1992. aasta määrusega nr 155 formeerida Kaitsejõudude jalaväepataljon traditsioonilisse paiknemiskohta Jõhvi. 

4. jalaväepolgu ja Viru jalaväepataljoni ülemad läbi aegade

06.12.1917-05.04.1918 kolonel Hendrik Vahtramäe, 4. Eesti Rahvaväe polgu ülem
01.11.1918-1.12.1919 polkovnik Aleksander Seimann, 4. Jalaväepolgu ülem
01.12.1919-1.10.1928 kolonel Jakob Vende, 4. Rügemendi ülem
01.10.28-01.04.1934 kolonel-leitnant Voldemar Koch, 4. Üksik jalaväepataljoni ülem
01.04.1934-1940 kolonel-leitnant August Tomander, 4. Üksik jalaväepataljoni ülem
25.08.1992-08.12.1993 härra Peeter Prans, Viru Üksik-jalaväepataljoni ülem
09.12.1993-19.08.1996 leitnant Indrek Sirel, Viru Üksik-jalaväepataljoni ülem
20.08.1996-31.10.2004 kapten Jüri Järveläinen, Viru Üksik-jalaväepataljoni ülem
01.11.2004-30.07.2006 major Neeme Kaarna, Väljaõppekeskuse Viru Jalaväepataljoni ülem
31.07.2006-31.01.2010 major Urmet Reimann, Viru jalaväepataljoni ülem
01.02.2010-30.05.2012 major Janno Märk, Viru jalaväepataljoni ülem
01.06.2013-19.06.2015 kolonelleitnant Eero Kinnunen, Viru jalaväepataljoni ülem
20.06.2015-05.07.2019 kolonelleitnant Arno Kruusmann, Viru jalaväepataljoni ülem
05.07.2019 kolonelleitnant Tarvo Luga, Viru jalaväepataljoni ülem

Embleem

7. detsembril 2012. aastal võttis Viru jalaväepataljon ametlikult kasutusele uue embleemi. Embleemil on kasutatud sama sümboolikat, mis lipulgi. Selle järgi tähendab kotkas mõõgaga 4. jalaväepataljoni pere vahvust, kes on valmis võitlema ja kaitsma kodumaad ning tema vabadust.

Vabadust on kujutatud tõusva päikesena. Erinevalt kilbist, mida kotkas lipul hoiab, on embleemil see lihtsustatud. Kilbil asuv number neli tähistab Viru jalaväepataljoni ajaloolist eelkäijat, 4. rügementi. 

Lipp

Lipu esikülg on sinimustvalge, mille peale on paigutatud Eesti Vabariigi kuldne vapikujutis, mida ümbritseb kaks kuldset tammeoksa. Vapil on kujutatud kolme sinist värvi lõvi. Vapi kohale on kaarjalt kirjutatud „Eesti kodu kaitseks”.

Lipu teisel poolel asetseb valgel taustal laialisirutatud tiibadega paremale pööratud peaga stiliseeritud kotkas, kes hoiab vasaku jala küüntega rinna ees kilpi. Kilbil on Narva linna Hermanni kindluse kujutis kollakaspunasel taevafoonil. Kilbi all kotka parema jala küünte vahel on kaheteraline mõõk ja tammeoks. Kotka pea taustal on kujutatud tõusvat päikest.

Kotka vasakpoolse tiiva all on numbrid 6. XII ja 22. V ning parempoolse tiiva all 1917 ja 1992. Kotka pea kohal on kuldsete tähtedega „4. jalaväerügement” ja kotka all kuldsete tähtedega poolkaares kiri „Viru üksik-jalaväepataljon”.

Viimati uuendatud: 11. august 2020, 11:42

Keri üles