Jäta menüü vahele

Ülesanded

Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni põhiülesanded on:

  • allüksuste lahinguvalmiduse tagamine
  • logistiliste ülesannetega sõjaaja üksuste formeerimise korraldamine ning allüksuste ettevalmistamine
  • Kaitseväe struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine
  • sõjaväelise väljaõppe korraldamine
  • Kaitseväe logistilise erialaväljaõppe toetamine

Allüksused

Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni koosseisu kuuluvad:

  • staap
  • staabikompanii
  • logistikakompanii
  • tagalakompanii

Kontaktid

Pressi- ja meediakontakt

Nooremleitnant Martin Hiir

Toetuse väejuhatuse teabeohvitser

Juhtkond

Major Tambet Mäe

Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni ülem

Toetuse väejuhatuse logistikapataljon pakub erialaseid koolitusi, mis tulevad kasuks tulevastele reservväelastele, kes tegutsevad logistika-, transpordi-, tehnika- ja toitlustusvaldkonnas.

Pärast sõduri baaskursust logistikapataljonis algavate erialade valik sõltub, kas kutsealune tuleb kaitseväeteenistusse suvise eelkutsumisega või sügisese põhikutsumisega ning sellest, millised kursused tulenevalt Kaitseväe vajadustest konkreetsel aastal avatakse.

Kui kutsealune alustab oma kaitseväeteenistust suvise eelkutsumisega, võib tal olla võimalik õppida autojuhi (C- või E-kategooria, ohtlike ainete transportimine ja puksiirijuhtimine), sidespetsialisti, parameediku või jaoülema kursustel. Õppimine nendel kursustel tähendab kokku 11-kuulist kaitseväeteenistust.

Kui kutsealune alustab oma kaitseväeteenistust sügisese põhikutsumisega, võib olla tal võimalik õppida mehaanikute, laopidajate, toidukäitlemise ja väliköögi ning tõstuki- ja kraanajuhi kursustel. Õppimine neil kursusel tähendab kokku 8-kuulist kaitseväeteenistust.

Lõpliku otsuse kutsealuse teenistuskoha kohta teeb tulenevalt Kaitseväe vajadustest Kaitseressursside Amet. Kuid tõenäosus, et kutsealune suunatakse logistikapataljoni, on suurem, kui kutsealune esitab esimesel võimalusel Kaitseressursside Ametile taotluse, kus ta põhjendab oma soovi läbida kaitseväeteenistus sõjaväelogistikuna ja konkreetsel erialal just toetuse väejuhatuse logistikapataljonis. Selleks tuleb esitada Kaitseressursside Ametile kutsealuse taotlus ajateenistusse asumiseks (vorm nr 9).

Huvi korral küsige palun lisainformatsiooni e-postil logistikapataljon@mil.ee.

Erialakursuseid:

ADR-kursus

ADR- (ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe) koolitusel osaleb enamik ajateenijaid, kellest saavad edaspidi autojuhid. Kursuse lõpetajatele antakse vastav sertifikaat õigusega transportida ohtlikke tahkeid või vedelaineid (nt laskemoon, kütus jne).

Autojuhi erialakursus

Autojuhikursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele veoki juhtimist, selle tehnilisi omadusi, ehitust, laadimisseadmeid, oma veoki väiksemate rikete ennetamist ja kõrvaldamist ning tegutsemist motoriseeritud rännakul, kauba paigutamist kaubaruumi, ohtlike tahkete ainete vedamise korraldamist.

Kütuse ja määrdeainetega varustamise erialakursus

Kütuse ja määrdeainetega varustamise erialakursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele sõja korral nende käsutusse antava kütuseveoki juhtimist, selle tehnilisi omadusi, ehitust ning oma veoki väiksemate rikete ennetamist ja kõrvaldamist. Samuti õpivad tulevased reservväelased tegutsema motoriseeritud rännakul, tankuri kasutamist ning seda, kuidas korraldada ohtlike vedelate ainete vedamist.

Mehhaaniku erialakursus

Mehhaaniku erialakursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele tundma oma sõjaaja üksuse sõidukite lisavarustust, tehnilisi andmeid ning lihtsamate remonttööde tegemist. Muuhulgas õpetatakse tulevastele reservväelastele seda, kuidas hooldada ja remontida sõidukite raami, vedrustust, amortisaatoreid, sildasid, juhtimismehhanisme, mootoreid, turbot, õli- ja jahutussüsteeme ning jõuülekandeid.

Autojuhi-sanitari erialakursus

Autojuhi-sanitari erialakursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele Kaitseväe meditsiiniteenistuse ja sõjaõiguse üldaluseid, kannatanule meditsiinilise abi andmist ning seda, kuidas kasutada sanitari varustust ja kannatanuid transportida. Lisaks õpetatakse tulevastele reservväelastele kriisipsühholoogia aluseid, inimkeha ehitust ja funktsioone, seda, kuidas tegutseda erinevate vigastuste korral (verejooksud, hingamis- ja vereringehäired, rindkere-, pea- ja kõhupiirkonna vigastused, luumurrud, kuuma- ja külmakahjustused jne) ning mida teha šoki ennetamiseks, raviks ja nakkushaiguste vältimiseks.

Puksiirimeeskonna erialakursus

Puksiirimeeskonna erialakursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele sõja korral nende käsutusse antava puksiir- ja päästeveoki juhtimist, selle veoki tehnilisi omadusi, ehitust ning oma veoki väiksemate rikete ennetamist ja kõrvaldamist. Samuti õpetatakse tulevastele reservväelastele tehnika pääste- ja evakuatsioonioperatsioonide korraldamist ning mehhaaniku juhendamisel erinevate hooldus- ja remonttööde tegemist.

Väliköögimeeskonna erialakursus

Väliköögimeeskonna erialakursusel õpetatakse tulevastele reservväelastele toiduvalmistamise aluseid ja tehnoloogiat ning välitoitlustamise põhimõtteid. Samuti õpetatakse tulevastele reservväelastele toiduainete ladustamist ja säilitamist, toitumisõpetuse aluseid, väliköökides erinevate toitude valmistamist, väliköögi ja selle juurde kuuluva varustuse kasutamist, väliköögi majanduspaiga rajamist ning hügieeninõudeid välitoitlustamisel.

Laomajanduse erialakursused

Laomajanduse erialakursustel õpetatakse tulevastele reservväelastele erinevate materjalide nagu laskemoon, toiduained jmt ladustamist. Tulevased reservväelased, kes sõja korral teenivad laske- ja lahingumoonalaos, õpivad ohutusnõudeid, seda, kuidas üksuseid laske- ja lahingumoonaga varustatakse, ladustamisega seotud dokumentatsiooni haldamist, oma käsutuses olevate sõidukite remontimist, hooldamist ning kauba pakendamist ja veoste kinnitamist sõidukitele.

Toetuse väejuhatuse logistikapataljon loeb ennast esimese Eesti Vabariigi aegse auto-tanki rügemendi järeltulijaks.

Auto-tanki rügement, mis koondas endas tollase Eesti sõjaväe soomusautod ja kergetankid, loodi 9. aprillil 1919 soomusautode kolonnina. Selle nime all osaleti ka kaheksa soomusautoga Vabadussõjas. 1923 formeeriti väeosa ümber auto-tanki divisjoniks, 1928 auto-tanki rügemendiks. Põhitöö väeosa kaasajastamisel tegi ära kolonel Jaan Lutsar, kes oli väeosa ülem kuni 1934. aastani. Rügement asus Tallinnas, kuid selle allüksusi oli erinevatel aegadel ka Valgas, Jõhvis, Narvas, Elvas ja Tapal.

Üksuse ülemad kuni aastani 1940:

August Nielander

  • 1919 August Nieländer
  • 1919 Albert Ojasson
  • 1919–1923 Hans Vanaveski
  • 1923–1934 Jaan Lutsar
  • 1934 Jakob Vende
  • 1934–1936 Mart Tuisk
  • 1936–1939 Johannes Remmel
  • 1939 Jaan Pinding
  • 1940 Johannes Vellerind

17. juulil 1940 okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi. 1. oktoobril 1940 auto-tanki rügement likvideeriti ning tehnika jaotati laiali. Punaarmee ei suutnud soomustehnika hooldamist organiseerida ning enamik sellest langes Saksa okupatsioonivägede kätte või hävis.

1992. aasta suvel hakati looma Kaitsejõudude peastaabi autokompaniid. 1997 formeeriti Kaitsejõudude peastaabi autokompanii ümber tagalapataljoniks. 2002. aastal moodustati Kaitseväe logistikakeskuse tagalapataljon, mis muudeti 2005. aastal Kaitseväe logistikakeskuse lahinguteenindustoetuse väljaõppekeskuseks. Alates 2009. aastast kannab struktuuriüksus nime logistikapataljon.

Üksuse ülemad:

  • 2017–… Argo Reidla
  • 2014-2017 Andres Kraav
  • 2012–2014 Ragnar Koemets
  • 2012 Avo Virk
  • 2010–2012 Gunnar Havi
  • 2008–2010 Marek Sügis
  • 2007–2008 Taivo Rõkk
  • 2005–2007 Rudolf Jeeser
  • 2003–2005 Argo Ristisaar
  • 2002–2003 Andrus Toss
  • 2001–2002 Eero Rebo
  • 1999–2001 Boris Püssa
  • 1995–1999 Aivar Jaeski
  • 1994–1995 Alar Vihman
  • 1992–1994 Arni Ilves
  • 1992 Rimant Tšernauskas

Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni lipp

Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni lipp

Logistikapataljoni lipul on tuldpurskav tiivuline draakon violetsel taustal, üksuse nimetus „Autokompanii” ja kuupäev „25.06.1992”. Draakon sümboliseerib logistikapataljoni järjepidevust Vabadussõja-aegse autokompaniiga, mis allutati 1920–1923 Varustusvalitsuse koosseisu ning hilisemate transpordiüksustega, mis kuulusid 01.08.1923. aastal loodud auto-tankide divisjoni kooseisu. Sõna „Autokompanii” ja kuupäev „25.06.1992” märgivad lipul Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel loodud esimese transpordiüksuse – autokompanii – asutamise kuupäeva.

Tuldpurskav draakon pärineb lipult, mille annetas 4. augustil 1929. aastal auto-tankide rügemendile Eesti Autoklubi. Rügementi ja Eesti Autoklubi ühendas tihe koostöö. Kui rügement koolitas autojuhte ja nõustas autoklubi liikmeid tehnilistes küsimustes, siis samal ajal hoolitses Eesti Autoklubi, et Eesti Vabariiki ostetaks võimalikult palju seda tüüpi autosid, mida sõja puhkedes saanuks kasutada Eesti Kaitsevägi. Tavalised veoautod võeti Vabadussõjas kasutusele enne kui soomusautod.

Tuldpurskav tiivuline draakon violetsel taustal on jõu ja kiiruse sümbol. Tänapäeval tähistab see draakon Eesti Kaitseväes transpordiga seotud sõjaväelogistika üksust. Tänapäeval on lahingpiirkonnas tegutsevad väga hea maastikuläbivusega sõjaväelogistikute veoautod soomustatud ning neile on paigaldatud kuulipildujatornid. Seega nüüdisaegne lahingupiirkonnas kasutatav sõjaväelogistikute veoauto ei jää alla Vabadussõja päevil kasutatud relvastatud soomusautodele.

Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni embleem

Toetuse väejuhatuse logistikapataljoni embleem

Tuldpurskav tiivuline draakon violetsel taustal võeti taaskasutusele Kaitsejõudude peastaabi autokompaniis 1996. aastal.

Viimati uuendatud: 13. august 2020, 15:40

Keri üles