Ülesanded
Õhutõrje on vastase õhuründevahendite (lennukid, kopterid, mehitamata lennuvahendid) tõrjumine ja hävitamine. Kaitseväe õhutõrje täidab oma ülesannet maapealsete relvasüsteemide abil, milleks on raketid ja kahurid. Lisaks edastatakse ülevaadet õhuruumis toimuvast radarite ja muude vahendite abil.
Nagu on näidanud ajalugu alates Esimesest maailmasõjast kuni viimase aja konfliktideni, on õhutõrje relvaliik, mis peab olema esimesena valmis kaitsma omi üksusi ja rahvast vastase tegevuse eest. Selline vastutusrikas ülesanne on ka Kaitseväe ainukesel õhutõrjeüksusel – õhutõrjepataljonil. Ülesande täitmiseks on pataljonil kasutada Kaitseväe kalleim ja moodsaim relvastus ning tehnika.
Kontaktid
-
Õhutõrjepataljon
Loode 35
45106 Tapa - +371 717 8600
- add@mil.ee
- facebook.com/ohutorjepataljon
Pressi- ja meediakontakt
Inimesed
Õhutõrjepataljon viib läbi õhutõrjealast väljaõpet:
- ajateenijatele, moodustamaks õhutõrjeüksusi kaitseväe reservi
- reservväelastele ehk reservõppekogunemised juba reservi arvatud õhutõrjeüksustele
- kaadrikaitseväelastele ehk õhutõrjealane alg- ja täiendusõpe õhutõrjepataljoni ning teiste väeosade/asutuste kaadrikaitseväelastele
Ajateenistus
Baasväljaõpe on kolmekuuline tsükkel, mis keskendub Kaitseväe üldistel alustel sõduri baasoskustele ja
-teadmistele.
Erialaväljaõpe on õhutõrje ja õhutõrjerelvastuse alane, selle käigus õpitakse tegutsema õhutõrjerelva meeskondades ja harjutatakse õhutõrjerelva imitaatoritel. Õhutõrjepataljonis õpetatakse ajateenijaid peamiselt järgmistele erialadele:
- õhutõrje raketikompleks MISTRAL
- õhutõrjekahur ZU-23-2
- tulejuhtimine
- tagala
Lisaks õpivad sõdurid tundma ka erinevaid õhuründevahendeid – lennukeid ja koptereid.
Allüksuse väljaõppe jooksul õpivad ajateenijad tegutsema meeskonna rühma ja patarei koosseisus. Allüksuse väljaõpe lõpeb allüksuste koostööharjutusega ja kulmineerub õhusihtmärkide laskmisega.
Nooremallohvitseride ja reservohvitseride kursusel õpitakse 13 nädala jooksul juhtima kuni 10-liikmelisi meeskondi. Pärast kursust jätkatakse oma jao/meeskonna juhtimise praktiseerimist kuni ajateenistuse lõpuni. Reservohvitseride kursus, mille käigus omandatakse teadmisi ja oskusi juba kuni reservrühmaülema tasemeni, jätkub pärast allohvitseride kursust.
Autojuhid valitakse välja ja koolitatakse 11 kuud teenivate ajateenijate hulgast. Autojuhtide kursus algab kohe pärast sõduri baaskursuse läbimist. Pärast seda jätkub teenistus oma allüksuse koosseisus.
Reservõppekogunemised
Õhutõrjepataljon kutsub reservõppekogunemisele vähemalt kord aastas ühe või kaks patarei suurust üksust. Kordusõppusel tuletatakse meelde ajateenistuses läbitud teemasid ja harjutatakse sõjaaja ülesandeid.
Alg- ja täiendusõpe
Õhutõrje relvaliigis on ametikohti nii tsiviilinseneriharidusega infotehnoloogidest, telekommunikatsioonispetsialistidest kuni „raskeima militaarhingega” relvainstruktoriteni välja. Pidevalt Pidevalt koolitatakse õhutõrje erialal teenivaid kaadrikaitseväelasi.
Õhutõrjepataljoni relvaarsenalis on:
- õhutõrje raketikompleks MISTRAL
- õhutõrjekahur ZU-23-2
- 12,7 mm raskekuulipilduja Browning M2
- Giraffe AMB mobiilne tulejuhtimis- ja eelhoiatusradar
- kaasaegne tulejuhtimiskeskus
Asutamine
01.10.1928 moodustati Eestis õhukaitse suurtükiväegrupp.
Kuni 1938. aastani hoiti käigus ja kohandati olemasolevat relvastust. Hiljem saadi lisaks ka mõni moodne 37 mm kahur ja 13,2 mm kuulipilduja. 1934. aastaks oli väljaõppe saanud 181 õhutõrje suurtükiväelast ja 117 õhutõrje kuulipildurit.
1940. aasta suveks oli õhukaitse suurtükiväegrupp saavutanud oma arengu kõrgpunkti nii koosseisu, valmisoleku kui ka tehnilise poole pealt. Relvastusse kuulusid 75 mm Kruppi kahurid koos Carl Zeissi tulejuhtimisseadmetega, 37 mm Rheimetall-Borsigi kahurid, 40 mm Boforsi kahurid ning Vene päritolu 76 mm kahurid, kuid seoses Nõukogude okupatsiooni algusega 1940. aastal väeosa likvideeriti ja selle relvastus läks Punaarmee kasutusse.
Taasasutamine
22.05.1992 moodustati õhuväe koosseisus üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon (ÜRÕP).
1992-1996 pidi ÜRÕP peamiselt Vene sõjaväe objekte üle võtma ja valvama.
1996. aasta aprillis sai väeosa esimesed 23 mm õhutõrjekahurid ZU-23-2 hüüdnimega Sergei.
01.05.1997 nimetati ÜRÕP ümber õhutõrjedivisjoniks ja viidi alates 10.08.1997 üle maaväe koosseisu.
Kuni 31.12.2003 paiknesid divisjoni põhiosad Tallinnas ja üks patarei Tapal.
1. jaanuarist 2004 paikneb kogu väeosa Tapal ja kuulub Kirde kaitseringkonna koosseisu.
1. juulil 2008 nimetati väeosa ümber õhutõrjepataljoniks.
Embleem
Õhutõrjepataljoni embleem on põhikujult klassikaline vapikilp, millel on kujutatud kotka pead ja kolme noolt. Vapilind on stiliseeritud paremale vaatav põhjakotkas, mis sümboliseerib õhuruumi valitsejat ja valvurit. Kolm teravikuga ülespidi noolt sümboliseerivad õhutõrje jaoks kolme olulist komponenti: löögijõudu, suunda ja kiirust.
Lipp
Õhutõrjepataljoni lipp on ajalooline õhutõrjedivisjoni lipp, mis õnnistati ja anti õhutõrjedivisjonile Kaarli kirikus 1998. aasta 1. oktoobril.
Lipu teine pool on kujundatud Eesti riigilipuna. Selle keskele on paigutatud kuldne Eesti riigivapp, mille peal kolm sinist lõvi. Vapi kohale on kirjutatud kuldsete tähtedega „Eesti kodu kaitseks”. Vappi ümbritsevad kuni selle ülemise ääreni kaks kuldset tammeoksa.
Õhutõrjepataljoni rinnamärk on ajalooline õhutõrjedivisjoni rinnamärk. Kavand ja põhikiri kinnitati 11.11.2002. Üheklassiline rinnamärk on asutatud õhutõrjepataljonis teenivate ja teeninud kaitseväelaste ühtekuuluvustunde tugevdamiseks ning ühtsesse perre kuuluvuse väliseks tunnuseks.
